Microsoft Word diplomatiya az doc

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
69 
«obyektiv»  olmalıdır,  yäni  bunlarda  ABŞ,  onun  siyasäti,  addımları  vä s.  nä  qädär  täriflänsä  dä,  formallıq  xatirinä  dä 
olsa, bunların «müäyyän qüsurlardan xali olmadığı», «ABŞ cämiyyätinin hälä mükämmälliyin son pilläsindä olmadığı» 
vä s. kimi ümumi frazalardan ibarät etiraflar da edilsin. Äsirlär üçün bu, cüzi mäsälä idi, çünki burada elä bir tählükäli 
mäqam  yox  idi  vä  deyilän  täriflärlä  müqayisädä  bunlar  heç  nädir.  Üstälik  dä  ki,  heç  bir  dövlätin,  quruluşun  ideal 
olmadığı mälum faktdır vä burada onun etiraf olunmasının formallıqdan iräli gäldiyini dä düşärgädäkilärin hamısı yaxşı 
bilirdilär. ABŞ barädä uzun-uzadı standart täriflärini, hamının häm dä cüzi tänqidlärlä  yekunlaşdırması, getdikcä adät 
halını  alıb,  hamı  täräfindän  norma  kimi  qäbul  edildikdän  sonra,  getdikcä  täklif  edilmäyä  başlandı  ki,  äsgärlär  «ABŞ 
qüsurlardan  da  xali  deyil»  vä  yaxud  «ABŞ  rähbärläri  dä,  hamı  kimi,  heç  dä  ideal  deyillär»  tipli  fikirlärinä  bir  qädär 
aydınlıq  gätirsinlär,  getdikcä  bu  da  düşüncälärdä  özünä  yer  tutduqdan  sonra,  täklif  edilmäyä  başlandı  ki,  ABŞ 
cämiyyätindä, ABŞ siyasätindä, ABŞ rähbärliyindä vä s. hamının durub-oturub täkrarladığı, o cümlädän, onun özünün 
dä  dediyi  hämin  o,  qüsurlardan,  problemlärdän  bir  neçäsini  sadalasın.  Paralel  olaraq  bu  müharibädä  uşaqların, 
körpälärin,  xästälärin,  qocaların,  qadınların  vä s.  täsadüfdän  vä  ya  qäsdän  öldürülmäsinä  münasibät  bildirmäsi  täklif 
olundu.  Daha  sonra  kommunizmin,  Çinin  xeyrinä  formal  da  olsa  «bir  iki  xoş  söz»  işlädän  oçerklär,  mäqalälär, 
müsahibälär  vä s.  qiymätländirilmäyä  başlandı  vä s.  Bir  sözlä,  belä-belä,  getdikcä  hamı  antiamerikan  vä 
prokommunizm  ruhunda  düşünmäyä  stimullaşdırıldı.  Bir-birini  täkrarlayan,  bayağı  amerikanpäräst  çıxışlar  fonunda, 
rängaräng vä konkret arqumentli, ciddi analiz formasında olan antiamerikanpäräst vä prokommunist mäzmunlu çıxışlar 
norma halını aldı. Üstälik dä, bu mäqamlar onların beyninä öz  yoldaşlarının, hämvätänlärinin dili ilä  yeridildiyindän, 
faktik  olaraq,  etiraza  da  yer  qalmırdı.  Belä-belä,  onlar  bu  müharibänin  kökünü  käsmäk  üçün  nä  etmäk  lazım  olması 
barädä  müsabiqälärä,  daha  sonra  ämäkdaşlıqlara  vä s.  cälb  olundular  ki,  näticädä  ABŞ-ı  qorxuya  salmış,  tilsim  kimi 
yozulan hämin o hal meydana çıxdı. Hansı ki, Çin ideoloqları çox säbrlä amerikanların bu cür ideoloji dezoriyentasiyası 
ilä  mäşğul  olmayıb,  elä  ilk  ävväldän  onlara  ämäkdaşlıq  täklifi  versäydilär,  bunun  nä  cür  nifrät  dolu  müqavimät 
reaksiyası  doğuracağını  täsävvürä  gätirmäk  çätin  deyil.  Deyilän  metodla  äldä  edilän  effekti  isä  sonradan  äsirlikdän 
qayıdan bir amerikan zabitinin öz xatirälärindä yazdığı aşağıdakı fikirlär aydın xarakterizä edir: «Biz o mäharätdä vä o 
häcmdä  räqib  täbliğatına  märuz  qalmışdıq  ki,  bütövlükdä  näyin  räqib  täbliğatı,  näyin  bizim  öz  färdi  qavrayışımız 
olduğunu tezliklä bizlärdän çoxumuz ayırd etmäkdä çätinlik çäkirdik. Artıq biz son damla qanımıza qädär vuruşmağa 
vä  vätän  uğrunda  ölmäyä  razı  deyildik»  (Yeri  gälmişkän,  ayrı-ayrı  xarici  täşkilatların  bu  gün  azärbaycanlı  gänclär, 
täläbälär,  aspirantlar,  alimlär  vä s.  arasında  tez-tez  keçirdikläri  müxtälif  «istedad  müsabiqälärinin»,  konfransların, 
mövzu yarışmalarının vä s. arxasında belä bir maraq dayanmır ki?); 
  Täläbatı pillä-pillä artırmaqla 1971-ci ildä  Maltanın baş naziri  ngiltärädän ähämiyyätli güzäşt äldä etmäyä müväffäq 
olmuşdu. Hava vä su bazalarının däyäri ilä bağlı danışıqlarda här növbäti razılaşmadan sonra Maltanın baş naziri «cüzi 
bir  problemin  dä  qaldığını»  bildirib,  növbäti  şärtini  iräli  sürürdü.  Äldä  olunan  iräliläyişläri,  belä  xırdaçılıqların 
säbäbindän pozmamaq xatirinä isä  ngiltärä täräfi xah-naxah güzäştä getmäyä mäcbur olurdu. Nähayät, yekunda mälum 
olur  ki,  belä  xırda-xırda  güzäştciklär  ümumi  hesabda  qabaqcadan  verilän  näqd  10  milyonlarla  funt  sterlinq,  tärsanä 
işçilärinin  mäşğulluğuna  qarantiya,  kontraktın  äbädiliyinä  baza  yaratmaq  vä s.  kimi  mäsälälärdän  ibarätdir,  hansı  ki, 
bunların  hamısının  qabaqcadan  birdäfäliyä  ortaya  qoyulması  ngiltärä  täräfini  qorxudub  danışıqlardan  çäkindirärdi. 
Qram-qram artırılan täläb isä ümumi itkini näzärdä böyütmäyib, şärtin tädrici qäbulunu asanlaşdırırdı. 
  Bugünkü gündä bir başqa dövlätin ärazisindä yayımlanan xarici radiostansiyaların çoxu bu fänddän aktiv istifadä edir. 
Belä  ki,  hansısa  cämiyyätdä  intişar  tapması  mäslähät  bilinän  bir  fikir,  hämin  cämiyyätin  (dövlätin)  özünün  ayrı-ayrı 
mätbu  orqanlarını  izlämäklä  onlardan  axtarılır-tapılır,  seçilib  xüsusi  koloritlä  verilişlärdä  säsländirilir  vä  müällifin 
«siyasi  erudisiyası»,  «yüksäk  savadı»,  yazının,  fikrin  därin  mäzmunu  älahiddä  vurğulandırılır.  Täbii  ki,  xarici 
«ekspertlärin»  bu  cür  «räyini»  almaq,  bununla  öz  redaksiyasında,  jurnalist  hämkarları  vä  dost-tanışları,  qohumları 
arasında xüsusi status qazanmaq, onların yanında öz savadlılığını intellektual yetkinliyini täsdiqlämäk vä s. naminä bir 
başqa  müxbirlär  dä,  başqa  problemläri  bir  täräfä  tullayıb,  kütlävi  şäkildä  bu  mövzuya  girişirlär  ki,  bununla  da 
cämiyyätin beyni yer-yerdän bu fikirlä doldurulur, düşüncäsi här cür yoluxdurulur. 
  Mähz hämin säbäbdän, bäzi adamlar väzifäsi artanda dostlarını däyişir, var-dövläti artanda arvadını. Çünki artıq onun 
özü baräsindä täsävvürü ävvälkindän käskin färqlänmiş olur. 
Vä s... 
 
     
 
Kafi  äsaslılıq  –  hälä  fikrin  avtomatik  olaraq  inandırıcı  olması  demäk  deyil.  nandırıcılıq  –  böyük  äksär 
hallarda,  täsir  obyektinin  «ustanovka»larından,  inamlarından,  maraqlarından,  täläbatlarından,  onun  düşüncä 
tärzindän,  milli  psixologiyasının  xüsusiyyätlärindän  vä s.  asılı  olan  bir  prosesdir  vä  bunları  näzärä  almadan 
kimäsä näyisä qäbul etdirmäk qeyri-mümkündür. 
 
   
IV.2.2.  NANDIRMA, ALDATMA VÄ DEZINFORMASIYA METODLARI 
«Dil insana öz fikirlärini gizlädä bilmäk üçün verilib» 
Taleyran. 
Ätraf dünya barädä olan informasiyalar gerçäkliyin elementlärinin şüalandırdığı vä ya onlardan äks olunan 
çoxsaylı  distant  vä  dağınıq  siqnallar  vasitäsilä  insanın  periferik  sinir  ucluqlarına  yetişir  vä  orada  sinir 

---