Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə49/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   45   46   47   48   49   50   51   52   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
65 
 
IV.2.1.4. TÄLQIN MATERIALININ MÄZMUNU FAKTORU 
Deyilänlärdän älavä, tälqin aktında xüsusi rolu olan faktorlardan daha birisi – tälqinolunan materialın özünün 
mäzmunu  mäsäläsidir.  Yäni  nä  deyilir,  deyilän  material  ağla,  yoxsa  emosiyaya  täsir  üçün  hesablanıb, 
birtäräflidir, yoxsa tamdır, vä s. 
 
Ümumi olaraq, äsasän aşağıdakı informasiyalar şüur baryerini däf edäräk birbaşa tähtälşüur sferasına düşür: 
—  Şüur  täräfindän  ätraflı  analiz  edilib,  obyektin  tählükäsizliyi  vä  ya  rifahı  baxımından  ähämiyyät  käsb  etdiyi 
müäyyänläşdirilmiş informasiyalar; 
—  Analizi  şüurun  özünä  vä  bütövlükdä  obyektä  ağrı  verän  informasiyalar,  o  cümlädän,  mäzmunu  obyekt  üçün  psixi 
travma säciyyäsi daşıyan informasiyalar; 
—  Şüur täräfindän analiz edilib tähtälşüura göndärilmäsi mäslähät bilinän hansısa bir informasiya iläsä assosiativ rabitädä 
olan, onunla eyni vaxtda obyektä täsir edän, onun fonunda yerläşän bütün növ siqnallar; 
—  Uzunmüddätli  yaddaşda  çoxdan  mövcud  olan  informasiyalardan  hansısa  biri  iläsä  assosiasiya  yarada  bilmiş  yeni 
informasiya; 
—  Obyektin emosiyalarına täsir göstärib, onda müäyyän (mänfi vä ya müsbät) täässürat oyada bilän informasiyalar; 
—  Obrazlı informasiyalar, o cümlädän, melodiyalar, peyzajlar, illüstrasiyalar vä b.; 
—  Qavranılan obrazlı informasiyalarla (mäs., musiqi, şäkil vä s.-lä) assosiativ rabitädä olan informasiyalar; 
—  Natamam,  mäntiqsiz  bir  sözlä,  şüurun  qavramağa  cähd  etdiyi,  lakin  bacarmadığı,  şüurun  gärginliyini  doğuran 
informasiyalar, o cümlädän, dilemmalar, tähriflär vä s.; 
—  Şüurun (o cümlädän, aktiv diqqätin) hansısa dominant bir mäsälä iläsä mäşğul (aludä) olduğu zamanda, onun xüsusi 
reaksiyasını doğurmayan,  lakin  hämin  vaxtda paralel  olaraq  obyektin  hiss  kanallarına  düşüb,  onun  hissiyyatını az  da 
olsa qıcıqlandırmağa müväffäq olan istänilän periferik siqnallar; 
—  Diqqätin maksimum yorğunluğu, yayğınlığı vä ya här hansı säbäbdän passiv olduğu dövründä verilän informasiyalar; 
—  Şüurun bir başqa mäsälä ilä aktiv mäşğul olduğu dövrdä onun fasilälärindä ani ortaya çıxıb, lakin därhal da itdiyindän 
şüuru ätalätindän yayındıra bilmäyän informasiyalar; 
—  Yüksäk  tähsilli  vä  ya  analitik  düşüncä  tipinä  mänsub  insanlar  az  savadlı  vä  ya  az  analitik  düşüncä  qabiliyyäti  olan 
insanlarla  müqayisädä  rasional  arqumentlärä  daha  çox  meyllidir.  Mäsälä  ilä  maraqlanan,  düşünän  auditoriya  birbaşa 
arqumentlärä  meyllidir.  Diqqätsiz  auditoriyaya  periferik  (dolayısı)  arqumentlär  daha  yaxşı  täsir  göstärir  –  bu  zaman 
«kommutatorun»  xoşa  gälän  olub-olmaması  mäsäläsi  daha  çox  rol  oynayır  (eksperiment  vä  ya  näzäriyyä:  Chaiken 
1980; Petty & others, 1981) ( 131 säh. 319) 
—  Müsbät emosiyalarla assosiasiya  olunan informasiyalar (eksperiment vä ya näzäriyyä: Dabbs  &  Janis 1965; Petty  & 
others, 1993; Bodenhausen 1993; Schwarz & others, 1991); 
—  Obyektin  formalaşmış  ilkin  mövqeyindän  o  qädär  dä  käskin  färqlänmäyän  informasiyalar  (eksperiment  vä  ya 
näzäriyyä: Elliot Aponson, Judith Turner & Merril Carlsmith – 1963) ( 131 säh. 327); 
—  Obyektin  äks  mövqedän  xäbärdar  olduğu  vä  ya  yaxın  vaxtda  ola  biläcäyi  halda  informasiyanın  ikitäräfli,  yäni 
kontrarqumentlärlä birgä çatdırılması (eksperiment vä ya näzäriyyä: Jones & Brehm 1970; Lumsdaine & Janis 1953) 
( 131 säh. 327) 
—  ki  informasiya  bir-birinin  ardınca,  dalbadal  verilärkän:  1)  Ägär  onların  verilmäsindän  sonra  müäyyän  vaxt  keçirsä, 
onda  ilkin  verilän  informasiya;  yox  ägär:  (2.a)  iki  informasiyanı  bir  birindän  böyük  zaman  käsiyi  ayırır  vä  ya  (2.b) 
obyekt ikinci xäbärdän därhal sonra qärar qäbul etmäli olursa onda – ikinci informasiya daha yaxşı yadda qalır vä täsir 
göstärir (Jones & others, 1968; Langer & Roth 1975; McAndrew 1981; Gary Wells & others, 1985). ( 131 säh. 327); 
—  Obyektin: a) müsbät münasibät bäslädiyi; b) näzärindä avtoritet kimi vä ya xüsusi kompetent sahibi kimi qäbul etdiyi; 
c) onun öz  qrupundan olan;  d)  gözäl görünüşlü (älälxüsus emosional xarakterli informasiya verildiyi halda) vä b. bu 
kimi mänbälärin verdiyi informasiyalar; 
Vä s. (älavä olaraq bax: burada, säh. 18, 62) 
Kimisä tälqin edä bilmäk üçün dä lazımi komandanı mähz bu variantlara «tärcümä» edä bilmäk zäruridir. 
c)  Şüur  baryerini  däf  edäräk  birbaşa  olaraq  tähtälşüura  müdaxilä  etmäyä  imkan  verän  daha  bir  metod  – 
lazımi  fikri  obyektä  obrazlı  informasiyaların  fonunda,  onlarla  kombinasiyada,  assosiasiyada  diqtä  etmäkdir. 
Hämin kateqoriyadan olan informasiyalarsa, qäti olaraq şüur müqavimätini doğurmadan, birbaşa uzunmüddätli 
yaddaşa  düşdüyündän,  onlarla  rabitädä,  assosiasiyada  olan  bu  lazımi  komandanı  da  özläri  ilä  birlikdä  ‘‘dal 
qapı’’dan tähtälşüur sferasına daşıyırlar. 
  Nümunä  üçün,  mäs.,  estetik  mäzmun  käsb  edän  bütün  növ  informasiyalar  –  mäs.,  şäkillär,  melodiyalar,  ätirlär  vä s. 
(älavä  olaraq  bax:  «Härbi  (fiziki)  täzyiq»  bölümünün  «Psixogen  täsir  generatorları»  hissäsinä. 
[burada, säh. 92]) deyilän kateqoriyaya aiddir. Bunların fonunda, onlarla müşayiätländirilän, bäzädilmiş istänilän növ 
komanda, informasiya daha tez  vä daha uzun müddät  yadda qalır, obyektin täfäkküründä daha därin iz buraxır, daha 
yaxşı häkk olunur, näinki monoton, bäsit, rängaränglik vä dinamiklikdän mährum olan yazı, danışıq, hadisä vä s. 
Mähz  hämin  säbäbdän,  uşaq  kitabları  mätnä  aid  müxtälif  şäkillärlä  bäzädilir  ki,  uşağın  ifrat  yaxşı  inkişaf  etmiş 
obrazlı täfäkkürü bu yeni informasiyanı hämin şäkillä assosiasiya hesabına yaxşı yadda saxlaya bilsin; hämin säbäbdän, 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   45   46   47   48   49   50   51   52   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə