Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə62/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   58   59   60   61   62   63   64   65   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
78 
mäs.,  bu  sonuncu  haldakı  mäsälädä,  yäni  bölgü  mäsäläsindä,  problemä  birinci  halda  bölünän  malın  däyäri  baxımından 
yanaşılır  vä  bundan  da  täräflärä  eyni  säviyyädä  pay  ayrılır  ki,  bu  halda  da:  Ävväla,  burada  zähmätkeşlä  avara,  acla  tox, 
läyaqätli ilä layiq olmayan vä b. arasında färq itir, bunların hamısına ümumi mänfäätdän eyni säviyyädä pay ayrılır, onlara 
eyni hörmät göstärilir, vä ya «bärabärlik» adından çıxış edäräk layiq olmadığı torpaqdan, maldan başqaları ilä eyni hüquqla 
ona da pay ayrılır;  kincisi isä, burada eyni bir predmetin zaman vä mäkanından asılı olaraq ayrı-ayrı adamlar üçün färqli 
däyär  (‘‘subyektiv  kurs’’)  käsb  etdiyi  näzärä  alınmır  (Mäsälän,  eyni  miqdarda  su  sährada  susuzluqdan  yananla  çayda 
boğulan adam  üçün eyni qiymätdä deyil, eläcä  dä, suyu qurumuş  gölmäçädäki balığa  bugünkü bir stäkan su, sabahkı bir 
därya  sudan  daha  qiymätlidir  vä s.).  Bölgü  mäsäläsinin  deyilän  ikinci  variantında,  yäni  ädalät  variantında  mäsäläyä 
täräflärin  özünün  däyäri  (xidmäti,  ehtiyacı...)  baxımından  yanaşılır  ki,  bu  halda  da:  Ävväla,  burada  här  şeyi  sıfırdan 
başlayanlarla  irsän  mal,  mülk,  särvät,  nüfuz  vä s.  sahibi  olanlar  arasında  heç  bir  färq  qoyulmur,  halbuki  onlar  öz 
potensiallarını  reallaşdırmaq  üçün  bärabär  imkanlara  malik  olmurlar;  kincisi,  burada  subyektlärin  däyäri  faktik  olaraq 
dövlätin  (cämiyyätin,  qrupun,  beynälxalq  alämin  vä s.)  iqtisadi,  siyasi,  sosial,  mädäni  durumundan,  meylindän  vä s.  asılı 
olmuş  olur,  onların  däyişilmäsi  ilä  älaqädar  däyişir  (‘‘inflyasiyaya  uğrayır’’),  härçänd  subyektlärin  özläri  bu  müddätdä 
mäzmunca heç bir däyişikliyä uğramayıb, lap ävväldän necä vardırlarsa eläcä dä qalırlar. Mäsälän, burada härbi, iqtisadi, 
sosial,  yoxsa  mädäni  problemlärin  aktuallaşması  ilä  älaqädar  olaraq,  gah  diplomat  vä  härbçilär,  gah  biznesmen  vä 
iqtisadçılar,  gah  elm  mädäniyyät  xadimläri,  gah  da  bir  başqaları  ön  plana  keçir,  ‘‘däyärlänir’’,  yerdä  qalanlar 
‘‘däyärsizläşir’’.  Yaxud  da,  eyni  bir  durumda  dövlätin  (qrupun)  kursunun  däyişilmäsi  ilä  ‘‘däyärlär  şkalasında’’  da 
yerdäyişmä baş verir. Mäsälän, bir halda – Qärb, digär halda – Şärq yönümlü siyasätçilär, bir halda – Şimalla, digär halda – 
Cänubla iqtisadi älaqäläri olan biznesmenlär ön plana keçir vä s. Bütün bunlar da son näticädä täkcä varlı vä kasıb, yaxud 
onların övladları arasında deyil, hätta eyni täbäqädän olub, eyni imkanı, qabiliyyäti, xidmäti vä s. olanlar arasında da ayrı-
seçkilik,  färq  yaranmasına,  insanların,  qrupların,  dövlätlärin,  cämiyyätlärin  vä s.  däyärinin,  taleyinin  täsadüflärdän  asılı 
olmasına gätirib çıxarır. 
Mähz hämin bu ikili standartların näticäsidir ki, bäzi-bäzi dövlätlär hansısa gücsüz bir dövlätdä seçki zamanı baş verän 
hansısa bir  naqisliyä göräsä beynälxalq säviyyädä hay-küy  qaldırıb, onu sanksiyalara märuz qoyduğu halda, digär täräfdä 
Säudiyyä Äräbistanı, Küveyt,  ordaniya vä digär bu kimi, ümumiyyätcä, heç bir seçki sistemi olmayan dövlätlärlä qardaşağa 
ola  bilir.  Yaxud  eyni  bir  ölkänin  bu  başında  kimäsä  vurulan  bir  silläyä  görä  hämin  dövläti  «insan  haqlarını  kobud 
pozmaqda» ittiham edib, az qala ona müharibä elan edäcäyi halda, hämin dövlätin bir başqa başında – öz müttäfiqi olan bir 
başqa dövlätin qılıncından güclä can qurtararaq meşälärä, çöllärä säpälänän milyonlarla insanın haqqına göz yumur vä s. 
Ermänistan kimi dövlätlär mähz bu kimi äclaflıqların törämäläri vä övladlarıdırlar. Dünyada ädalät vä ädalätli qanunlar 
mövcud olmuş olsaydı onda alman faşizmini vä ya äräb terrorunu görän gözlär çoxdan ermäni faşizmi vä terrorizmini dä öz-
özünä görärdi, daha zorla göstärändä dä üzünü yan çevirmäzdi... 
Yekunda, ümumiyyätlä, « nandırma, aldatma vä dezinformasiya» bähsi ilä älaqädar bir şeyi 
qeyd edäk ki, äslinä qalsa, tälqinin özü dä, inandırmanın maksimal formasından savayı özgä bir şey deyil. 
     
Härbi  sferada  informasiya  manipulyasiyalarından  härbi  qüvvänin,  sängärin,  dislokasiya  yerinin,  silah  vä  sursat 
anbarlarının, kommunikasiya vä enerji bloklarının, rezidensiyaların vä digär strateji ähämiyyätli obyektlärin  yerini, sayını, 
formasını, älamätini; härbi planları; hücumun vaxtını, istiqamätini, xarakterini; yüksäk rütbäli härbi personların iş vä häyat 
rejimini vä s. räqibdän gizli saxlamaq, onun bu sahädä oriyentasiyasını azdırmaq vä s. mäqsädläri üçün istifadä olunur ki, bu 
kateqoriyadan olan fändlärin bir qismi aşağıdakılardır: 
—  Sähv istiqamätdä irimiqyaslı hücum hazırlığı illüziyası yaradılır; 
—  Qoşunların bir başqa istiqamätdä yerläşdirildiyi imitasiya etdirilir; 
—  Özünün müxtälif istiqamätlärdä yerläşmiş härbi qüvvälärinin sayı barädä kiçildilmiş informasiyalar «sızdırılır»; 
—  qlim vä mäişät şäraitinin öz qoşunlarının mänävi psixoloji väziyyätinä mänfi täsiri şişirdilir; 
—  Öz  qoşunlarının,  silah  vä  texnikasının  (o  cümlädän,  «konkret»  istiqamätdäki  qoşunların,  silah  vä  texnikanın)  «aşağı 
keyfiyyäti» vä onların döyüş qabiliyyätinin «zäifliyi» tänqid edilir; 
—  Räqibin  canlı  qüvvä  vä  texnikasının  härbi  imkanları  ähämiyyätli  däräcädä  şişirdilir  (räqib  komandirlärindä  vä  şäxsi 
heyätindä äsassız özünäarxayınçılıq yaratmaq mäqsädilä); 
—  «Zäruri»  ämäliyyat  istiqamätlärindä  aparılan  döyüş  hazırlığı  tälimlärinin  gedişi  barädä  televiziyada  videomateriallar 
nümayiş etdirilir vä ya informasiyalar «sızdırılır»; 
Vä s...
 
  Nümunä: Körfäz savaşı zamanı härbi ämäliyyatların başlanmasının häqiqi vaxtını azdırmaq mäqsädilä tätbiq edilän 
bir sıra effektiv informasiya manipulyasiyaları: 
Härbi ämäliyyatlara bir ay qalmış räsmi Bağdad härbi ämäliyyatların vaxtı ilä bağlı yer-yerdän beynälxalq kütlävi 
informasiya  vasitälärinin  mälumat  hücumuna  märuz  qaldı.  Bu  mälumat,  hämçinin  rak  müxalifätinin  Säudiyyä 
Äräbistanından yayımlanan radioverilişlärindä dä dönä-dönä xatırlanırdı, eyni zamanda, müxtälif käşfiyyat kanalları ilä 
rak rähbärliyinin öz älinä dä düşdü. Müxtälif «mötäbär mänbälärdän» alındığı qeyd edilän bu mälumatların hamısının 
mäzmunundan hücumun vaxtının fevralın sonu vä martın ävvällärinä planlaşdırıldığı näticäsi alınırdı. 
Hämin äräfädä mätbuata müsahibä vermiş ABŞ müdafiä nazirliyinin bir yüksäk väzifäli zabiti dä, iqlimin, ärzaq vä 
su çatışmamazlığının şäxsi heyätin  psixikasına, texnika  vä  silahların  väziyyätinä,  ümumän härbi hazırlığa mänfi  täsir 
göstäräcäyini  näzärä  alıb,  härbi  ämäliyyatların  vaxtının  fevralın  sonu  vä  ya  martın  ävvällärinä  täyin  olunmasının 
zäruriliyini vurğulayırdı. 
Deyilänlärin kulminasiyası olaraq, härbi ämäliyyatlara bir-neçä gün qalmış ABŞ müdafiä naziri R.Çeyni televiziya 
ilä çıxış edäräk ävvälki «Sährada Qalxan» ämäliyyatını xarakterizä edärkän, sözarası Körfäz müharibäsinä hazırlıqdan 
da bähs edib bildirdi ki,  raka verilän möhlätin (15.01.1991) başa çatması, hälä härbi ämäliyyatların därhal başlanacağı 
demäk deyil. Bundan älavä, dolayısı ilä çatdırdı ki, hämin vaxtda hücuma başlamaq üçün ABŞ qoşunları hälä tam hazır 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   58   59   60   61   62   63   64   65   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə