ÜHe šEDÖÖvri muuseumid õpi ära piltide suurendamine!

12. Chartres’i katedraali vitraaž „Notre-Dame de la Belle Verrière“ (’ilusa klaasakna Jumalaema’)

Vitraaž on värvilisest klaasist kunstiteos, mis paigutatakse harilikult aknaavasse või valgustatud seinaorva. Värvilisest klaasist detailid monteeritakse metallraamistikku (tina, vask, duralumiinium) või betooni. Värvilisi klaasaknaid tunti juba meie ajaarvamise 4. sajandil Rooma riigis, kuid suurem levik algas 11. Sajandil. Vitraažikunsti õitseaeg oli 13. – 15. sajand. 20. sajandil viljelesid vitraažikunsti Henri Matisse ja Marc Chagall.

Et sõita Pariisist Chartres’isse, tuleb suunduda edelasse. Linnake paikneb u 90 km kaugusel Pariisist. Siinse katedraali tornikiivrid tervitavad maailmarändurit juba u 10 km kauguselt. Mida lähemale inimene linnale jõuab, seda suuremaks kasvab ootus ja lootus näha midagi erakordset, ülevat, kordumatut … Chartres’isse sõidab kultuurne eurooplane eelkõige vitraažikunsti imetlema. Selles vallas ei ole maailmas ühtegi teist võrdväärset ehitist. Chartres’i katedraali 178 vitraažakna üldpindala on 2400 m².

Tekib õigustatud küsimus: miks püstitati nii väikesesse linna nii võimas pühamu? Selleks pidi olema väga mõjuv põhjus. Keskajal sai seesuguseks põhjuseks olla üksnes reliikvia¹ … 9. sajandil kinkis kuningas Karl Kiilaspäine² siinsele kirikule Neitsi Maarja pearäti, mille ta ise sai kingiks Bütsantsi keisrilt. Nii tähtis reliikvia muutis selle väikelinna otsemaid palverännakute sihtpunktiks. Vajadus uue ja suurema pühamu järele oli ilmne. 12. sajandil saigi valmis uhke romaani stiilis kirik, mida peeti oma aja suurimaks kogu Euroopas.

11. juunil 1194 lõi välk ühte kiriku torni ja tuli hävitas peaaegu kogu hoone. Püsti jäid üksnes lääneportaalid (pühamu peauksed) ja kahe torni madalamad osad. Kuid milline ime! Krüptis³ hoitud Neitsi Maarja pearätt leiti üles tervena, ja mis veelgi suurem ime: ka ühe Jumalaema kujutisega klaasakna keskne osa leiti poolpõlenud rusude alt tervena. Nüüd kannab see vitraaž nime „Notre-Dame de la Belle Verrière“ ja selle ees peatuvad tuhanded palverändurid, kuid ka kunstisõbrad või lihtsalt armunud. Vitraažil olevat nii tugev positiivne aura, et ravivat isegi armuvalu. Kes ei usu, mingu kohale ja proovigu enda peal. Heausklik lütseumlane soovib kindlasti teada, kas sama mõju on ka Neitsi Maarja pearätil, mis on samuti pühamus eksponeeritud. Vastus saab olla ühene: hea usk on parim ravim. Tõsine mõtisklus oma eksistentsi üle, oma hingesügavustesse vaatamine (pr k le recueillement) on pühades paikades ikka ja alati tulemuslik.

Chartres’i reliikviatega juhtunu äratas kogu kristliku Euroopa. Annetusi tuli kõikjalt, ka Inglismaalt ja Saksamaalt. Uue kiriku, nüüd juba gooti stiilis pühamu rajamine kulges uskumatult kiiresti (u 30 aastat). Suurem osa vitraažidest oli paigas juba aastal 1240.

Maalikunstis tuntakse värvitooni Chartres’i sinine. Pole vaja kaugelt ostida selle nimetuse päritolu. Silmitsege tähelepanelikult vitraaži „Ilusa klaasakna Jumalaema“ ja teil on kohe selge, milline see värvitoon olema peab.

Saint-Denis’ katedraal Île-de-France’is kinkis 12. sajandil inimkonnale gooti stiili. Chartres’i katedraal arendas gootikat veelgi suurema väljendusrikkuse suunas. Saatus on Chartres’i praegust gooti stiilis katedraali säästnud. Teda ei ole ümber ehitatud, teda on säästnud Suur revolutsioon ja mõlemad maailmasõjad. Tõsi, Teise maailmasõja päevil eemaldati kõik vitraažaknad ja peideti igaks juhuks kaugele mägedesse. Õnneks jäi suur pühamu pommirahest puutumata ja praegu rõõmustab Chartres’i katedraal meid nii, kuis ta on rõõmustanud inimesi sajandeid.

Maailmas on paiku, mis teevad meele härdaks, panevad meid sügavuti filosofeerima, elu mõtte või mõttetuse üle pead murdma. Need kohad meie planeedil on Lascaux’ koopad, Stonehenge, Sixtuse kabel, Mont Saint-Michel, Niagara kosk, Pompei varemed ja Euroopa üks suuremaid gootika imesid – Chartes’i katedraal.

__________

¹reliikvia – püha säile; kirikuis alalhoitav säile pühakust (luu, kolju) või talle kuulunud ese

²Karl Kiilaspäine (823–877) – pr k Charles le Chauve; Karl Suure pojapoeg; oli Lääne-Frangi riigi esimene kuningas, hiljem ka Frangi riigi keiser

³krüpt – kiriku maa-alune kabel või reliikviate hoiukoht
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!

1. Kus paikneb Chartres?

2. Uhkeid gooti stiilis kirikuid on mujalgi. Mille poolest Chartres’i katedraal eriline on?

3. Kuidas teed vahet romaani ja gooti stiilil?

4. Kas vitraaž „Ilusa klaasakna Jumalaema“ esindab romaani stiili või gootikat? Põhjenda!

5. Kus sündis gooti stiil? Nimeta gooti stiilis hooneid Tallinnas.

6. Nimeta paik või vaatamisäärsus, mis on sind enim vaimustanud.

13. Ingres [ä(n)gr] „Jupiter ja Thetis“

Granet’ muuseum, Aix-en-Provence, Lõuna-Prantsusmaa



õli lõuendil; 320 x 260 cm; stiil: neoklassitsism

Jean Auguste Dominique Ingres [ä(n)gr] (1780–1867) pidas ennast eelkõige ajaloomaalijaks, kuid meie päevil näevad kunstiajaloolased teda eelkõige hea portretisti ja veelgi parema naisaktide loojana. Meie kooli teise korruse talveaiast vasakul ripub tema „Suur odalisk“ – vaieldamatult üks kaunimaid naisakte kunstiajaloos üldse. Ingres oli J. L. Davidi innukas õpilane ja jäi talle truuks ka siis, kui õpetaja pidi peale 1815. a Waterloo katastroofi¹ Prantsusmaalt lahkuma. Bourbonide võimule naasmise järel ei tohtinud eelmise kuninga surma poolt hääletanud parlamendisaadikud Prantsusmaal elada.

Ingres’i elutee oli pikk (ta elas 87-aastaseks) ja viljakas, ja kuigi moodi tulid uued loomingumeetodid, jäi Ingres elu lõpuni truuks neoklassitsistlikule stiilile. Ta ei sallinud silma otsaski romantikuid, jälestas Eugène Delacroix’d, kuid ka Barbizoni koolkonna²

realiste. Tal oli vaid kaks eeskuju – Raffael ja David.

Suurteost „Jupiter ja Thetis“ pidas autor ise ajaloomaaliks, sest see kajastab Trooja sõja sündmusi. Meile on see suursugune taies eelkõige kirjandusteose illustratsioon, kuid ka üliosava kompositsiooniga kütkestav maal. Kunstnik toob siin meieni Homerose eepose „Ilias“ episoodi, mil „hõbejalgne“ nümf Thetis anub Olümposel troonivalt Zeusilt (Jupiterilt) kaitset oma pojale Achilleusele, kes on tülis Trooja linna piirava armee ülemjuhataja Agamemnoniga.

Lugejal tekib õigustatud küsimus, miks asub nii suure kunstniku nii uhke taies provintsilinna muuseumis. Põhjus on järgmine. Ingres’iga koos õppis J. L. Davidi ateljees ka Aix-en-Provence’ist pärit noormees François Marius Granet [gra´ne]. Noormeestest said head sõbrad, kuid ka saatusekaaslased: mõlemad jätkasid kunstiõpinguid Roomas. Hiljem sai Granet’st Louvre’i muuseumi konservaator ja Versailles’ lossi sõjamaalide galerii looja. Tema ostiski ära sõbra maali „Jupiter ja Thetis“. Granet tuli vanaduspäevi veetma kodulinna Aix-en-Provence’i ja pärandas oma isikliku kollektsiooni kodulinnale. Sealne kunstimuuseum kannabki tema nime ja muuseumi logopildiks on Ingres’i „Jupiter ja Thetis“.

Ingres mängis ka suhteliselt hästi viiulit, ent kuna see polnud tema amet, on see harrastus andnud prantsuse keelde väljendi le violon d’Ingres, mis tähendabki hobi. (näit.: Mon violon d’Ingres, c’est la philatélie)

Prantsusmaal on mitmeid kohanimesid, mis algavad kolmest tähest koosneva sõnaga aix [ɛks]. Need on Aix-en-Povence, Aix-les-Bains jt, kuid ka Saksamaal paiknev linn Aachen on prantsuse keeles Aix-la-Chapelle. Sõna aix on tuletatud ladina keele sõnast aqua (vesi). Järeldus: see küla või linn paikneb vee ääres.

__________

¹Waterloo katastroof – 18. juunil 1815. a toimus Waterloo küla juures Belgias lahing, mis jäi Napoleon Bonaparte’ile viimaseks; Prantsusmaal tuli võimule revolutsiooni ajal hukatud kuninga Louis XVI vend, kes võttis endale nimeks Louis XVIII, ja kogu Euroopas algas üleüldine demokraatia lämmatamise ajastu. Et J. L. David oli revolutsiooni päevil hääletanud parlamendis Louis XVI surma mõistmise poolt, asus ta peale Waterloo katastroofi elama Brüsselisse, kus ka suri.

²Barbizoni koolkond – 19. sajandi keskel tegutsemist alustanud kunstnikud-realistid, kes väljusid ateljeedest ja asusid maalima vabas õhus (Théodore Rousseau, François Millet jt). Nad kohtusid tihti Barbizoni külas (umbes 40 km Pariisist lõunas).
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!

1. Kus paikneb Aix-en-Provence?

2. Miks seda linna nii nimetatakse?

3. Kuidas sattus Ingres’i maal „Jupiter ja Thetis“ sellesse linna?

4. Ingres’i õpetaja J. L David pidi peale Waterloo lahingut Prantsusmaalt lahkuma. Miks?

5. Kes on Thetis ja mida ta peajumalalt palub?

6. Miks on antiikaja peajumalal kaks nime: Zeus ja Jupiter?

14. Vincent van Gogh¹ „Autoportree seotud kõrvaga“

Courtauld’ [kur´to] galerii, Somerset House, London


õli lõuendil; 60,5 x 50 cm õli lõuendil; 51 x 44 cm

stiil: postimpressionism erakogu; Chicago, USA
Vincent van Gogh (1853– 1890) oli hollandlane, kuid tema loomingut tuleks käsitleda prantsuse kunstina. 1886. a saabus ta Pariisi, kus elas tema pildikaupmehest vend Theo. Kevadel 1888 asus ta Provence’i väikelinna Arles’i. Provence’i ereda päikese all kujuneski välja van Goghi stiil, kuid siin lõi välja ka ammu varjul olnud vaimuhaigus. Järgnes ravi kas hullumajas või sanatoorsel järelravil. Selgetel hetkedel haigushoogude vahel lõi kunstnik oma parimad teosed. Lõpuks leidis vend talle rahuliku haigla Pariisi lähedal, kuid peagi lõpetas 37-aastane kunstnik siin revolvrilasuga oma elu.

Van Goghi töödes on värinat ja leeki, nende vorm on jõuline, pintslitöö äge ja hoogne ning värvid säravad. Talle kõlbas maalimiseks õigupoolest kõik: voodi, tool, päevalilleõis, paar vanu saapaid, õitsev mandlipuuoks. Ning muidugi nähtud maastikud ja kohatud inimesed, kuid ka enda peegelpilt. Kunstnikul õnnestus oma eluajal müüa vaid üks maal: tema töid peeti vaid haige inimese sonimiseks. Praegu maksavad tema tööd kunstioksjonitel miljoneid.

Samuel Courtauld [kur´to] oli rikas Inglise tööstur, kes kogus väärtkunsti. Tema erakollektsioonist saigi praegu Strandil paikneva muuseumi tuumik. Härra Courtauld’l jätkus 20. sajandi algul nutikust osta kunstioksjonitelt kokku teoseid sellistelt autoritelt nagu Manet, Monet, Degas, Gauguin, Toulouse-Lautrec, Cézanne jt. Muuseum paikneb üksnes väikeses osas hiigelhoonest, mida kutsutakse Somerset House’iks.

Maali „Autoprtree seotud kõrvaga“ saamislugu on järgmine. 1888. a sügisel tuli van Goghile Arles’i külla Paul Gauguin – kunstnik, kes samuti otsis tunnustust, kuid ei leidnud seda kuskilt. Sõbrad hakkasid maalima koos, ent kahjuks takistas mõlema mehe vaimne tasakaalutus neil lähedasteks sõpradeks saamast ja nad aina tülitsesid. 23. detsembril läksid mehed karvupidi kokku. Gauguin põgenes majast, van Gogh oigas voodis pea üleni verine. Selgus, et raevunud hollandlane ähvardanud habemenoaga oma prantslasest sõpra. (Kuid võis olla ka vastupidi.) Lõpuks lõiganud van Gogh vihahoos endal kõrvanibu, pannud selle ümbrikusse ja viinud naisele, kes keeldus teda armastamast. Järgnevatel päevadel tegi ta endast kaks autoportreed seotud kõrvaga: ühe piibuga ja teise piibuta. Piibuga autoportree paikneb ühes erakogus Chicagos, piibuta autoportree aga Londonis Strandil Courtauld’ galeriis. Siin Londoni südalinnas on see kummalise saatusega maal näha kõigile, kel on asja Londonisse ning kes huvituvad kunstist.

__________

¹Vincent van Gogh – loe: prantsusepäraselt vä(n)sa(n) van gog; hollandipäraselt vintsent fan hoh
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!

1. Miks eksponeeritakse hollandlase Vincent van Goghi maale prantsuse kunsti hulgas?

2. Vincent van Goghil oli nõrk tervis? Milline haigus teda vaevas?

3. Van Gogh lõi oma parimad tööd Arles’is? Kus see linn asub?

4. Kus paikneb Londonis Courtauld’ galerii? Miks seda muuseumi nii kutsutakse?

5. Nimeta, milliseid objekte van Gogh maalis.

6. Millises Pariisi muuseumis saab imetleda Vincent van Goghi imelisi maale?

15. Starkopf „Istuv akt“

Tallinna Prantsuse Lütseumi 3. korrus



Skulptuuri kõrgus koos alusega 74,5 cm; Leda ja luik. Puit. Tartu Kunstimuuseum

punakashall graniit; stiil: art déco¹

Kultuurimälestiste riikliku registri number: 1579
Anton Starkopf (1989–1966) on eesti suurimaid ja viljakamaid skulptoreid. Ta on pärit Kohila vallast Harjumaalt, õppis Järvakandi ministeeriumikoolis ja Tallinna Kaubanduskoolis. Kunstiõpinguid alustas Starkopf 1911. a Münchenis ja jätkas Pariisis Académie Russe’is, kus ta õppis skulptuuri, ja Académie de la Grande Chaumière’is, kus õppis joonistamist. Esimese maailmasõja aastatel viibis ta peamiselt Saksamaal. Sõja lõppedes naasis Starkopf Eestisse. Koos kunstnike Konrad Mägi ja Ado Vabbega asutas Starkopf Tartus Kõrgema Kunstikooli Pallas², kus töötas skulptuuriõppejõuna. Peaaegu kõik 20. sajandi Eesti skulptorid on tema õpilased.

