Värvitöötluses kasutatavad töövahendid Juuste värvimise ajalugu ja värvus-, valgusõpetus 4
Yüklə 187,91 Kb.
|
- Bu səhifədəki naviqasiya:
- KUIDAS TÖÖTAVAD OKSÜDEERUVAD PIGMENDID Paisumine
- Sissetungimine
- Naturaalsete pigmentide pleegitamine
- Kunstlike (kosmeetiliste) pigmentide pleegitamine
- 6. Püsivärv Oksüdeerivate värvikreemide (püsivärvide) koostis
- PÜSIVÄRVIGA VÄRVIMISE TÖÖKAVA
- Kuidas valida oksüdeerijat
- Pleegitamine ja oksüdeerimisjõud
- Kas eeltöötlus on vajalik
- Kas püsivärv katab kogu juukses oleva värvi
- Kust me teame, missuguse värvitoonini peab juukseid puhastama
- Püsivärv pleegib kiiresti juuste ladvaosas. Kuidas seda vältida
- Eel pigmenteerimise
- Eelpigmenteerimisvärvaine
- 1 osa värvikreemi ja 1 osa vesinikülihapendit (1+1).
- Pange tähele, et tuleb kasutada 6%vesinikülihapendit.
TAIMSED VÄRVAINED Taimsed värvained kuuluvad ka otsevärvide hulka. Taimsetes värvainetest on tuntuim hennapõõsast saadav värvaine: 2hüdroksü- 1,4 naftokinoon. Henna on looduslik aine, kuna selle värvaine on taimedest eraldatud ja rafineeritud. Juuste seisukohalt on see aga tehisvärvaine, nagu muudki juuste lisatud värvained, sest see ei teki juuste melanotsüütides. Henna värvaine Henna värvaine populaarsus on kasvamas selle looduslikkuse tõttu. Juuste värvijale aga toob see kaasa peamiselt probleeme, sest värvimistulemus võib olla ettearvamatu. Kuna henna värvaine on otsevärvaine, ei saa teda eemaldada ei oksüdeeruva ega redutseeriva töötlusega. Eelnevalt hennaga värvitud juuste teise värviga värvimisel on tulemus alati uue värvaine ja all oleva henna värvaine värviline ühendus, mis osutub üllatuslikuks. Henna on püsiv värv, kuna värvimolekulid reageerivad juukse keratiiniga püsivalt. Teisi nii püsivaid taimseid värvaineid kui henna kasutusel ei ole. Oksüdeeruvad värvained Oksüdeeruvad värvained on väikesemolekulilised värvitud ühendid, mis oksüdeeruvad lihtsal viisil suurteks värvilisteks molekulideks. Neid kasutatakse nii püsi- kui ka pool püsivärvimisainetes. Oksüdeeruvad värvained saavad oksüdeerumiseks vajaliku hapniku näiteks vesinikperoksiidist, mis segatakse viimasel momendil enne värvimist värvainete hulka. Protsess on põhimõtteliselt samasugune kui juuste loomuliku värvaine tekkimine. Värvainete püsimine juustes tuleneb ühelt poolt sellest, et suurte molekulidena ei saa värvida juustest välja valguda, ning teiselt poolt sellest, et värvained reageerivad keratiiniga ja kinnituvad selle külge. Tüüpilised eelvärvained on parabenseendi- amiin ja paratolueendi- amiin. Neile molekulidele on ühine see, et nende benseenilüliga on liitunud kaks aminorühma, siit nimetuse lõppki – diamiin. Aminorühmad asetsevad benseenilülides teineteise vastas ning niisuguse asendi tõttu kutsutakse selliseid ühendeid paraühenditeks. Puhaste paraühendite polümerisatsioon ei edene jõudsalt, seetõttu on värvimassis omad haakijad. Haakijad muudavad paraühendite liitumise üksteisega tõhusaks. Tüüpilised haakijad on metabenseendiamiin ja resotsioon. Haakijad on n.ö metaühendid. Nimetus meta tähendab seda, et benseenlüliga liitunud rühmad, nagu amino - ja hüdroksüül rühmad, on asetunud teineteise suhtes nii, et nende vahele jääb lülis üks tühi koht. Oksüdeeruva värvaine väljakujunemine lõplikuks värvaineks algab alles juustes. Värvimass, milles on oksüdeeruvad värvained, segatakse vesinikperoksiidiga ja kantakse juustele. Para- ühend reageerib metaühendiga. Tekkinud saadus oksüdeerub indofenooliks ja sellega liitub uus paraühend, millest saadakse kolmelüliline roheline toode. Viimane reageerib uuesti indofenooliga ning liigub polümeerumis- protsessis lõpliku värvitooni poole. Hapniku ülesandeks on eemaldada ühinevate molekulide vahelist vesinikku- teisi sõnu oksüdeeruda neid, mis tõttu polümeriseerumine muutub võimalikuks. Oksüdeeruv värvaine peab olema niisugune, mis oksüdeerub kergesti värviliseks. Seepärast kasutatakse peaasjalikult aminorühmi sisaldavaid paraühendeid. Oksüdeeruva värvimolekuli benseenlülides on aga vaba ruumi, nii saab nendega liituda teisigi rühmi. Lisarühmade tähtsaks omaduseks on veel see, et nende vahendusel kinnitub lisaaine juukse keratiiniga ning püsib seetõttu juustes paremini.
