ÜHe šEDÖÖvri muuseumid õpi ära piltide suurendamine!

10. David „Bonaparte ületamas Suurt Saint-Bernard’i mäekuru¹“

Malmaisoni loss, Île-de-France



Õli lõuendil; 260 x 221 cm; stiil: neoklassitsistlik paraadportree²

Harva elab riigipead kujutav paraadportree üle portreteeritava valitsusaja. See on võimalik vaid juhul, kui kunstnik on väga andekas. Jacques Louis David (1748–1825) seda oli, kuid mitte üksnes tema. Ka portreteeritav ise oli just sajandivahetusel (1800) oma võimete tipul. Kuus aastat varem suutis David maaliga „Mõrvatud Marat“ ajaloo pjedestaalile³ tõsta Suure revolutsiooni aegse kõige nurjatuma poliitiku. Palju kergem oli sama teha äsja riigipeaks saanud 31-aastase andeka väepealikuga, kes ületas oma järelväega üliohtliku mäekuru ja purustas vastase väed seal, kus teda üleüldse ei oodatud.

Pildi saamise lugu on järgmine. Noore Napoleon Bonaparte’i peadpööritavad võidud I ja II Itaalia sõjakäigu vältel, tema õnnestunud riigipööre novembris 1799 ning saamine Euroopa võimsaima riigi etteotsa hirmutas Hispaania kuningas Carlos IV-t. Kas ei juhtu ka temaga sama, mis prantslaste kuningaga kaheksa aastat tagasi?⁴ Kas poleks mõistlik naaberriigi esimese mehega (ametlikult esimese konsuliga) sõbraks saada? Nii tuligi ühel päeval Jacques Louis Davidi ateljeesse Hispaania suursaadik sooviga saada Napoleonist uhke portree Carlos IV tööruumi. David ei saanud keelduda. Ta oli ju maalinud pilte varasemate valitsusjuhtide silmarõõmuks. Miks ei peaks ta seda tegema nüüd, kui riigi ette sai nii perspektiivikas noor tegija? Kui sõnum Napoleonini jõudis, soovis esimene konsul⁵ saada portreest kolm versiooni enda käsutusse. Noor riigipea ei varjanudki, et soovib neid pilte üksnes propaganda tarbeks. Kunstnik tegi maalist igaks juhuks ka endale ühe versiooni, sest segastel aegadel võisid kunstiteosed (eriti poliitilise sisuga taiesed) kaduda või hävineda. Et suure kunstniku ateljees oli rohkelt õpilasi, pandigi kogu kollektiiv tööle. Hobuse saba, drapeeringud⁶ ja muud vähetähtsad detailid lubati maalida õpilastel, olulisema kõigil viiel lõuendil tegi kunstnik ise. Viie versiooni erinevused on minimaalsed. Ühel on väepealiku õlgadel lehviv keep oranž, teistel punane, ühel isegi karmiinpunane. Saatuse tahtel on kõik viis versiooni (loodud aastatel 1801–1805) säilinud ja paiknevad praegu Malmaisoni lossis Pariisi lähistel, Versailles’ lossi sõjamaalide galeriis, Belvedere lossis Viinis, Charlottenburgi lossis Berliinis ja Pariisi Invaliidide varjupaiga sõjamuuseumis. Igat versiooni viiest tuleb pidada originaaliks.

