Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə47/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   43   44   45   46   47   48   49   50   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
63 
  nstinktlärä,  täläbatlara  vä s.  uyğun  fäaliyyätlärdä.  Eläcä  dä,  «ustanovka»lara,  värdişlärä,  stereotiplärä,  proqramlara, 
formalaşmış räylärä vä s. uyğun, monoton, dövri täkrarlanan vä b. fäaliyyät növlärindä; Hämçinin, yorğun, yuxusuz, ac, 
xästä vä s. hallarında; 
Vä s... (älaqädar mövzular barädä bax: burada, säh. 18, 65). 
nsanı  ayıqkän  ‘‘hipnoz’’  edä  bilmäk,  bir  «zombi»  kimi  idarä  edä  bilmäk  üçün  dä  onun  mähz  bu  hallarını 
«tutmaq», tähtälşüuru ilä bu yolla birbaşa kontakt yaratmaq vä bundan sonra zäruri fäaliyyät proqramını birbaşa 
onun tähtälşüuruna diqtä etmäk zäruridir ki, sonradan insan bu proqramın anadangälmä onun özününkü, yoxsa 
özgäninki olduğunu ayırd edä bilmädän ona uyğun fäaliyyät göstärsin. Çünki komanda ona diqtä edilän vaxtda, 
deyilän situasiyalar säbäbindän onun analizetmä qabiliyyäti dövrädän açılmışdı. Şüurun passivliyi säbäbindän bu 
mäqamda diqtä olunan fikir, onun analizini doğurmur vä birbaşa olaraq tähtälşüur sferasına düşür. Tähtälşüursa 
ona  daxil  olan  informasiyaların  hamısını,  ağına-bozuna  baxmadan,  gäläcäk  analizlär  üçün  stereotiplär, 
«ustanovka»lar, meyarlar vä s. yerindä qäbul edir, komandaları icra üçün müvafiq orqanlara göndärir. 
  Nümunä  üçün,  mäsälän,  mähz  hämin  bu  säbäbdän,  adi  vaxtda  ‘‘yola  gätirilmäsi’’  müşkül  olan  qızları  oğlanlar  gecä 
görüşlärinä, rängaräng mänzäräli park, mänzärä gäzintilärinä, romantik film tamaşasına, ildırımdan sonrakı isti yağışlı 
hava  gäzintisinä  vä s.  dävät  edirlär.  Çünki  onlar  hämin  bu  şäraitlärin  insana  psixogen  täsir  göstärmäsindän 
xäbärdardırlar vä bilirlär ki, bu şäraitlär handa mänäm deyän qızı ‘‘äfsunlayab’’, “yumşaldıb”, “ağlını başından çıxarası”, onu 
ävvälki  rasional  düşüncä  qabiliyyätindän  mährum  edäsi  vä  onu  öz  ayağı  ilä  “täläyä”  aparasıdır  (bu  tipli  mövzularla 
bağlı älavä olaraq bax: burada, säh. 32, 35, 40-41, 43...). 
Şüur  täbii  olaraq,  bu  cür  passiv  väziyyätdä  deyilsä,  o,  süni  yolla  passivläşdirilä  bilär,  yäni  obyekt  tälqin 
prosesindän  ävväl  müxtälif  vasitälärlä  süni  olaraq  bu  väziyyätlärä  gätirilä  bilär.  Bu  mäqsädä  xidmät  edän 
vasitälärin bir qismi aşağıdakılardır: 
a)  Şüuru  süni  surätdä  passivläşdirmäyä  imkan  verän  metodlardan  biri  –  individä  müxtälif  transgen 
vasitälärlä täsir göstärmäkdir. 
 
nsanın bütün hiss kanalları üçünsä bu kateqoriyalardan olan kifayät qädär täsir formaları mövcuddur: mäs., 
—  vizual kanal üçün – buz üstündä «üşüyän» ağqızılgül, al güllärlä bäzänmiş yaşıl çämändän axan gömgöy arx, Şimal 
Parıltısı, qar yağması, bänövşäyi şüa vä s. kimi obrazlar, görüntülär, mänzärälär; 
—  eşitmä  kanalı  üçün  –  däniz  läpälärinin,  çay  şırıltısının,  meşä  yarpaqlarının,  küläk  uğultusunun,  ritmik  vaqon 
täkärlärinin, xäfif mehin, häzin vä ya rok musiqinin vä b. säsi; 
—  dequstral kanal üçün – müxtälif bihuşedici dadlar; 
—  parfümer kanal üçün – sakitläşdirici füsunkar aromatlar; 
vä b.  deyilän  transgen  täsirlär  kateqoriyasına  aiddir  (älavä  olaraq  bax:  «Härbi  (fiziki)  täzyiq» 
bölümünün «Psixogen täsir generatorları» hissäsinä [burada, säh. 92]). 
