Keelepädevus põhineb keeleteadmistel.
|
A-keel
|
I kooliaste
|
II kooliaste
|
III kooliaste
|
Gümnaasium
B2-keeleoskustasemel võõrkeel
|
LAUSEÕPETUS
|
Tähestik; suur ja väike täht
nimedes; lihtlause;
korraldused (käskiv kõne);
enam kasutatavad rinnastavad sidesõnad (and, but).
|
Õigekiri õpitud sõnavara piires;
sõnajärg jaatavas , eitavas, küsivas lauses;
rindlaused;
kaudne kõne (saatelause olevikus);
suur ja väike algustäht (kuud, nädalapäevad, keeled, riigid);
kirjavahemärgid (punkt, koma, küsi- ja hüüumärk, ülakoma);
rinnastavad sidesõnad(too, or);
alistavad sidesõnad (when, because).
|
Põimlaused;
fraaside ja lausete ühendamine;
it/there lause algul;
tingimuslaused (I−III tüüp);
kaudne kõne (aegade ühildumine, küsimused, korraldused, palved);
kokku- ja lahkukirjutamise põhijuhud;
kirjavahemärgid (jutumärgid);
sõnade poolitamise põhireeglid (liitsõnad);
alistavad sidesõnad (however, though).
|
Õigekirjasüsteemi tajumine;
teksti sidusus (cohesion);
kirjavahemärgid
(koolon, semikoolon);
sõnade poolitamine;
võrdlus-, otstarbe-, põhjus-, tagajärg-, mööndus- ja määrsõnalisi lauseid alustavad sidesõnad;
tingimuslausete kõik tüübid.
|
TEGUSÕNA
|
Present Simple (be/have);
Present Continuous.
|
Põhi- ja abitegusõnad;
modaaltegusõnad (can, must, may);
isikuline tegumood
(Present Simple, Past Simple
Future Simple, Past Continuous, Present Perfect).
Enam kasutatavad reegli- ja ebareeglipärased tegusõnad;
going-to tulevik.
|
Harvemini esinevad ebareeglipärased tegusõnad (grind, sew, …);
isikuline tegumood
(Past Perfect, Present Perfect Continuous);
umbisikuline tegumood (Present Simple / Past Simple);
modaaltegusõnad (have to, ought, should, would);
tuleviku väljendamise erivõimalused;
tarind to+infinitiiv, ing-vorm.
|
Isikuline tegumood (Past Perfect Continuous, Future Perfect);
umbisikuline tegumood (Present Continuous, Past Continuous, Present Perfect, Past Perfect, Present Perfect Continuous, Past Perfect Continuous, Future Perfect,
Modal verbs);
kausatiiv (have sth done);
unreal past (wish, suggest).
Tegusõna mittepöördelised vormid (oleviku ja mineviku kesksõna);
konstruktsioonid infinitiivi ja gerundiumiga;
liitsihitis.
|
NIMISÕNA
|
Ainsus ja reeglipärane mitmus;
omastav kääne;
umbmäärane ja määrav artikkel+loendatav nimisõna.
|
Ebareeglipärane mitmus (man/men, tooth/teeth);
aluse ja öeldise ühildumine;
umbmäärane ja määrav artikkel+loendamatu nimisõna;
artikli puudumine;
enam kasutatavad väljendid artiklitega ja ilma (go home, have a headache, go to the theatre).
|
Ainsuslikud ja mitmuslikud nimisõnad;
liitnimisõnad;
artikli kasutamine isikunimede ja geograafiliste nimedega;
väljendid artiklitega ja ilma.
|
Kahekordne omastav kääne (a house of theirs);
ainsuse ja mitmuse erijuhud
(every, none, all … );
ladina/kreeka laensõnade erandlik mitmus
(abacus, curriculum);
nimisõnalised fraasid;
artikli asendajad;
artikli kasutamise erijuhud.
|
OMADUSSÕNA
|
Üldlevinud omadussõnad (good, big, red).
|
Omadussõnade võrdlusastmed;
omadussõnade võrdlemine (as…as, more… than);
so/such+omadussõna.
|
Omadussõnade kasutamine rahvusest ja kodakondsusest kõneldes;
eritüvelised võrdlusastmed (old-elder);
enough/too+omadussõna;
omadussõna nimisõna funktsioonis (the poor).
|
Sõnajärg mitme täiendsõna puhul (a big red leather jacket).
|
ASESÕNA
|
Isikulised asesõnad;
omastavad asesõnad.
|
Siduvad asesõnad (that, who);
omastavate asesõnade absoluutvormid (mine, yours);
umbmäärased asesõnad ja nende liitvormid
(some/any/no).
|
Umbmäärased asesõnad (either, neither);
umbisikulised asesõnad (it, there).
|
|
EESSÕNA
|
Enam kasutatavad eessõnad koha- ja ajamäärustes (in, on, at, to).
|
Aja-, koha- ja viisimäärustes esinevad eessõnad;
enam kasutatavad eessõnalised väljendid ( next to, in the middle).
|
Enam kasutatavad eessõnalised väljendid (take part in, look forward to);
eessõnad viisimäärustes (with,without).
|
Nimi-, tegu- ja omadussõnalised fraasid eessõnadega.
|
ARVSÕNA
|
Põhiarvud 1−20;
telefoninumbrid.
|
Põhi- ja järgarvud;
lihtmurrud (pool, veerand);
kuupäevad, aastaarvud.
|
Protsent;
aritmeetilised põhitehted;
kümnendmurrud;
arvsõna „0” erinev lugemine.
|
Mõõtühikud.
|
MÄÄRSÕNA
|
Levinumad aja- ja kohamäärsõnad (now, here);
hulga- ja määramäärsõnad (many, much).
|
Määrsõnade moodustamine;
sagedusmäärsõnad
(liitega –ly);
järjestavad määrsõnad;
ebareeglipärased määrsõnad (fast);
viisimäärsõnad;
hulga- ja määramäärsõnad
(a little, a few).
|
Määrsõnade liigid ja võrdlemine;
määrsõna koht lauses.
|
Mitmetähenduslikud määrsõnad (badly, shortly);
omadus-, side- ja eessõnadega vormilt kokkulangevad määrsõnad (off, since);
partiklitega kokkulangevad määrsõnad (over, up).
|
SÕNATULETUS
|
|
Arvsõna tuletusliited (-teen, -ty);
nimisõna tuletusliited (-er, -or);
määrsõna tuletusliide –ly.
|
Liitsõnad;
enam kasutatavad ees- (re-, un-) ja järelliited (-ness, -ion, -ous) nimi-, omadus-, tegusõnade moodustamiseks.
|
Ees- ja järelliited nimi-, omadus-, tegusõnade moodustamiseks
(counter-, sub-, dis-,-dom,-hood-,en-, trans-).
|
