2016–2017 Double Issue

 
159
 
Harvilahti,  Lauri.  2015.  “Register  in  Oral  Traditional 
Phraseology”.  In  Registers  of  Communication. 
Helsinki: SKS. Pp. 307–321. 
Heinonen,  Yrjö.  2007.  “Runolaulun  kaksi  elämää: 
Värttinän  Ukkolumen  ja  inkeriläisen  runosävelmän 
Satoi  ukko  uutta  lunta  etnopoeettinen  analyysi”. 
Etnomusikologian vuosikirja 19: 151–182. 
Helimski,  Eugen.  1998.  Samojedit  ja  šamanismi:  Viisi 
luentoa samojedeista, šamanismista ja uralilaisesta 
kulttuurista.  Ed.  Larisa  Leisiö  &  Timo  Leisiö. 
Tampere:  Tampereen  Yliopisto,  Kansanperinteen 
Laitos. 
Hill, Juniper. 2007. “‘Global Folk Music’ Fusions: The 
Reification  of  Transnational  Relationships  and  the 
Ethics  of  Cross-Cultural  Appropriations  in  Finnish 
Contemporary  Folk  Music”.  Yearbook  for 
Traditional Music 39: 50–83. 
Honko, Lauri. 2000. “Thick Corpus and Organic Variation: 
An Introduction”. In Thick Corpus, Organic Variation 
and Textuality in Oral Tradition. Ed. Lauri Honko. 
Helsinki: SKS. Pp. 3–28. 
Honko, Lauri. 2002. “The Kalevala as Performance”. In 
The Kalevala and the World’s Traditional Epics. Ed. 
Lauri Honko. Helsinki: SKS. Pp. 13–25. 
Honko, Lauri. 2013 [1991]. “The Folklore Process”. In 
Lauri  Honko,  Theoretical  Milestones.  Helsinki: 
Academia Scientiarum Fennica. Pp. 29–54. 
Hurt, Jakob (ed.). 1875–1886. Vana kannel: Täieline kogu 
vanu Eesti rahva lauluzid I–II. Tartus: Mattiesen. 
Hurt, Jakob (ed.). 1904–1907. Setukeste laulud: Pihkva-
Eestlaste  vanad  rahvalaulud,  ühes  Räpinä  ja 
Vastseliina lauludega I–III. Helsingis: SKS. 
Huttu-Hiltunen, 
Pekka. 
2008. 
Känsivienalainen 
runolaulu  1900-luvulla:  Kuuden  runolaulajan 
laulutyylin  kulttuurisensitiivinen  musiikkianalyysi. 
Kuhmo: Juminkeko.  
Huttu-Hiltunen,  Pekka.  2010.  “Runolaulu,  ikivanha 
laulutapa”.  In  Kalevalamittaisen  runon  tulkintoja. 
Ed.  Seppo  Knuuttila,  Ulla  Piela  &  Lotte  Tarkka. 
Helsinki: SKS. Pp. 345–352. 
Huttu-Hiltunen,  Pekka.  2015.  “Lauluntutkimuksen 
peruskysymyksiä 
ja 
käsitteitä”. 
Unpublished 
conference paper presented at Musical Traditions as 
Local  and  Global  Phenomena:  Conceptualizing 
Tradition  and  Interpreting  Differences,  held  7
th
 
November 2015 in Kuhmo, Finland. 
Jaago, Tiiu. 2008. “Lyric Folk Song of Karuse Parish in 
West  Estonia”.  In  Singing  the  Nations:  Herder’s 
Legacy.  Ed.  D.  Bula  &  S.  Rieuwerts.  Trier: 
Wissenschaftlicher Verlag Trier. Pp. 199−212. 
Järvinen, Irma-Riitta. 2010. Kalevla Guide. Helsinki: SKS. 
Kalkun,  Andreas.  2011.  Seto  laul  eesti  folkloristika 
ajaloos:  Lisandusi  representatsiooniloole.  Tartu: 
Tartu Ülikooli Kirjastus. 
Kallio,  Kati.  2013.  Laulamisen  tapoja:  Esitysareena, 
rekisteri  ja  paikallinen  laji  länsi-inkeriläisessä 
kalevalamittaisessa  runossa.  PhD  thesis.  eThesis. 
Helsinki:  University  of  Helsinki.  Available  at: 
http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-10-9566-5. 
Kallio, Kati. 2015. “Kalevalamitta oppineiden käytössä 
uuden  ajan  alun  Suomessa”.  Elore  22(1):  1–30. 
Available at: http://www.elore.fi/1_15_kallio/. 
Kallio, Kati, et al. 2015a. “Miten kutsua vanhaa runoa? 
[How  to  call  the  old  poetry?]  –  Vähäisiä  lisiä. 
Kirjoituksia kulttuurista, tutkimuksesta ja kulttuuri-
perinnöstä”. Blog post, 10 October 2017 by Kallio 
and comments by several writers. Finnish Literature 
Society. Available at:  
http://neba.finlit.fi/blogi/miten-kutsua-vanhaa-
runoa/ (last accessed 22.1.2016). 
Kallio,  Kati,  et  al.  2015b.  Discussion  under  a  link 
(30.10.2015) to Kallio et al. 2015a in Facebook at: 
https://www.facebook.com/kati.kallio.52 
(last 
accessed 10.1.2016). 
Kallio  Petri.  2014.  “The  Diversification  of  Proto-
Finnic”. In Fibula, Fabula, Fact – The Viking Age in 
Finland. Ed. Joonas Ahola & Frog with Clive Tolley. 
Helsinki: SKS. Pp. 155–168. 
Kaukonen,  Väinö.  1939–1945.  Vanhan  Kalevalan 
kokoonpano I–II. Helsinki: SKS. 
Kaukonen,  Väinö.  1956.  Kalevala:  Toinen  pianos. 
Helsinki: SKS. 
Knuuttila,  Seppo,  Ulla  Piela  &  Lotte  Tarkka.  2010. 
“Nykynäkökulmia 
kalevalamittaisen 
runon 
tutkimukseen”. 
In 
Kalevalamittaisen 
runon 
tulkintoja. Ed. Seppo Knuuttila, Ulla Piela & Lotte 
Tarkka. Helsinki: SKS. Pp. 7–12. 
Korhonen, 
Mikko. 
1987. 
“Kalevalamitan 
varhaishistoriaa.”  Journal  de  la  Société  Finno-
Ougrienne 81: 175–191. 
Korhonen,  Mikko.  1994.  “The  Early  History  of  the 
Kalevala  Metre”.  In  Songs  beyond  the  Kalevala: 
Transformations  of  Oral  Poetry.  Ed.  Anna-Leena 
Siikala & Sinikka Vakimo. Helsinki: SKS. Pp. 75–87. 
Krikmann, 
Arvo. 
1997. 
Sissevaateid 
folkloori 
lühivormidesse  I.  Tartu:  Tartu  Ülikooli  kirjastus. 
Available  at:  http://haldjas.folklore.ee/~kriku/LEX/ 
KATUS.HTM. 
Krikmann, Arvo. 2015. “On the Vowel Euphony in Finnic 
Alliterative Folksongs”. FF Network 46: 12–17. 
Kuusi,  Matti.  1949.  Sampo-eepos:  Typologinen 
analyysi. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura. 
Kuusi, Matti. 1952. “Kalevalaisen säkeen, säeryhmän ja 
runon  painavoituvuudesta”.  Virittäjä  56(4):  241–
261, 351–352. 
Kuusi, 
Matti. 
1953. 
“Kalevalaisen 
runon 
alkusointuisuudesta”. Virittäjä 1953: 198–207. 
Kuusi,  Matti.  1954.  Sananlaskut  ja  puheenparret. 
Helsinki: SKS. 
Kuusi, Matti. 1994. “Questions of Kalevala Meter. What 
Exactly  Did  Kalevala  Language  Signify  to  Its 
Users?”.  In  Songs  beyond  the  Kalevala:  Trans-
formations of Oral Poetry. Ed. Anna-Leena Siikala 
& Sinikka Vakimo. Helsinki: SKS. Pp. 41–55. 
Kuusi,  Matti,  &  Ülo  Tedre.  1979.  “Regivärsilise  ja 
kalevalamõõdulise  laulutraditsiooni  vahekorrast: 
Dialoog üle lahe”. Keel ja Kirjandus 1979(2): 70–78. 
Kuusi,  Matti,  &  Ülo  Tedre.  1987.  “Dialogi  Suomen-
lahden  yli:  Viron  ja  Suomen  vanhan  runomitan 
suhteista”. In Viron veräjät: Näkökulmia folkloreen. 
Ed. Leea Virtanen. Helsinki: SKS. Pp. 36–50. 
Laakso, Johanna. 1999. “Vielä kerran itämerensuomen 
vanhimmista  muistomerkeistä”.  Virittäjä  1999(4): 
531–555. 

---