Parimad metallivärvained on plii ja hõbeda soolad. Need viiakse juustesse värvitute lahustena, kus nad reageerivad juuste keratiinis oleva väävliga, moodustades tumepruune või peaaegu musti metallisulfiidi ühendeid. Praegusel ajal on turul ainult paar plii värvi sisaldavat toodet ja neid reklaamitakse klientidele ja „juuste loomuliku värvi taastajana " või „ juukse ravivahendina". Hallide juuste loomulikku värvi pliivärvid loomulikult ei taasta, vaid ainult värvivad. Metallvärvid on püsivad värvid ja lähevad juustest välja ainult kasvades. Juustes olev plii võib kahjustada juukseid oksüdeeruva töötluse, keemilise loki kinnituse, püsi- ja kergvärvimise ja blondeerimis- protsessi käigus. Plii on raske metall, mis katalüüsib tugevasti hapniku vabanemist, mistõttu keratiini väävlisillad katkevad lõplikult.
Selleks, et võimaldada pigmendil kergemini juustesse tungida, tuleb juustele lasta paisuda. Paisumine saavutatakse aluselise ammoniaagi toimel. Viimane mitte ainult ei põhjusta paisumist, vaid ta aktiveerib ka vesinikülihapendit , mis omakorda vabastab hapnikku oksüdatsiooni keemilistes protsessides. Ammoniaak aurustub üsna kiiresti, mis tõttu paisumine protsessi käigus järk- järgult aeglustub.
Värvikreemi koostisosad võivad nüüd kergemini tungida cortex´isse, sest tänu paisunud olekule on juuksed kergemini läbitungitavad. Ühinemine: Töötlemata pigmendid, mis on oma päritolult orgaanilised ained, kombineeruvad cortex-is ja tulemuseks on töödeldud pigment. See pigmendiosakeste kokku- ühinemine on oma olemuselt keemiline protsess, mis toimub hapniku juuresolekul. Hapniku aga eraldub vesinikülihapendist. Naturaalsete pigmentide pleegitamine Oksüdeeruv aine – vesinikülihapend – põhjustab samuti naturaalsete pigmentide pleegitamist. Kui juuste otsad on valged salgud (mis ei sisalda pigmenti) kõrval ka loomuliku värviga juukseid, siis võib pleegitamise tulemusena saada ühtlase tooni. Valged juuksed küllastuvad oksüdeerivast värvist samal ajal kui tumedamad naturaalse pigmendiga juuksed pleegivad heledamaks. Kunstlike (kosmeetiliste) pigmentide pleegitamine: Oksüdeerumise abil on võimalik pleegitada ka kunstlikke pigmente, mis on viidud juustesse. See on oluline retušeeriva töötluse jaoks, sest pleegitamine takistab ka tumedate astmete või joonte tekkimist juuste juurte ja eelnevalt värvitud osade vahele. Juuste värvumine Värvimine on nüüd lõpule viidud ja pigment on ühtlaselt jaotunud. Nähtav värv on nii aktiveeritud pigmendi kui ka naturaalse pigmendi pleegitamise tulemus. Cuticle on suletud. Oksüdeerimisprotsess Kosmeetiline pigment koosneb väikestest osakestest: aktiveerijast ja seostavast ainest. On näidatud, kuidas need komponendid on jaotunud juustes. Ammoniaak aktiveerib vesinikülihapendit, mis oksüdeerudes on võimeline ühendama kokku kahte komponenti. Aktiveerija ja seostuvad ained on ühinenud. Nende kombineerumise tulemusena on tekkinud suured värvuseta molekuli . Nende molekulide edasine oksüdeerimine tekitab nähtava värvuse. Taandamisprotsess Toimub värvi ilmutamine oksüdeerimise abil. Seda protsessi saab ümber pöörata taandamise abil, mis pleegitab juukseid, eemaldades värvi neis ilmutatud kosmeetilistest pigmentidest. Ilmutatud kosmeetilised pigmendid on jaotunud üle kogu juukse. Taandavad ained, väävlishape ja vesi, reageerivad kosmeetiliste pigmentidega. Kui taandamine on toimunud, siis on kosmeetilised pigmendid muutunud värvituteks. Veega loputamine eemaldab suurema osa värvitust pigmendist. Taandamise käigus ei eemaldu mitte kogu pigment. Kui nüüd loputada juukseid 1% - lise vesinikülihapendi lahusega, siis saab allesjäänud pigment tagasi oma endise värvi. Värvi taastamine on võimalik ka ilma vesinikülihapendi lahuseta, kuid see nõuab siis rohkem aega. Ka õhus leiduv vaba hapnik võib osaliselt oksüdeeruda pigmenti ja taastada selle värvi. 6. Püsivärv Oksüdeerivate värvikreemide (püsivärvide) koostis
Kosmeetiliste pigmentide komponentideks on värvuseta orgaanilise päritoluga ained. Nad on peamiselt vastutavad värvuse sügavuse eest, kuid neid võidakse kasutada ka lisavarjundite andmiseks.
Nende rolliks on juuste värvile varjundite andmine ja nad täiendavad kosmeetilisi pigmente.
See lahus aktiveerib vesinikülihapendit ja aitab juustel paisuda. Ammoniaagilahus aurustub värvi ilmutamise käigus üsna kergesti, mistõttu paisumine järkjärgult aeglustub. Ammoniaagi kontsentratsioonid värvkreemides võivad varieeruda.
Need ained võimaldavad juustel ühtlaselt niiskuda.
Need võimaldavad värvivate komponentide kiiret ja soodsat toimet. Põhiainetena kasutatakse kreeme, geele ja palsameid. Parfüüme lisatakse selleks, et varjutada ammoniaagi ebameeldivat lõhna PÜSIVÄRVIGA VÄRVIMISE TÖÖKAVA Püsivärvimise puhul on töökavas kesksel kohal on juuste värvi väljaselgitamine. Seda tuleb osata teha momendil, kui püsivärv neile kinnitub. Teisest küljest peab teadma, missugused ja millises sisaldusjärjekorras on värvid (primaar- ja sekundaarvärvid) püsivärvituubides. Nende kahe informatsiooniallika põhjal valitakse värvained Püsivärvimist alustatakse oksüdeerija liigi valimisega ja selle põhjal saab otsustada, kas eeltöötlus on vajalik. Eespool tehtud valikute mõju ette arvates valitakse kasutatavad värvained ja nende koguselised segamisvahekorrad. Lõpuks määratakse ära mõjumisajad, värvide juustele kandmise järjekord ja järelhooldus. Kuidas valida oksüdeerijat Oksüdeerijat valitakse selle põhjal, kui palju juustes olevat loomulikku värvainet tuleb pleegitada. Tähtis on teada, et püsivärvainega segatud oksüdeerija ei pleegita varem juustesse viidud tehisvärvainet. Pleegitamisvajadus selgub, kui on võrreldud algset loomulikku tumedusastet eesmärgiks seatud tumedusastmega ning tumedusastmete erinevus määratakse astmete vahena. Võrdlus tehakse valitud värvaine enda tumedusastmestiku baasil, kuna erinevate tootjate tumedusastmetes võib esineda väikesi erinevusi. Püsivärvimisega võidakse saada kõige rohkem kolm kuni neli astet heledam tulemus. Kui pleegitamisvajadus on suurem, tehakse värvitöötlus blondeerimisainega või pleegitatakse juukseid enne püsivärvimist blondeerimisainega nii mitu korda, kui on vaja. Oksüdeerijal on püsivärvimise protsessis kaks ülesannet:
Teisisõnu, oksüdeerijat vaja takse igal juhul. Kui pleegitamisvajadust ei ole, nagu näiteks loomulikust värvainest tumedamaks värvimisel, tuleb püsivärvimisel loomulikku värvainet siiski alati mõnevõrra heledamaks muuta, et tehisvärvaine paistaks seatud eesmärgi kohasena. Tavaliselt on olemas valmistajapoolne info, millist oksüdeerijat tuleks kasutada. Tootja teavitab üldjuhul ka seda, mitme astme võrra oksüdeerija on võimeline pleegitama. Oksüdeerija liigi valikuga määratakse ära loomuliku värvaine pleegitamise astme määr. Kui juuste loomulik värvaine muutub heledamaks, tähendab see eu- ja feomelaniinide oksüdeerumist värvituteks. Eumelaniin on juustele tumedust andva iseloomuga värvaine, mis on moodustunud punasest, sinisest ja kollasest. Feomelaniin on peaasjalikult heledatele juustele kollakat või punakat tooni andev värvaine. Kõik loomulikud juuksed on värviõpetuse seisukohalt pruunid, tumedatest heledateni, sest nende värvulisus põhineb eumelaniini ja feomelaniini segamisel. Punane, sinine ja kollane moodustavad eri segudena ja sisaldustena täiesti heleda või koguni sinakasmusta värvi. Mõningates juustes on lisaks pruunile punakas varjund. Kui pruunid loomulikud juuksed muudetakse heledamaks ehk eumelaniinid ja feomeianiinid oksüdeeruvad värvituteks, siis juuksed ei muutugi helepruuniks. Muutub hoopis eumelaniini struktuur ja esmalt oksüdeeruvad sinised osad, siis punased ning lõpuks kollased. Feomelaniini punane oksüdeerub enne ning siis kollane. Loomulik värvaine muutub heledaks sama põhimõtte järgi, olenemata sellest mis põhjustab pleekimist (päike, oksüdeerija vms.). Kui mõelda, et pruunist värviühendist võetakse ara sinine, siis märgatakse, et järele jäänud värv ei ole pruun, vaid punane või oranžikaspunane, sest värviühendisse ei jää enam muid värvilisi osi kui punane või kollane. Sama toimub ka juustes. Juukseid pleegitav ühend peab olema juustes lühikest aega, kuni eumelaniini sinised osad on oksüdeerunud värvituteks ning alles on jäänud punane ja kollane. Selle tõttu käib juus tumedast heledaks pleegitades läbi kõik varjundid punasest punakasoranžiks, oranžiks, oranžikaskollaseks ja kollase kaudu värvitu juukseni. Kui juukseid püsivärvitakse, siis oksüdeerija vali kust sõltub, missugust värvi loomulik juus värvub. Moodustuva loomuliku värvaine värv on see põhi, millele tehisvärvaine kinnitub, ning need koos annavad juustele värvimisprotsessi käigus uue värvi. Loomulik juus pleegib püsivärvimisprotsessi ajal mil juuksed on värvimassi all peidus. Pleegitamine ja oksüdeerimisjõud Juuste värv muutub seda heledamaks, mida suurem on vesinikülihapendi kontsentratsioon. Kui te kasutate 6 % - lise kontsentratsiooniga vesinikülihapendi lahust ja lisate seda võrdsele kogusele värvikreemile, siis peate arvestama, et te tegelikult ju lahjendate vesinikülihapendi kontsentratsiooni. Pärast segamist vastab tegelik oksüdeerimisjõud ainult 3 % - lisele vesinikülihapendile.
= 3 % oksüdeerimisjõud Must punktiir joonisel vastab arvestuslikule oksüdeerimisjõule, kui kasutate segu vahekorras 1+1. Kollane punktiir vastab arvestuslikule oksüdeerimisjõule, kui kasutate segamisel vahekorda 1+2, nagu järgnevas näites. + 60 ml vesinikülihapendit 6 % + 30 ml püsivärvi = 4 % oksüdeerimisjõud (vt. kollane punktiir joonisel) Oksüdeerimisjõud arvutatakse järgmise valemi abil:
(vesiniku ja värvisegu üldhulk) Kas eeltöötlus on vajalik Püsivärvimise eeltöötluseks loetakse juuste tehisvärvainest puhastamist, eelpigmenteerimist ja eelnevat pehmendamist. Kõik nimetatud töötlused tehakse põhimõtteliselt enne eeltöödeldava juukseosa püsivärvimist. Eeltöötluse eesmärgiks on ühtlustada juuste tumedusastmelisi ja värvilisi erinevusi ning parandada värvaine tungimist juustesse. Kas püsivärv katab kogu juukses oleva värvi Püsivärvainesse segatud oksüdeerija ei pleegita juukses olevat tehisvärvainet ja samas ei suuda katta endast tumedamat, värviliselt katvamat või erineva soojema tooniga püsivärvi enda alla. Tehisvärvi oksüdeerumist juustes nimetatakse puhastamiseks.
Puhastamist vajatakse seega järgmistel puhkudel:
Puhastamist mõjutab lisaks vana tehisvärvi tumedusastmele ka juuste põhi-ja täiendvärvi tumedusaste. Kollane on kõige heledam, see katab ülejäänuid kõige halvemini; oranž on heleduselt järgmine; pu nane ja roheline on ühetumedused; sinine on enne lillat, mis on kõige tumedam; sinise ja lilla erinevus on väga väike. Seda printsiipi võib testida vesivärvidega värvides: Kui külmi toone soojaga üle värvida, on sageli tulemuseks määrdunud ja tuhm värv ning kui sooja värvi peale värvitakse külma vär viga, muutub seegi tuhmiks. Et otsustada, millal juustes olev tehisvärvaine pu hastada enne uut püsivärvimist, peab võrdlema vana tehisvärvaine tumedusastet soovitud tumedusastmega ja samal ajal vana tehisvärvaine katmisvõimet soo vitud värvi katmisvõimega ning vana tehisvärvi soojusastet soovitud värvi soojusastmega. Eriti tähtis juukse leeliseliste töötluste käsitluste seisukohalt, nagu keemiliste lokkide ja keemiliste ühendite abil kiudkihiga ühinevate värvimiste pu hul, on see, et juukseid ei venitataks ega väsitataks kammides. Samuti ei tohiks neid tugevasti hõõruda, sest juuste struktuur on keratiini paisumise ja ehitust toetavate keemiliste sildade purunemise tõttu eriti vastuvõtlik vigastustele. Samuti suureneb peanaha ärritatavus, kui leelisega kaetud juukseid peanahal hõõrutakse ja/või peanahka kammipiidega kraabi takse. Kust me teame, missuguse värvitoonini peab juukseid puhastama Püsivärvimisel kinnitub tehisvärvaine juustele täiesti samavärvilise ja -toonilisena, arvestamata juhtumeid, mil värvaine mingil põhjusel juuste külge ei kinnitu. Kuna lõplik värvimistulemus on pleegitatud loomuliku värvaine ja/või puhastatud tehisvärvaine kombinatsioon, peab kogu juus tüvest ladvani olema ühevärviline või -tooniline enne uue tehisvärvaine kinnitumist.. Probleem võib tekkida triibutatud juustega, mis puhastamisel pleegivad tõenäoliselt peaaegu värvituks. Seda pole võimalik vältida, sest üksikuid triibutatud juukseid on puhastamise ajal võimatu eraldi käsitseda.