Lazımi  komanda  obyektä  onun  şüuru  bu  täsirlärlä  kifayät  qädär  passivläşdirildikdän  sonra  diqtä  edilir. 
Rasional  düşünmä  qabiliyyätinin  mähdudlaşması,  bu  halda  obyektä  hämin  informasiyanı  ätraflı  analiz  etmäk 
imkanı vermir vä informasiya, müqavimätsiz olaraq onun tähtälşüur sferasına düşür; 
b)  Yuxarıdakı  variant  şüurun  funksiyasını  maksimal  emosional  komfortluq,  äzälä  relaksasiyası  hesabına 
passivläşdirmäk  metodunu  ähatä  edirdi.  Şüurun  xarakteristikasında  (bax:  burada, säh. 18,  62,  65)  qeyd 
olunmuşdu  ki,  täkcä  emosional  süstlük  deyil,  eyni  zamanda,  maksimal  emosional  oyanıqlıq,  yäni  emosional 
diapazonun  bir  täkcä  aşağı  häddi  deyil,  häm  dä  yuxarı  häddi  şüura  passivläşdirici  täsir  göstärir.  Bu  säbäbdän, 
obyekti  täkcä  emosional  süstläşdirmäk  deyil,  eyni  zamanda,  aktivläşdirmäk  dä  analoji  effektlidir.  Başqa  sözlä, 
onu  häyäcanlı,  täşvişli,  vahimäli  vä s.  väziyyätä  salmaq,  sevindirmäk,  heyrätländirmäk,  äsäbiläşdirmäk, 
qorxutmaq,  seksual  qıcıqlandırmaq,  mübahisäyä,  münaqişäyä  cälb  etmäk  vä b.  da  onun  şüurunu  müäyyän 
säviyyädä blokirovka etdiyindän, bu halında da ona diktä olunan informasiya onun täräfindän lazımınca analiz 
edilmädän,  birbaşa  olaraq  tähtälşüur  sferasına  düşür.  Yäni  bu  halda  faktik  olaraq,  färdin  (vä  ya  kütlänin) 
tälqinähässaslığı  artır  vä  istänilän  täsirä,  äsasän  müqavimätsiz  düşür  (Mähz  hämin  säbäbdän,  psixi  oyanıq 
väziyyätindä  olan  kütlä  arasında  sirayät  çox  sürätlä  yayılır  vä  bu  halında  kütlä  istänilän  ağılsızlıqlara  gedä 
bilir); 
c) Şüurun funksiyasını blokirovka edän mexanizmlärdän daha birisi – deyildiyi kimi täkcä emosional deyil, 
eyni zamanda, häm dä fiziki passivlik vä gärginlikdir. Yuxarıda sadalanan transgen täsirlär emosiyaları maksimal 
süstläşdirmäklä  bärabär,  faktik  olaraq  häm  dä  äzälä  relaksasiyası,  yäni  fizioloji  komfortluq  törädäräk,  fizioloji 
orqan kimi, eyni zamanda, şüuru da maksimal süst väziyyätinä gätirir, funksiyasını tormozlayırdı. 
  Bundan  älavä,  fiziki  dissonans,  fizioloji  diskomfort,  yäni,  mäs.,  obyektä  işgäncä  vermäk,  onu  yuxudan,  sudan, 
istirahätdän vä s. mährum etmäk vä s. dä, onun şüuruna älahiddä passivläşdirici täsir göstärib, onun tälqinähässaslığını 
artıran, tähtälşüuru ilä älaqä yaratmaq işini asanlaşdıran äsas metodlardandır; 
d)  Yuxarıdakı  mäqamın  xüsusi  variantı  «Sensor  depriviziya»  («Sensor  izolyasiya»)  effektinä  äsaslanan 
tälqindir. 
Beynin normal iş funksiyasının başlıca şärti onun analizator sisteminä fasiläsiz surätdä xarici alämdän sensor 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   43   44   45   46   47   48   49   50   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə