Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Yüklə 15,16 Mb. Pdf görüntüsü
|
- Bu səhifədəki naviqasiya:
- “Ja kui teile siin ei meeldi” tiitelleht Autor(id): Mihkel Tiks, Tanel Tiks Kujundaja: A. Tali Kooliteemat käsitleb ka S. K. Richardsoni
- Vampiir ja pioneer”
- Andrus Kivirähk jutustuses
- 90. aastate väljapaistvamaid lastekirjanikke 90. aastate kõige edukama lasteraamatu kirjutas 1994. aastal tuntud lasteraamatute illustreerija Edgar Valter
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 Vaatamata raskustele, hakkas kümnendi teisel poolel lastekirjanduse olukord paranema. Kirjandusse tuli uusi noori autoreid, kelle sünniaasta jääb lastekirjanduse teise kuldaega ja keda on jagatud “tädideks” ja “krutskimeesteks”. Sealjuures võib tädi ka onu olla ja mingil juhul ei määra nimetus headust-halbust. “Tädide” loodud tekstid olid turvalised, kodukesksed, õpetuse ivaga (J. Vaiksoo, K. Prügi). “Krutskimehed” olid humoorikad, lapsemeelsed ja vaimuka tekstiga (I. Trull, A. Kivirähk). (Kumberg 2006) Kümnendi keskel hakkasid jälle kirjutama vanema põlvkonna esindajad A. Pervik, E. Niit H. Jõgisalu, E. Niit, H. Mänd, E. Raud, J. Rannap, A. Pervik, H. Pukk, L. Tungal jpt., luues sisukaid, mitmekihilisi tekste. Tööle hakkas Kultuurkapital, mis toetab teiste kultuurivaldkondade hulgas ka omamaise lastekirjanduse ilmumist. Suur osa ilmunud lastekirjandusest oli suunatud eelkooliealistele ja noorema kooliea lastele. 90. aastate eesti lastekirjanduses oli juhtiv proosa. Märgatav on žanriline mitmekesistumine. Lastekirjandusse tulevad uued teemad, mis on seotud lähimineviku hinnangulise ja seni keelatud aspekte sisaldava kujutamisega (Krusten 1995: 236). Isa ja poja Mihkel Tiksi ja Tanel Tiksi ühistöös kirjutatud kooliromaanis „Ja kui teile siin ei meeldi” luuakse pilt nõukogudeaegses koolis valitsevast silmakirjalikkusest, mis viib stressi ja raskete pingeteni. “Ja kui teile siin ei meeldi” tiitelleht Autor(id): Mihkel Tiks, Tanel Tiks Kujundaja: A. Tali Kooliteemat käsitleb ka S. K. Richardsoni “Ühe nohiku seiklusi” (1998). Mart Helme “Langevarjurid” (1991) ja Oskar Tanneri “Poisid” (1994) käsitlevad nõukogude okupatsiooni ja nõukogude sõjaväe võimutsemise teemat . L. Tungal on kirjutanud pioneeriideoloogiat, omaaegseid lööklauseid ja laule kasutades groteskse jutustuse “Vampiir ja pioneer” (1993) . Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 “Vampiir ja pioneer” tiitelleht Autor: Leelo Tungal Illustraator: Edgar Valter Kujundaja: Ants Säde Kirjastus: Koolibri Tallinn: 1993 Uue kapitalistliku rahamaailma südametust ja ühiskonna süvenevat kihistumist on käsitlenud Aino Pervik jutustuses “Kuninga soov” ( 1993) ja Leelo Tungal “Vaesed jõulud, rikkad jõulud”(1993). Tarbimismaailma naeruvääristab Andrus Kivirähk jutustuses "Kaelkirjak”(1995). Kõige populaarsemaks žanriks oli 90. aastatel kunstmuinasjutt. Kunstmuinasjuttu püüti muuta ka kaasaegsemaks, muinasjuttudes on loomi eraettevõtjaid ( jänese juuksuritöökoda A. Kasemaa “Päikesekellas”), pangakrahhe (varblase loodud pank, millesse kogutud raasukesed ise nahka pani J. Rannapilt), äriajamist, uimastavate ainete müümist (H. Käo pilvemüüjad “Oliüks ärihaide hambus ” (1999). Tekkis uusi tegelasi, näiteks toompealisi (L. Tungal “Kollitame. Kummitame”) . 90. ndate fantaasiakirjanduse üheks silmapaistvamaks saavutuseks on Lehte Hainsalu (s. 1938) muinasjutt “Pikkurilli” (1994) soome päkapikupoisist, kes kingib oma südame lootusetult haigele eesti poisile Toivole. Jutustus sai tunnustuse Soome- eesti ühisprojekti “Valge raamat” käsikirjade konkursil. Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 “ Pikkurilli” tiitelleht Autor(id): Lehte Hainsalu Illustraator: Lea Malin Kirjastus: Ilmamaa Tartu: 1994 Fantaasiakirjanduse huvitavamate saavutuste hulka kuulub veel Dagmar Normeti “Lõvi ja lohe” (1994), mille tegevus toimub keskaegses Tallinnas. Kalju Saaberi “Saurusesuvi” (1993) kujutab maailma kolme väikese saurusepoja silmade kaudu. Ira Lemberi “Fantastiline tüdruk” (1994) õpetab kosmosetulnukas koolilastele eetilisi põhitõdesid, mis tänapäeva maailmas kipuvad ununema Realistlikus jutukirjanduses eelistatakse loomalugusid, eriti koeralugusid. „Barbara ja suvekoerad” tiitelleht Autor(id): Leelo Tungal Illustraator: Edgar Valter Kirjastus: Eesti Muusikafond Aasta: 1992 Üheksakümnendad tõid ramatulettidele hulgaliselt autoriraamatuid, kus kirjanik ise joonistab pildid või kunstnik kirjutab üksiti jutu. Üheksakümnendate lastekirjanduses oli proosal juhtiv roll. Näidendeid küll kirjutati, mängiti teatrites, kuid avaldati harvem, Lastenäidendeid on kirjutanud Kulno Süvalep, Meri-Liis Laherand ja Henno Käo. 1995-99 ei ilmunud ühtegi lastenäidendite kogu. A. Kivirähkil ilmus 90ndatel kirjutatud näidendite koondkogu “Sibulad ja šokolaad” alles 2002. aastal. Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 Luuletuste osa jäi nii koguselt kui sisult tagasihoidlikuks. Valdav on humoorikas algelement, paroodia, sõnamäng, (I. Trulli "Lõbusad luuletused" , J. Vaiksoo “Kellasepaproua”). Palju ilmus tähtpäevaluulet, iseäranis jõulusalmide raamatuid (E. Niit “Kaelasall päkapikule” L. Tungal “Kirjad jõuluvanale”). Lasteluules võib leida tänapäeva linnalapse olmeprobleeme ja mõtisklusi eetilistel teemadel, jätkuvalt populaarne on loodus ja loomaluule. Avaldati tagasivaatavaid koondkogumikke (L. Hainsalu “Kool on koolon”. H. Runnel “Suureks saamine”). 90. aastate väljapaistvamaid lastekirjanikke 90. aastate kõige edukama lasteraamatu kirjutas 1994. aastal tuntud lasteraamatute illustreerija Edgar Valter (1929-2006) Edgar Valter Foto: galerii.pkr.ee 1994. ilmus Edgar Valteri esimene omakirjutatud ja -joonistatud lasteraamat – “Pokuraamat”. Originaalse ideega kunstmuinasjutt jutustab fantastilisest väikesest loodusrahvast -pokudest. Yüklə 15,16 Mb. Dostları ilə paylaş:
|