Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə59/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   55   56   57   58   59   60   61   62   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
75 
IV.2.2.4. ARQUMENTASIYA MANIPULYASIYALARI 
nformasiyanın  mötäbärliyinin  qeyri-kafi  äsaslarla  «isbatı»  metodudur.  Qanuni  (korrekt)  halda  arqument 
rolunda  yalnız  vä  yalnız  äyani  vä  yaxud  doğruluğu  heç  bir  şübhä  doğurmayan  faktlar  vä  prinsiplär  çıxış  edä 
bilär,  o  cümlädän,  aksiomlar,  postulatlar  vä s.  Qeyri-qanuni  (qeyri-korrekt)  halda  isä,  burada  zahirän  mötäbär 
görünän  istänilän  fakt  vä  ya  prinsip  arqument  yerindä  qäbul  olunur  (älavä  olaraq  bax:  «Tälqin: 
nsanları ayıqkän necä hipnoz etmäli
» bölümünä [burada, säh. 57]), o cümlädän: 
a)  Saxta  faktlara  istinad  metodu:  Arqument  kimi  müxtälif  saxta  faktlara,  o  cümlädän,  yarımçıq, 
tährifedilmiş, häqiqätdä heç olmayan vä s. faktlara, mänbälärä istinad edilir; 
b) Özünä istinad metodu: Arqument kimi müällif öz üstünlüyünä istinad edir, mäs., bu cür: «Hätta buna bir 
däfä män özüm dä şahid olmuşam ki...», «Öz täcrübämä äsasän deyä biläräm ki...», «Mänim qädär yaşa, sonra 
belä de!» vä s. formasında; 
c)  Üçüncü  bir  täräfä  istinad  metodu:  Fikrin  äsaslılıq  däräcäsini  artırmaq  üçün  üçüncü  bir  täräfä  istinad 
edilir. Mäs., hadisä ilä älaqädar şahidlärin dediklärinä istinad edilir. Hansı ki, onlar da faktları lazım olduqda öz 
istäklärinä, ambisiyalarına vä ya kimlärinsä sifarişinä, tapşırığına uyğun tährif edä bilärlär; 
d)  Täräf-müqabilin  özünä  istinad  metodu:  Arqument  kimi  obyektin  özünün  (söhbät  kütlädän,  qrupdan 
gedirsä  onun  liderlärinin,  üzvlärinin,  äcdadlarının  vä b.)  fikirlärinä  istinad  edilir.  Heç  käs  öz  räyi,  fikri,  ağlı, 
şäxsiyyäti  vä s.  barädä  aşağı  fikirdä  olmadığından,  hämçinin  öz-özü  ilä  ziddiyyätä  girişmäyä,  öz-özünü  täkzib 
etmäyä,  özü  barädä  mäntiqsiz  düşünän,  gündä  bir  fikrä  düşän  härdämxäyal,  sözü  ilä  ämäli  uyğun  gälmäyän 
riyakar  täsävvürü  yaratmağa  meylli  olmağından,  yeni  mövqeyi  dä  onun  indiki  vä  ya  nä  vaxtkısa  mövqeyi  ilä 
formal  dä  olsa  uzlaşdırmaq,  onu  tärkisilah  edäräk  mövqe  ilä  razılaşmağa  vadar  edäsidir  (hämçinin,  söhbät 
äsnasında «Bäs sän filan vaxt başqa cür deyirdin» tipli replikalar işlätmäklä täräfdaşı hansısa indiki fikrindän, 
räyindän döndärmäk dä bu qäbildändir). 
  Lakin, obyekt o vaxt bu fikri tamam färqli halla älaqädar işlädä bilär ki, bu mäsälä ilä onun heç bir älaqäsi olmaz; O 
vaxtdan bäri ortaya yeni faktlar çıxa bilär ki, bunların äsasında obyekt hazırda ävvälki mövqeyini däyişmiş olar; O vaxt 
obyekt  bunu  tamam  färqli  mänada  işlädä  bilär;  Obyekt  bunu  bir  başqa  fikirlä  birlikdä  işlädä  bilär  ki,  hazırda  onun 
ayrıca  götürülmäsi  mänasını  däyişä  bilär;  stinad  edilän  fikir  onun ayrı-ayrı deyim  vä  davranışlarından saxta  mäntiqi 
ämäliyyatlarla süni yolla çıxarıla bilär vä bu säbäbdän, mötäbär olmaya bilär; Obyekt bunu täsadüfi, färqinä varmadan 
işlädä bilär vä bu onun ümumi düşüncäsi, märamı vä s. üçün xarakterik olmaya bilär; Vä nähayät, heç kim ideal deyil, 
hamının davranış vä deyimlärindän bir-birini inkar edän filan qädär epizodlar, fraqmentlär axtarıb tapmaq mümkündür 
vä  burada  här  şey  onların  deyilmä  vä  işlädilmä  dövründän,  şäraitindän,  märamından,  färdin  hämin  vaxtdakı  ähval-
ruhiyyäsindän, mälumat yetkinliyindän vä s. asılı olur; 
e)  Avtoritetlärä  istinad  metodu:  Fikrin  äsaslılıq  däräcäsini  artırmaq  üçün  müxtälif  avtoritetlärä  (mötäbär 
şäxslärä,  ädäbiyyatlara,  müälliflärä  vä b.)  istinad  edilir,  lazımi  mäsälä  barädä  onların  mövqeyi  (räyi,  fikri, 
davranışı...) säsländirilir, nümunä,  sitat göstärilir, qabardılır (bax: «Täbliğat» bölümünä [burada, säh. 52]). 
Adi  insanlarsa,  qeyri-müäyyän  situasiyalarda,  belä  väziyyätlärdän  az-çox  başı  çıxan  şäxslärin  davranış  vä 
fikirlärinä  istinadän  oriyentasiya  götürdüklärindän,  cämiyyätdä  müäyyän  statusu,  avtoriteti  olan  şäxslär,  bu 
baxımdan sadä ähalinin meyarında daha ağıllı, punktual, mäsuliyyätli, mälumatlı, bacarıqlı, täcrübäli täräf kimi 
qavranılır,  onların  mövqeyi  onlara  daha  dolğun,  daha  mötäbär,  daha  obyektiv  qärar  kimi  görünür, 
oriyentasiyalarına güclü yönäldici täsir göstärä bilir vä müqavimät doğurmur. 
  Lakin hämin avtoritetlär öz sahälärindä mütäxässis olsalar da, deyilän mäsälä üzrä adi adamdan färqlänmäyä bilärlär; 
Onlar bu  fikri tamam başqa  halda  vä başqa  mäsälä  ilä älaqädar işlädä  bilärlär  ki,  onun  da buna  oxşarlığı  olmaz;  Bu, 
onların  ävvälki  mövqeyi  vä  ya  natamam  informasiya  äsasında  çıxardıqları  näticä  ola  bilär  ki,  hazırda  şäraitdän,  yeni 
faktlardan asılı olaraq mövqelärini däyişä bilärlär; Onların fikri tährif oluna bilär, yaxud bu fikir yalandan onların adına 
yazıla bilär; Onların ayrı-ayrı vaxtlardakı, fikirlärindän buna tamamilä zidd olanlarını da axtarıb tapmaq mümkündür ki, 
burada  onlar  gizlädilär;  Onlar  bu  fikri  hansısa  qäräzdän,  mäqsäddän,  ambisiyadan,  maraqdan  vä  yaxud  sifarişdän 
söyläyä  bilärlär;  Fikri  täqdim  olunan  şäxs  heç  dä  här  hansı  avtoritet  sahibi  olmaya  bilär  vä  burada  onun  mövqeyini 
qiymätä  mindirmäk  üçün avtoriteti süni şişirdilär;  O, bu  statusu avtoriteti  öz şäxsi  qabiliyyätinin, ağlının bacarığının 
yox,  hansısa  ämi-dayının  hesabına  qazana  bilär;  Äks  mövqedä  olan  da  filan  qädär  avtoritet  tapmaq  mümkündür  ki, 
burada bütün bu deyilänlär gizlädilib ön plana yalnız seçmä avtoritetlär vä onların da yalnız seçmä fikirläri çäkilä bilär 
vä s. ki, burada bütün bunlar gizlädilär; vä s. 
f) Çoxluğa istinad metodu: Arqument kimi çoxluğun mövqeyinä istinad edilir, hansısa mäsälä ilä bağlı xeyli 
adi adamın eyni mövqedä, fikirdä olması, eyni häräkät etmäsi izah, täsvir vä  ya nümayiş etdirilir, säsländirilir, 
nümunä göstärilir. Belä ki, äksär insanlar çoxlu adamın qäbul etdiyi mövqeyi daha çox ağıl prizmasından keçib 
härtäräfli sınanmış, saf-çürük edilmiş fakt kimi qäbul etdiyindän, bu cür täsirlärä (sirayätlärä) dä, äsasän asan, 
müqavimätsiz tabe olur, düşürlär vä oriyentasiyalarında qeyd-şärtsiz olaraq bununla hesablaşırlar (psixologiyada 
«qrup täzyiqi», «çoxluğun zähmi» effektläri). 
  Psixoloji  diversiya  mäsälälärindä  bu  mäqsädlä  seçmä  avtoritetlärdän  vä  seçmä  kütlä  nümayändälärindän,  onların  da 
yalnız  seçmä  davranış  vä  fikirlärindän  nümunä  kimi  istifadä  olunur  ki,  zahirdä  bütün  bunlar  gizlädiläräk  här  şey 
«hamının,  o  cümlädän,  bütün  ağıllıların  ätraflı  analizinä  äsaslanan  obyektiv,  täräfsiz  mövqe  kimi»  yozulur,  täqdim 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   55   56   57   58   59   60   61   62   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə