2016–2017 Double Issue

 
160
 
Laakso, Johanna. 2001. “The Finnic Languages”. In The 
Circum-Baltic Languages: Typology and Contact I–
II.  Ed.  Östen  Dahl  &  Maria  Koptjevskaja-Tamm. 
Amsterdam: John Benjamins. Vol. I, pp. 179–214. 
Laitinen,  Heikki.  2006.  “Runolaulu”  In  Suomen 
musiikin  historia  8:  Kansanmusiikki.  Ed.  Anneli 
Asplund et al. Helsinki: WSOY. Pp. 14–79. 
Laitinen,  Lea.  2013.  “Rahvaan  käsitehistoria”  in 
Kynällä  kyntäjät:  kansan  kirjallistuminen  1800-
luvun Suomessa. Eds. Lea Laitinen & Kati Mikkola. 
Helsinki: SKS. Pp. 55–59. 
Lauerma,  Petri.  2001.  “Larin  Parasken  metriikasta”. 
Virittäjä 1: 44–58. 
Lauerma,  Petri.  2004.  Larin  Parasken  epiikan 
kielellisestä variaatiosta. Suomi 189. Helsinki: SKS. 
Laugaste, 
Eduard. 
1980. 
“Iseloomustavat  eesti 
regivärsist”. Looming 11: 1617–1632.  
Lehtonen,  Tuomas  M.  S.  2016.  Pious  Hymns  and 
Devil’s  Music:  Michael  Agricola  (c.  1507–1557) 
and Jacobus Finno (c. 1540–1588) on Church Song 
and  Folk  Beliefs.  In  Re-Forming  Texts,  Music  and 
Church Art in the Early Modern North. Eds. Tuomas 
M.S.  Lehtonen  &  Linda  Kaljundi.  Amsterdam: 
Amsterdam University Press. Pp. 179–216. 
Leino, Pentti. 1970. Strukturaalinen alkusointu suomessa: 
Folklorepohjainen tilastoanalyysi. Helsinki: SKS. 
Leino, Pentti. 1986. Language and Metre: Metrics and 
the Metrical System of Finnish. Helsinki: SKS. 
Leino,  Pentti.  1994.  “The  Kalevala  Metre  and  its 
Development”. In Songs beyond the Kalevala: Trans-
formations of Oral Poetry. Ed. Anna-Leena Siikala 
& Sinikka Vakimo. Helsinki: SKS. Pp. 56–74. 
Leino,  Pentti.  2002  [1975].  “Äidinkieli  ja  vieras  kieli: 
rahvaanrunouden  metriikkaa”.  In  Pentti  Leino, 
Mittoja,  muotoja,  merkityksiä.  Helsinki:  SKS.  Pp. 
207–230.  
Lippus, Urve. 1995. Linear Musical Thinking: A Theory 
of Musical Thinking and the Runic Song Tradition of 
Baltic-Finnish Peoples. Helsinki: University of Helsinki. 
Loorits,  Oskar.  1932.  Estnische  Volksdichtung  und 
Mythologie. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv. 
MacLeod, Mindy, & Bernard Mees. 2006. Runic Amulets 
and Magic Objects. Woodbridge: Boydell Press. 
Mees,  Bernard.  2014.  “The  Etymology  of  rune”. 
Beiträge zur Geschichte der deutschen Sprache und 
Literatur 136(4): 527–537. 
Melander, Toini (ed.). 1928–1941, Suomalaista tilapää-
runoutta Ruotsin vallan ajalta I–II. Helsinki, SKS. 
Merilai, Arne. 2006. “Regilaulu ürgsuse müüt: mimesis 
ja meetrum”. In Regilaul – esitus ja tõlgendus. Ed. 
Aado Lindrop. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. Pp. 
15–18. 
Metslang,  Helle.  1978.  “Süntaktilisi  aspekte  Eesti 
regilaulu  värsiparallelismis”.  Unpublished  doctoral 
dissertation.  Tallinn.  (Manuscript  in  the  Estonian 
Literary Museum.) 
Niemi A.R. 1898. Kalevalan kokoonpano I: Runokokous 
Väinämöisestä. Helsinki: SKS. 
Niemi,  A.R.  1922  [1918].  Vanhan  suomalaisen 
runomitan synnystä. Suomi IV: 19. Helsinki: SKS. 
Niemi, Jarkko. 2016. “Description of Poetic Form as a 
Tool  for  Stylistic  Analysis  of  a  Traditional  Song 
Performance: A Case of a Western Nenets Narrative 
Song”. RMN Newsletter 11: 17–32. 
Niinimäki,  Pirjo-Liisa.  2007.  “Saa  veisata  omalla 
pulskalla  nuotillansa”:  Riimillisen  laulun  varhais-
vaiheet  suomalaisissa  arkkiveisuissa  1643–1809. 
Helsinki: Suomen Etnomusikologinen Seura. 
Oras,  Janika,  Andreas  Kalkun  &  Mari  Sarv.  2014. 
“Regilaulu kohanemine ja kohandajad”. In Regilaulu 
kohanemine  ja  kohandajad.  Ed.  Janika  Oras, 
Andreas  Kalkun  &  Mari  Sarv.  Tartu:  Eesti 
Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. Pp. 9–12. 
Pentikäinen, 
Juha 
1999. 
Kalevala 
Mythology. 
Bloomington: University of Indiana Press. 
Piela, Ulla, Seppo Knuuttila & Pekka Laaksonen (eds.). 
2008. Kalevalan kulttuurihistoria. Helsinki: SKS. 
Pulkkinen, Outi. 2010. “Kaksitoista runolaulumatkaa. In 
Kalevalamittaisen  runon  tulkintoja.  Ed.  Seppo 
Knuuttila, Ulla Piela & Lotte Tarkka. Helsinki: SKS. 
Pp. 319–331. 
Põldmäe,  Jaak  1978.  Eesti  värsiõpetus.  Tallinn:  Eesti 
Raamat. 
Rausmaa,  Pirkko-Liisa.  1964.  Hiidestä  kosinta.  Suomi 
110.4. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. 
Rausmaa, Pirkko-Liisa. 1968. “Runo- ja proosamuodon 
siirtymisilmiöitä”.  Kalevalaseuran  Vuosikirja  48: 
36–60. 
Reichl, Karl. 2012. “Plotting the Map of Medieval Oral 
Literature”.  In  Medieval  Oral  Literature.  Ed.  Karl 
Reichl. Berlin: De Greyter. Pp. 3–67. 
Ross,  Jaan,  &  Ilse  Lehiste.  2001.  The  Temporal 
Structure  of  Estonian  Runic  Songs.  Berlin  /  New 
York: Mouton de Gruyter. 
Rüütel,  Ingrid.  1998.  “Estonian  Folk  Music  Layers  in 
the Context of Ethnic Relations”. Folklore (Tartu) 6. 
Available at:  
http://www.folklore.ee/folklore/vol6/ruutel.htm. 
Rüütel, 
Ingrid. 
1998–1999. 
“Varafolkloorsetelt 
vokaalžanridelt lauluni I–III”. Mäetagused 8: 80–95; 
9: 92–128; 10: 90–105. Available at:  
http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr8/ing.htm, 
http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr9/rtl.htm, and  
http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr10/rtl.htm. 
Rüütel,  Ingrid.  2012  [1969].  Eesti  uuema  rahvalaulu 
kujunemine. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. 
Saareste,  Andrus.  1955.  Petit  Atlas  des  parlers 
estoniens: Väike eesti murdeatlas. Uppsala: Kungl. 
Gustav Adolfs Akademien.  
Saarinen,  Jukka  1988.  Variaatio  Arhippa  ja  Miihkali 
Perttusen epiikassa. Unpublished master’s thesis in 
Folklore studies, University of Helsinki.  
Saarinen, Jukka. 2017 (in press). “‘Said a Word, Uttered 
Thus’:  Structures  and  Functions  of  Parallelism  in 
Arhippa Perttunen’s Poems”. Oral Tradition 31/2. 
Saarinen, 
Jukka 
2018 
(forthcoming). 
Doctoral 
dissertation  on  the  poetics  of  Arhippa  Perttunen. 
Helsinki: University of Helsinki. 
Saarlo, Liina. 2008. “Searching for Art and History in 
Folksongs”.  In  Singing  the  Nations:  Herder’s 
Legacy.  Ed.  Dace  Bula  &  Sigrid  Rieuwerts.  Trier: 
WVT Wissenschaftlicher Verlag. Pp. 144−150. 
Sadeniemi,  Matti.  1951.  Die  Metrik  des  Kalevala-
verses. Helsinki: Suomalainen Tiedeakatemia. 

---