Ehk polegi tegu paraadportreega? – Mis te nüüd! Vaadake esmalt portreteeritava nägu. Kas tegu on ikka 31aastase mehega? – Ei, sellel uhkel ratsul istub 18-19-aastane nooruk. On ju teada, et Napoleon oli lühikest kasvu mees. Siin vaatab meile vastu pikakoivaline noor isand, kel on seljas uhiuued riided. Ajaloost on teada, et Napoleon ei ületanud seda mäekuru perutaval täkul. Ta läbis selle raske tee tavalise muula seljas ja oli mähitud tekkidesse, sest väljas oli lumetorm. Mida me aga loeme hobuse tagumiste kapjade juures paiknevatelt kiviplaatidelt? Seal on trükitähtedega kirjas nimed: Bonaparte, Hannibal, Karl Suur. Davidi sõnum on selgemast selgem: meie riigipea on sama suur kui kartaagolaste väepealik Hannibal ja frankide keiser Karl Suur – või neist suuremgi! … Ja ometi vaimustab see paraadportree ka meid. Miks küll? Vastus on lihtne: geniaalsel inimesel kukub hästi välja isegi valitseja või poliitiku paraadportree.

Malmaisoni häärberi ostis 1799. a ühelt laostunud pankurilt Napoleon I abikaasa Joséphine de Beauharnais. Hoone remonditi ja kujundati ampiirstiilis. Kui Napoleon Joséphine’ist 1aastal 1809 lahutas, sai Malmaisonist hüljatud daami kodu. Siin ta suri 29. mail 1814. Praegu on Malmaisoni lossis Napoleon I ajastu muuseum. Paljud käivad siin üksnes J. L. Davidi originaali imetlemas.

__________

¹Suur Saint-Bernard’i mäekuru – Šveitsi ja Itaalia vahel paiknev raskesti läbitav mäekuru (2469 m merepinnast); Napoleon viis 1800. a siit üle 40 000-mehelise armee; tänapäeval läbib mäekuru tunnel

²paraadportree – monarhi, üliku või poliitiku toretsev portree, millel portreteeritav on tavaliselt noorem, ilusam ja õilsam, kui ta tegelikult on

³pjedestaal – kuju või mälestusmärgi alus; pjedestaalile tõstma = au sisse tõstma

⁴Suure Revolutsiooni (1789–1799) käigus Prantsuse kuningas Louis XVI arreteeriti ja parlament mõistis ta riigi reetmise eest surma; kuningas giljotineeriti 21. jaanuaril 1793 praegusel Concorde’i väljakul

⁵esimene konsul – peale riigipööret 1799. a jaotati Prantsusmaal täidesaatev võim 3 konsuli vahel; Napoleon Bonaparte’ist sai ametlikult esimene konsul ehk teisisõnu: peaminister. Ajastut ja poliitilist režiimi kutsutakse ajalooõpikutes konsulaadiks (1799–1804)

⁶drapeering või draperii – kunstipärane voldistik, voltides langev kangas

MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!

1. Mis on paraadportree?

2. Milleks oli Hispaania kuningas Carlos IV vaja paraadportreed Napoleon Bonaparte’ist?

3. Milleks oli Napoleon Bonaparte’il vaja kolme paraadportreed endast?

4. J. L. David oli väga andekas kunstnik. Kas ta oli ka hea poliitik? Põhjenda!

5. Mis teeb J. L Davidi maalist paraadportree?

6. Kus on tänapäeval võimalik näha selle J. L. Davidi õnnestunud töö originaali?

11. Masaccio [ma´satšo] „Paradiisist väljaajamine“

Brancacci¹ kabel Santa Maria del Carmine kirikus. Firenze



Paradiisist väljaajamine. 208 x 88 cm; fresko
Vararenessansi maalikunsti isaks peetakse noorelt surnud meest kunstnikunimega Masaccio (1401–1428). Oma freskodega saavutas ta sellise inimlike tunnete väljenduse, millist varem polnud veel nähtud. Uudne oli ruumi ja kehade loomutruu kujutamine; ta valitses juba ka joonperspektiivi³. Masaccio kõige ilmekam töö on fresko² „Paradiisist väljaajamine“⁴ Santa Maria del Carmine kirikus Firenze linnas. Sellesse kirikusse püstitas rikas Brancacci-nimeline kangakaupmees oma perekonnale kabeli ja soovis seda kaunistada ilusate piltidega. Just siia maaliski Masaccio „Paradiisist väljaajamise“, kuid ka seeria freskosid Püha Peetruse elust. Needki mõjuvad väga eluliselt, näiteks stseen, millel on kujutatud Peetrust templimaksu tasumas.



Templimaksu maksmine. 255 x 598; fresko
Et mõista selle imelise fresko süžeed, tuleb lugeda lõiku Matteuse Evangeeliumist:

Kui nad siis Kapernauma⁴ tulid, astusid Peetruse juurde templimaksu kogujad ja ütlesid: „Kas teie õpetaja templimaksu ei maksa?“ Peetrus vastas: „Küll ta maksab.“ Ja kui ta koju tuli, ennetas Jeesus teda ja küsis: „Mis sa arvad, kelle käest võtavad kuningad maa peal tolli või pearaha? Kas oma poegadelt või võõrastelt?“ Aga kui Peetrus ütles: „Võõrastelt,“ lausus Jeesus talle: „Siis on pojad vabad. Aga et me neid ei ärritaks, mine järvele, heida õng sisse ja võta esimene kala, mis üles tuleb! Ja kui sa tema suu avad, leiad sa hõbeseekli. Võta see ning anna neile minu ja enese eest!“

Nüüd tõstame pilgu freskole „Templimaksu maksmine“, millel Masaccio kujutab Peetrust kolmel korral. Keskel näeme Peetrust (algse nimega Siimon) vestlemas maksukoguja ja Jeesusega, vasakul õngitseb Peetrus järvest kala ja paremal tasub Peetrus maksukogujale templimaksu.

Masaccio ei töötanud selles kabelis üksi. Kabeli teist poolt kaunistas tema kolleeg Masolino (1383–1440). Kahjuks suri Masaccio 27-aastaselt. Ka Masolino ei saanud selles kabelis tööd jätkata, sest kangakaupmees Brancacci sattus põlu alla ja vangistati. Pilditsükli lõpetas Filippino Lippi (1459–1504) pool sajandit hiljem.

__________

¹Pietro di Piuvichese Brancacci [bran´katši] – rikas Firenze kangakaupmees, kes lasi püstitada perekonnakabeli Santa Maria del Carmine kirikusse; tema vennapoeg Felice Brancacci tellis Masacciolt ja Masolinolt samasse kabelisse freskod

²fresko – niiskele krohvipinnale maalitud pilt; freskotehnikas tehtud seina- või laemaal

³joonperspektiiv – kunstis: ruumi kujutamine tasandil; kauguspilt

⁴Paradiisist väljaajamine – Vana Testamendi I Moosese raamatu 2. peatükis kirjeldatakse, kuidas Jumal lõi alguses mehe, siis naise – Aadama ja Eeva – ja pani nad elama Eedeni aeda. Et aga Eeva ja Aadam tegid pattu, kihutas Jumal nad Eedeni ehk paradiisiaiast minema

⁵Kapernaum – linn Galileas, mitme Jeesuse jüngri (ka Peetruse) kodulinn; Kapernaum paiknes Galilea järve ääres, mõnekümne kilomeetri kaugel Jeesuse kodukohast Naatsaretist

MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!

1. Freskol „Paradiisist väljaajamine“ näeme üht meest ja üht naist? Kes nad on ja mis nendega juhtus?

2. Peetruse nimi enne Jeesusega kohtumist oli Siimon. Uuri välja, kuidas kutsuti Matteust enne Jeesusega kohtumist.

3. Meie tekstist võime välja lugeda, et Masaccio valitses juba ka joonperspektiivi. Mis on joonperspektiiv? Milline tähendus on veel sõnal perspektiiv?

4. Nimeta veel Firenze linnaga seotud renessansiaja suurmehi.

5. Firenze kõige tähtsamat kunstimuuseumi kutsutakse Uffiziks. Kust tuleb muuseumi nimi?