1950. a aprillis toimunud loominguliste liitude pleenumil tembeldati väärikas kunstnik ja õppejõud fašistide käsilaseks ja rahvavaenulike ideede propageerijaks. Kartes tagakiusamist, põgenes Starkopf Moskvasse, kus töötas stalinistide soositud skulptori Sergei Merkulovi ateljees lihtsa kiviraidurina ja kipskoopiate valmistajana (S. Merkulov oli tuntud Lenini büstide valmistaja). Peale Stalini surma tuli A. Starkopf tagasi Tartusse ja pühendus vabaloomingule. Ta asus elama funktsionalistlikus stiilis nägusasse eramusse, mille oli talle juba 1930. a projekteerinud arhitekt Arnold Matteus. A. Starkopfi pojapoeg Hannes Starkopf (s 1965) on samuti skulptor.

A. Starkopfi looming on mitmekesine: ümarplastika³, pisiplastika⁴, reljeefid⁵, hauasambad. Materjaliks kõlbas talle praktiliselt kõik: puit, pronks, graniit, liivakivi, betoon, tina.

1930. a algas tema nn graniidiperiood ja valitsevaks stiiliks sai art déco. Just sellest perioodist pärineb ka meie kooli ehtiv „Istuv akt“ – kingitus meie koolile uue ja nägusa funktsionalistlikus stiilis koolihoone valmimise puhul. On vist liigne lisada, et ajastu juhtiv arhitekt Herbert Johanson ja andekaim skulptor olid mõttekaaslased.

A. Starkopfi teoseid saame imetleda KUMUs ja Tartu Kunstimuuseumis. Eesti suurima skulptori töid näeb veel paljudes Eestimaa surnuaedades. Vabadussõja monumendid Amblas, Laiusel ja Türil on samuti A. Starkopfi loodud.

__________

¹Art déco [aar dekoo] – populaarne kunstisuund aastail 1925–1940. Stiil sai tõuke 1925. a Pariisis aset leidnud rahvusvaheliselt dekoratiivkunstide ja tööstusdisaini näituselt. Eriti populaarne oli see stiil sisekujunduses, kuid ka arhitektuuris, tööstusdisainis ja skulptuuris. Art déco on puhtalt dekoratiivkunst. See on segu juugendist, kubismist, kuid ka abstraktsionismist. Moekunstnikest viljelesid seda stiili kahe maailmasõja vahel Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli.

²Pallas – tarkusejumalanna Ateena teine nimi, mis on tõlkes ’neiu, neitsi’: Pallas Ateena

³ümarplastika – igast küljest töödeldud skulptuur; selle vastand on reljeef

⁴pisiplastika – väikeste mõõtmetega kunstiteoste voolimine või valamine; need kunstiteosed on kuni 30 cm kõrged

⁵reljeef – pinnalt eenduvate või sellesse süvistatud figuuridega skulptuur

MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!

1. Kuidas sattus A. Starkopfi skulptuur meie kooli?

2. Mis on art déco?

3. A. Starkopf oli üks Tartu Kunstikooli Pallas asutajaid. Mida tähendab sõna Pallas?

4. 1950. a varjas A. Starkopf end Moskvas. Miks ta Pariisi või Londonisse ei pagenud?

5. Kus peale Tallinna ja Tartu muuseumide Eestis veel A. Starkopfi töid näha saab?

6. Millist stiili esindab meie kooli peahoone? Kes oli selle arhitekt?