Püsivärvaine on keemiline ühend, mis seob end pü sivalt juuste struktuuriga, kuigi selle värvilisus ei püsi muutumatuna igavesti. Püsivärv pleegib ära sageli esi mesena neis juuste osades, mis on halvas seisukorras, samas toimub pleekimine kogu aeg värvitud juuste kõigis osades. Värvaine eriti kiirel pleekimisel on ilmselt mitu põhjust, kuid täpset informatsiooni neist saa da on väga raske. On arvatud, et kui juuksed on halvas seisukorras, siis ei suuda nende struktuur hoida värvimolekule enda sees ja need pääsevad koos pesemisega minema. Ollakse seisukohal, et juuste avanenud struktuuri tõttu on õhuhapniku ja päikese oksüdeeriv mõju neis intensiivsem kui juuste heas seisukorras olevates osades. Eriti kiiresti pleegivad ka heas seisukorras juustest sinised ja lillad pigmendid. Põhjuseks tuuak se, et need oksüdeeruvad õhuhapniku ja päikese mõjul kergesti. Oksüdeerumist kiirendavad veel higi ja rasu happelised ained Eelpigmenteerimise teel üritatakse muu hulgas vähen dada töödeldud juuste pleekimist. Eelpigmenteerimise eesmärk on ühtlustada juuste värvide erinevusi enne püsivärvimist. Eelpigmenteerimist on vaja siis, kui juuste varem püsivärvitud osa on värvi poolest vähem katvam (heledam) kui uue püsivärvimise käigus heledamaks muutuv loomulik värv. Eelpigmentvärvaine valitakse järgmise reegli jär gi: eelpigmentvärvaine tumedusaste on sama kui taotletav tumedusaste. Eelpigmentvärv määratakse kindlaks selle järgi, mis värv(id) eelpigmenteeritavast osast puudub. Kuna loomulik juus pleegib püsivärvimisel alati rohkem või vähem kollaseks või punaseks, ei saa eelpigmentvärvgi olla muud kui üks neist värvidest. Eelpigmentvärvina ei või niisiis kasutada külmi toone või püsivärvide ,,naturaalsarja" värve.. Mõnikord võivad juuksed pleekida keskmises osas ja tippudel päikesevalguse, soolade, vee ja õhu hapniku toimel. Pigmenteerimist kasutatakse selleks, et viia juuste värv tagasi tema algsesse seisundisse pigmendi lisamise teel. See tumendab juuste värvi . Preparaadi valmistamine: Vali värvikreem, mis on ühe astme võrra tugevam kui nõutud toon ( seda kreemi lahjendatakse ja värvi intensiivsus kahaneb vesilahuses) Nüüd sega värvikreemi 3 osa veega pealekandmise pudelis. Näide: 1 osapüsivärvi 15ml 3 osa vett 45 ml Kasutada seda lahust juuste keskmise osa ja tippude töötlemiseks. Lase toimida 30 minutit ilma täiendavad soojendamiseta. Nüüd kanna 30 ml kergvärvi emulsiooni 1,9 % kanda peale ja hoida 15 minutit. Kasutades ablikaatorpudelit , kanna lahus juustele. Nüüd on juustes kaks lahust: värvi lahus ja vesinikülihapendi lahus. Hõõru segu juustesse ja lase toimida veel 15 minutit.
Kantakse juustele enne püsivärviga värvimist, kus juures sinna ei lisata oksüdeerijat. Kui eelpigmentvärvainet satub ka muudele ladvaosa juustele, pole sellest midagi. Kas värvi halb püsivus hallides juustes tuleneb sel lest, et neid pole eelnevalt pigmenteeritud? Ka nii võib öelda, ent hallid juuksed vajavad ühtla seks värvumiseks muudki kui eelpigmendi värvi.
Melaniini tootmine vanusega aeglustub ja hakkavad tekkima hallid juuksed. Need juuksed on segamini tumedamate juustega ja annavad hallide juuste efekt. Enamikel 35 aastastel inimestel on juba hallid juuksed olemas, ning 50 aastastel on kuni 50%elanikest juba pead hallid. Halli dest juustest puuduvad täielikult või peaaegu täielikult kõik loomulikud värvained. Hall juus vajab ühtlaseks ja püsivaks värvumiseks võimalikult palju värvistruktuurile tasakaalustatud ehk pruuni kunstlikku värvainet.
Kui hallide juuste seisund on niisugune, et tehisvärvaine seal üldiselt püsib, on tõenäoliseks põhju seks hallide juuste soomuskihi paksus ja suur leeliste talumisvõime. Niisugusel juhul ei suuda püsivärvi leelis paisutada kogu soomuskihti tehisvärvainele lä bitavaks ning kunstlik värvaine oksüdeerub osaliselt või täielikult soomuskihis, kust see juba mõne pesukorraga tuleb tooniva värvaine kombel maha. Sama juhtub mõnikord ka loomulikku värvi juustega, kui neid värvitakse esimest korda püsivärviga. Mõned hallid juuksed on värvimise suhtes erakordselt tõrksad. Nad omavad harjasetaolist tekstuuri ning neid on tarvis eelnevalt keemiliselt pehmendada, võimaldamaks värvaine tungimist juustesse. Nagu te mäletate, on ammoniaak vastutav juuste paisumise ja nende poorsuse suurenemise eest. Sellise juuste pehmendamiseks võite kasutada harjasjuuste segu. Tavalise värvimise korral kasutate te 1 osa värvikreemi ja 1 osa vesinikülihapendit (1+1). Kui te võtaksite aga 2 osa kreemi ja 1 osa vesinikülihapendit, siis te ilmselt kasutate rohkem kreemi. Ammoniaak sisaldab just kreemis ja seega kasutaksite te ühtlasi ka rohkem ammoniaaki. See pehmendaks ja paisutaks juukseid efektiivsemalt. Siiski on soovitav, et te kasutaksite 1 osa kreemist ühe astme võrra heledama tooniga, et vältida juuste värvumist liiga tumedaks. Kokkuvõtteks viite te ju harjasetaolistesse juustesse rohkem värvi. Mida rohkem värvi, seda tumedam tuleb toon. Pange tähele, et tuleb kasutada 6%vesinikülihapendit. Juuste eelneva pehmendamisega saab kiirendada püsivärvi paisutamistööd nii, et tehisvärvaine oksü deerub kiudkihis. Eelnev pehmendamine tehakse vaid madalatoimelise oksüdeerijaga, niisutades enne pehmendatavaid juukseosi (mitte tüveosa) ja kuivatades seejärel juuksed kuivaks. Pärast seda värvitakse juuksed püsivärviga täiesti tavalisel viisil. Oksüdee rija paisutab juust ja kuivatamine eemaldab oksüdee rija lagunemisel tekkiva vee. Eelpehmendamisel kasutatakse sama oksüdeerijat kui püsivärvimiselgi. See sisaldab vesinikperoksiidi ja hapet. Saadus on tugevalt happeline (pH = 2), seetõttu paisutab ta keratiini samamoodi kui leeliselised lahu sed. Hapetest tekib positiivselt laetud vesinikioone (H+), mis omakorda liituvad soolasildu moodustavate negatiivselt laetud aminohapperühmadega. Selle tagajärjel soolasild katkeb ja juuksekeratiin paisub. Eelpehmendamiseks ei piisa püsivarvainele lisa tud happest, kuna see on neutraliseerunud tänu püsivärvaine leelisele. Siin pole seega piisavalt hapet keratiini paisutamiseks. Klaasjad, eriti heas seisundis, töötlemata ja hal vasti vett sisseimavad juuksed on tüüpilised eelpehmendamist vajavad juuksed, sõltumata sellest, kas need on hallid või loomulikku värvi. Päevast päeva korduv pesemine ja föönitamine, keemilised lokid või muud värvitöötlused, nagu valmisvärvainetega otsene värvimine või värvilist kihti tekitav värvi mine, töötlevad juukseid piisavalt, nii et eelpehmendamist pole vaja. Parim viis teha kindlaks eelpehmendamise vajadus on jälgida, kui hästi juuksed endasse vett imevad. Kui vesi valgub piki juukseid nagu ,,hane seljast" ja juuste märgumine puhta vee ga on raske, vajavad juuksed enne püsivärvimist eelnevat pehmendamist. Muul juhul ei ole vaja eelpehmendada.
Yüklə 187,91 Kb. Dostları ilə paylaş:
|