Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə52/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   48   49   50   51   52   53   54   55   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
68 
yerläşdirilir. Näticädä, filmin qayäsi, fabulası ilä aludä olan şüur, bu aniliyä köklänä bilmäsä dä, iyirmibeşdäbir 
saniyä müddätindä görünüb yox olan bu kadrdan gälän siqnallar faktik olaraq göz analizatorlarına düşüb, onu ani 
dä olsa qıcıqlandırdığından, yuxarıda deyilän mexanizm fäaliyyät göstärmäyä başlayır. 
Sadalananlardan  savayı,  deyilän  « nformasiyanın  periferiyadan  verilmäsi»  ilä  aparılan 
tälqin» digär bir sıra yerlärdä dä geniş tätbiq olunmaqdadır, mäs.: 
  Müäyyän edilib  ki, sürücülär  üçün  yol  känarında här beş-altı  yüz  metrdän bir bir-iki  yol  işaräsi qoymaqdansa,  onları 
cämläyib  här  iki-üç  km.-dän  bir  7±2  sayda  (yäni  5-9  arası)  yol  işaräsi  qoymaq  onların  sürücülär  täräfindän  yadda 
saxlanılmasının effektini artırır. Belä ki, sürücü bunların här birini şüur süzgäcindän keçirib, üstündä düşünmäyä macal 
tapmadan  hamısını  kompleks  şäkildä  fiksiya  etdiyindän,  qavrayışı  da  impulsiv  säciyyä  daşıyır  vä  beyinä  partlayış 
dalğası şäklindä daşınır. 
  Eksperimentlärdä  (eksperiment:  Norman  Miller  &  others  –  1976;  MacLachlan  &  Siegel  –  1980;  Foulke  &  Sticht  – 
1969; hämçinin, Peng & others, 1993; Smith & Shaffer 1991) müäyyän edilib ki, sürätli (yüksäk templi) danışıq daha 
inandırıcı  täsir  göstärir.  Bu  halın  özü  dä  « nformasiyanın  periferiyadan  verilmäsi»  effekti  ilä 
älaqädardır.  Belä  ki,  bu  halda  da  obyekt  informasiyanın  mäzmununu  analiz  etmäyä  macal  tapmadan  onu  beyninä 
toplayır ( 131 säh. 315) 
  « nformasiyanın  periferiyadan  verilmäsi»  metodundan  tähsil  sistemindä  dä  istifadä  etmäk 
mümkündür.  Belä  ki,  ibtidai  tähsili  härfläri  öyrätmäkdän  başlamaqdansa,  bütövlükdä  ayrı-ayrı  sözläri  öyrätmäkdän 
başlamaq, hätta beşikdä olan uşağa da kitab oxumağı öyrätmäyä imkan verärdi. Bunun üçün, sadäcä olaraq, ayrı-ayrı 
sözlär aydın şriftlä vä iri härflärlä böyük väräqdä yazılır. Sonra här gün bunlardan beş-altısı (daha däqiq deyilsä, 7±2-
si)  sürätlä  uşağa  göstärilib,  gizlädilir  vä  här  däfä  dä,  här  birinin  mänası  izah  edilir.  Paradoksal  da  olsa...  körpä  ona 
cämisi bir däfä göstärilän bu sözlärin 70-80%-ini yadda saxlayır. Paradoksun hälli isä ondan ibarätdir ki, ävväla – körpä 
bu  sözläri,  müxtälif  härf  kombinasiyası  kimi  deyil,  ayrıca  obraz  kimi  qavrayır  vä  buna  görä  dä,  onun  «analizi»  ilä 
uşağın  obrazlı  täfäkkürü  mäşğul  olur  vä  istänilän  obrazlı  informasiya  kimi  o,  birbaşa  olaraq  onun  uzunmüddätli 
yaddaşına  düşür.  Bunların  ona  ani  göstärilib  gizlädilmäsi  isä  beynindäki  reqressiv  prosesläri  azaltmaq  vä  hälä 
formalaşmamış  şüurunu  stimullaşdıraraq  bu  yenilik  ätrafında  säfärbär  etmämäk  mäqsädindän  iräli  gälirdi.  Nähayät, 
beşikdä olan uşağın belä şeylärä qabil olmasının absurdluğu onunla aradan qalxır ki, körpä uşağın öyränmä qabiliyyäti, 
yaddaş imkanı böyüklärinkindän qat-qat yüksäkdir vä bu baxımdan, uşağın yaşının bu işdä az olması işin ziyanına yox, 
äksinä, nä qädär az olsa bir o qädär çox xeyrinädir. 
Deyilänlär,  bu  metodun  müxtälif  tätbiq  variantları  olub,  ümumi  mexanizmi  daha  ätraflı  açmaq  mäqsädilä 
täsvir  olunurdu.  Sadalananlardan  älavä,  obyektin  fikirlärinin  dolaşdırılması  (mäs.,  müxtälif  yalan  mälumatlar, 
gözlänilmäz  häräkätlär,  mäntiqsizliklär  vä s.  vasitäsilä),  onun  «seytnot»  väziyyätinä  salınması  (mäs.,  qärar 
qäbulunda  täläsdirilmäsi  yolu  ilä),  hämçinin  onun  çıxılmaz  väziyyätä,  ekstremal  şäraitä  salınması,  dilemma 
qarşısında  qoyulması,  söhbätin  onun  zäif  bildiyi  mövzular  üzrä  aparılması  vä b.  da,  şüuru  blokirovka  etmäyä, 
«dövrädän açmağa» imkan verän bu cür vasitälärdändir; 
8) Pilläli tälqin: 
Tälqinä imkan verän daha bir metod – lazımi komandanı subyektä bütövlükdä deyil müäyyän porsiyalarla, 
hissä-hissä,  tädriclä  diqtä  etmäkdir  (älavä  olaraq  bax:  «Riskli  fikirläri  necä  ifadä  etmäli?» 
bähsindä, sonuncu metoda. [burada, säh. 43]). 
Mäqsädinizi  birdän-birä  kompleks  variantda  ortaya  qoymaq,  täräfdaşı  hürküdüb,  onu  qätiyyätlä  müdafiäyä 
köklädiyi vä müqavimätä vadar etdiyi halda, äksinä, pillä-pillä irälilämäk, täräfdaşa adaptasiya üçün möhlät verir 
vä  onun  «ustanovka»larını,  stereotiplärini  addım-addım  qırır.  Kiçicik  güzäştläri  özü  üçün  qeyri-mäqbul  hesab 
etmäyän täräfdaş, hansısa situasiyada ona razılaşa bilir. Lakin bu xırda addım, bütövlükdä onun özünä baxışını, 
münasibätini  däyişir.  ndi  o,  özünü  hansısa  qährämanlıqlara  vä  ya  äclaflıqlara  qabil  bir  şäxs  kimi  görür.  Bu 
mäcburiyyätdän  ävvälsä,  hämin  şäxs  heç  cür  özünü  bu  rolda  täsävvür  edä  bilmäzdi.  ndi  artıq,  onun  şüuru bu 
rolu ‘‘häzm edä’’ bildi vä bundan sonra digär bu tipli addımlar daha onun üçün «psixoloji baryer» oyatmayacaq. 
Lakin  indi  siz  ona  analoji  täklif  vermäyäcäksiniz.  Xeyr.  Yenilik  müäyyän  inkubasiya  märhäläsi  keçib,  onun 
düşüncälärindä müäyyän «ustanovka»lar, stereotiplär şäklindä kristallaşdıqdan sonra, qayadan daha bir qälpä dä 
qoparırsınız. ‘‘Yara’’nın yeri ‘‘sağaldıqdan’’ sonra yenä dä vä s. Ta ki, mäqsäd äldä olunana qädär. 
  Koreya müharibäsi dövründä bir çox amerikan äsgärläri Çinin äsir düşärgälärinä düşdülär. Müharibädän sonra isä bir 
amerikan  qäzetinin  täbirincä  deyilsä,  «bütün  amerikan  äsgärlärinin  demäk  olar  ki,  hamısının  äsirlikdä  olduqları 
müddätdä, bu vä  ya digär formada ABŞ äleyhinä fäaliyyät göstärdikläri, qayıtdıqdan sonra da kommunist ideyalarına 
sadiq qalıb, ABŞ üçün häqiqi tählükä törätdikläri» mälum oldu. Dünänä qädär qatı vätänpärvär olan bu äsgärlärin qısa 
müddät  ärzindä  bu  däräcädä  däyişilib,  qatı  kommunistä  çevrilmäsi  därhal  hansısa  Şärq  cadugärliyi,  mistika  ilä 
älaqäländirilmäyä başlandı. Lakin müäyyän müddätdän sonra problemä psixoloqların qarışması ilä mäsälänin qaranlıq 
täräfläri  yavaş-yavaş  aydınlaşdı.  Sän  demä,  Çin  täräfi  onlar  üzärindä  aşağıdakı  psixoloji  ämäliyyatı  aparıbmış:  lkin 
märhälädä subordinasiya vä yayındırıcı täsirlärin neqativ effektini azaltmaq üçün, äsirlär arasından ilk olaraq zabitlär 
vä xüsusi aktivlär seçilib, digär qalanlarından täcrid edilir;  kinci märhälädä – yerdä qalan äsgärlär arasında müxtälif 
formalı  amerikanpäräst  (çinpäräst  yox,  amerikanpäräst!)  mövzulu  oçerklär,  müsahibälär  üzrä  müsabiqälär,  istedad 
yarışları  vä s.  täşkil  edilir.  Priz  isä  bir  neçä  formadan  ibarät  olur:  cüzi  ärzaqdan  tutmuş,  müsabiqä  vä  onun  müällifi 
barädä  radioda  xoş  söz  deyilmäsinä,  qalib  äsärin  radioda  säsländirilmäsinä,  digär  äsir  düşärgälärinin  hamısının  divar 
qäzetlärindä çap edilmäsinä vä s. qädär. Amerikanlar bu işä häväslä girişirlär, çünki burada özläri, öz vätänläri üçün elä 
bir ziyanlı heç nä görmürlär, äksinä, bunu özlärinin vätänpärvärlik ruhunu ifadä üçün bir şans kimi qäbul edirlär. Lakin 
müsabiqälärin  hamısının  äsas  şärtlärindän  biri  dä  o  olur  ki,  oçerklär,  qäzet  vä  ya  radio  üçün  olan  materiallar  vä s. 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   48   49   50   51   52   53   54   55   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə