Microsoft Word diplomatiya az doc

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
67 
gäläcäkdä ona lazımi informasiyanı maneäsiz qäbul etdirmäyä imkan verän vasitälärdändir. 
  Bäzi  qızların  özlärini  här  sahädä  häddän  artıq  täcrübäsiz  kimi  göstäräräk,  oğlanların  himayädarlıq  hissini  doğurub, 
sonra da onları üräkläri istädiyi formada istismar etmäsi, bäzi xarici siyasi radiostansiyaların öz verilişlärdä mäqsädli 
şäkildä tez-tez texniki vä digär tez sezilä bilinän kobud sähvlär buraxıb, bununla da, tamaşaçı vä ya dinläyicilärdä bu 
verilişin  qeyri-professional  säviyyädä,  täläm-täläsik,  xüsusi  hazırlaşmadan  täşkil  olunduğu  vä  buna  görä  dä,  konkret 
mäqsäd güdmädiyi täsävvürü yaradılması vä b. bu qäbil fändlärdändir. 
Bunlardan  älavä,  tälqin  prosesindä  xüsusi  effekt  äldä  etmäyä  imkan  verän  metodlardan  daha  birisi 
« nformasiyanın periferiyadan verilmäsi» metodudur. Bu variantın xüsusi ähämiyyätini näzärä 
alaraq,  o  cümlädän,  hipnozun  da  äsasında  bu  variantın  dayandığını  näzärä  alaraq  onun  barädä  xüsusi  olaraq 
ätraflı söhbät açırıq: 
7) « nformasiyanın periferiyadan verilmäsi» ilä aparılan tälqin 
Şüurun  funksiyasını  blokirovka  edäräk,  lazımi  informasiyanı  birbaşa  individin  tähtälşüuruna  çatdırmağa 
imkan verän  metodlardan  daha birisi  – onun aktiv diqqätini, şüurunu bir başqa  mäsälä ilä mäşğul  edib, lazımi 
informasiyanı ona bu mäsälänin fonunda periferiyadan vermäkdir. Bunun üçün verbal vä ya qeyri-verbal (yäni 
vizual,  daktil  vä s.)  kanallardan  här  hansısa  birindä,  mäs.,  dildä,  diqqätyayındırıcı  fikir  ifadä  olunur,  digäri  ilä 
(mäs.,  jest  vä  mimikalarla)  zäruri  olan  äsas  komanda,  mäna  diqtä  edilir,  formulä  edilir  (vä  ya  äksinä).  Yaxud 
eyni bir kanalda häm äsas komanda, häm dä diqqätyayındırıcı fikir ifadä olunur, sadäcä bu komanda, çatdırılan 
hämin  ümumi,  lazımsız  informasiyanın  arasında  bäzi  fändlärlä  informasiyadan  färqländirilir  –  mäs.,  ayrıca 
fikirläri, obrazları, simvolları vä s. müäyyän intonasiya, baxış, pauza, toxunma,  jest  vä s. maneraları  ilä  xüsusi 
vurğulamaq yolu ilä. Bütün hallarda elä edilir ki, ötürülän bu älavä mäna, älavä täsir täräfdaşın diqqätini xüsusi 
cälb  etmäsin  vä  onun  özü  üçün  näzäräçarpmaz  qalsın.  Onun  tähtälşüuru  üçünsä  bu  ötäri  fakt  näzäräçarpmaz 
qalmır. Belä ki, här bir älahiddä mäqam, här bir ayrıca vurğulanan nüans burada xüsusi qeydä alınaraq bir-biri ilä 
älaqäländirilir, müxtälif variantlarda kombinasiya ediläräk, deşifrälänir, mänalandırılır. 
Deyilän  mänada  tälqin  üçün  diqqätin  istänilän  vasitä  ilä  «tutulub  saxlanılması»  metodu  burada  yararlıdır, 
mäs.,  adi  çaşdırıcı,  tärpänmäz,  särt  baxışla,  müxtälif  diqqätcälbedici  predmetlärlä,  äl-qol  häräkätläri  ilä,  zahiri 
görkämdä edilän aşkar däyişikliklärlä vä s. 
  Adi hipnoz mähz bu variantın növmüxtälifliyidir. Burada ilk ävväl obyektin diqqäti hansısa bir parlaq predmetlä cälb 
edilir,  «tutulub  saxlanılır»,  lazımi  säviyyä  äldä  olunduqdan  sonra,  verbal  üsulla  ona  yatmaq  barädä  komanda  diqtä 
edilir.  Lakin  bu  klassik  hipnozun  metodudur.  Färqli  xalqların,  färqli  mäktäblärin  hipnoz  metodları  da  bir-birindän 
färqlänir.  Belä  ki,  aktiv  diqqäti  «zäbt  etmäk»,  «tutub  saxlamaq»  üçün  burada  hansısa  bir  parlaq  cisimdän  istifadä 
olunurdusa, bäziläri bunu üçün ekstaz  yaradan musiqidän,  bäziläri müxtälif toxunmalardan vä s. istifadä edir. Lazımi 
komanda isä bunların aralığında müäyyän tilsim, ovsun kimi oxunur. 
Deyilän mäqsäd üçün adi maraqlı söhbät özü dä kifayät qädär effektli vasitädir. Belä ki, burada äsas mäsälä 
– täräfdaşı aludä edib, onun bütün diqqätini näyinsä üzärindä cämlämäkdir ki, maraqlı söhbät dä bu funksiyanı 
uğurla  yerinä  yetirä  bilir  (hansı  söhbätin  täräfdaş  üçün  maraqlı  olub,  hansının maraqsız  olduğunu  necä  täyin 
etmäk üsulları isä «Särbäst assosiasiya metodu» bölümündä [burada, säh. 31-dä] ätraflı izah edilib). 
  Adi söhbätdän tälqin aläti kimi istifadä halında, ävvälcä,  müxtälif älamätlär, simptomlar äsasında diqqätini cälb edib, 
onu söhbätlä aludä etdiyinizi  müäyyänläşdirirsiniz.  Lazımi  fikir bu  mäqamda sözgälişi  ortaya  atılır  vä täräfdaşın  onu 
analiz edib, düşünüb rasionallaşdırmasına macal vermämäk üçün därhal da, diqqät ävvälki mäsälänin üzärinä qaytarılır, 
mövzu yayındırılır vä ya söhbät äsnasında äsas fikri «sözarası» çatdırıb, sonra analiz etmäsinä imkan vermädän diqqäti 
bir  başqa  mäsäläyä  yönäldilir,  mövzu  däyişdirilir,  araya  «söz  qatılır»  vä s.  Bununla  da  onun  täräfdaş  täräfindän  çox 
tezliklä unudulmasına nail olunur. Lakin onun tähtälşüuru isä bunu unutmur.  nformasiya, faktik olaraq, obyektin hiss 
kanallarına  düşdü  vä  onun  hiss  reseptorlarını  qıcıqlandırdı.  Şüur  özünün  ätalätliyi  ucbatından  onun  tählilinä 
köklänmäyä macal tapmasa da (yäni obyekt onu ätraflı analiz edib därk edä bilmäsä dä), hissiyyat, faktik olaraq, ona 
reaksiya verdi. Bu aniliksä heç vaxt izsiz itib getmir. Ümumiyyätcä, isä, näinki bu, hätta hissiyyata ötäri dä olsa düşän 
istänilän siqnal heç vädä izsiz itib getmir vä här hansısa formadasa reaksiya doğurur. Belä ki, bütün deyil, yalnız bäzi 
hiss  edilänlär  därk  edilir  vä  hiss  edilib,  därk  edilmäyän  informasiyalarsa,  itmäyib,  birbaşa  tähtälşüur  sferasına  daxil 
olur, oradan äbädi olaraq färdin gäläcäk bütün fäaliyyätinä aktiv täsir göstärir. Adi halda tähtälşüura daxil olan siqnallar 
yolunda şüur adlı senzor, filtr, klapan yerläşdiyindän, adätän orqanizm ona edilän zärärli müdaxilälärdän sığortalanmış 
olur. Bu halda isä, diqtä olunan ötäri komanda şüur «senzorunun» täftişinä märuz qalmadığından, orqanizmin instinkt 
deyilän avtomatik mexanizmi onu ‘‘täläb olunanadäk’’ ‘‘qrifi’’ (burada – ustanovkası) ilä ‘‘dal qapı’’dan uzunmüddätli 
yaddaşa göndärir ki, şüurun «boş vaxtında» analiz olunmaq üçün geri çağırılsın. Lakin elä burada da hämişälik olaraq 
ilişib qalır, çünki o, deyilän prinsip üzrä lazımi qaydada verilibsä, elä sonradan da xatırlanmayıb, unudulasıdır. Bununla 
belä, bu unutma,  yalnız mäntiqi täfäkkürä aid mäsälädir, qeyri-mäntiqi täfäkkürä, o cümlädän, tähtälşüura  yox. Fäqät 
tähtälşüur,  uzunmüddätli  yaddaşa  düşmüş  digär  bütün  siqnallar  kimi  onu  da,  şüur  «senzor»undan  keçib,  ätraflı  saf-
çürük edilmiş informasiya sırasında qäbul edäcäk vä sonrakı ämäliyyatlarında stereotip, «ustanovka»,  meyar, transfer 
vä s. kimi daim näzärä alacaq, qärarlarında onunla hesablaşacaq. 
« nformasiyanın periferiyadan verilmäsi» ilä aparılan tälqinin än ideal nümunäsi – «25-ci 
kadr  effekti»  hadisäsidir  ki,  onun  barädä  burada  «Härbi  (fiziki)  täzyiq»  bölümünün  «Psixotron 
silahlar
» hissäsindä [bax: burada, säh. 93] ätraflı danışılacaq. Bu halda obyektin aktiv diqqäti söhbätlä yox, 
hansısa  bir  filmin  süjeti  ilä  mäşğul  edilir  vä  lazımi  komanda  bu  filmin  lentinin  här  25  kadrından  birindä 

---