Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə64/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   60   61   62   63   64   65   66   67   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
80 
 IV.2.3.2.6.8. Zoo – silahlar .................................................................98 
 IV.2.3.2.6.9. «Humanist» adlandırılan müasir bäzi silah növläri .......98 
 
Doğulduğu ilk gündän istänilän insanın daxilindä onun özü ilä birlikdä elä nähäng, gizli, sirli bir qüvvä dä 
dünyaya gälir ki, sonradan bu qüvvä bütün häyatı boyu onun fäaliyyätinä näzarät edir, onun bütün davranış vä 
düşüncäsinin  istiqamätini  müäyyänläşdirir.  nsan  fäaliyyätlä  mäşğul  olduqda  bu  qüvvä  ona  sevinc  vä  säadät, 
fäaliyyätdän qaldıqda isä – iztirab, işgäncä vä ölüm gätirir. 
Hämin  gözägörünmäz,  sirli  daxili  qüvvä  –  insanın  täläbatlarıdır.  Bu  täläbatlar  kitabın  ävvälindä 
sadalanmışdı. Hämin täläbatların ödänilmämäsi – insanın äzabına, iztirabına, narahatlığına, depressiyasına vä s., 
ödänilmäsi  –  sevinc  hissi  keçirmäsinä,  häzzinä,  daxili  rahatlığına,  här  sahädäki  potensiyasının  yüksälişinä,  bir 
sözlä,  xoşbäxtliyinä  säbäb  olur.  Zira,  xoşbäxtlik  –  insan  täläbatlarının  ödänilmäsidir  ( nsanın  özündä  vä  ya 
övladında  meydana  çıxan  müxtälif  kompleksläri  Freyd  yeganä  olaraq  seksual  sfera  ilä  älaqäländirirdisä  dä, 
äslindä,  onlar  bütün  bu  täläbatların  hamısının  bir  vä  ya  bir  neçäsinin  ödänmäsindäki  uzunmüddätli 
problemlärlä älaqädardır). 
Liderlär  mähz  insanın  täläbatlar  deyilän  hämin  bu  ‘‘zäif  nöqtäläri»ni  görmäyi  vä  onlarla  manipulyasiya 
etmäyi mäharätlä bacarırlar. 
Siyasätdä  –  maraq,  fälsäfädä  –  motiv,  psixologiyada  –  stimul,  ädäbiyyatda  –  arzu,  amal,  istäk,  ehtiyac, 
säbäb, mäqsäd vä s. adlandırılan bu täläbatlarla manipulyasiya etmäyin metodusa birdir: öz täläbatları ilä qarşı 
täräfin täläbatları arasında funksional asılılıq yaratmaq vä bu birincini ikincinin şärti kimi täqdim etmäk. Başqa 
sözlä, öz iradäsini, istäyäni ätrafdakılar (vä ya konkret şäxs) üçün fäaliyyät norması, proqramı kimi täqdim edib, 
bundan bütün känaraçıxma hallarını sanksiyalaşdırmaq: ona riayät edän şäxsin hansısa ehtiyac hiss etdiyi zäruri 
bir täläbatını ödämäklä onu mükafatlandırmaq, riayät etmäyän şäxsin hansısa ehtiyac hiss etdiyi zäruri bir (vä ya 
bir  neçä)  täläbatının  ödänilmäsini  dayandırmaqla  (vä  ya  başqa  yerdän  ödänmäsinä  mane  olmaqla)  onu 
cäzalandırmaq.  Özü  dä  liderlär  üçün  bu  «cäza»  vä  «mükafat»  alätläri  hämişä  maddi  vä  fiziki  formalardan 
färqlänir vä buna görä dä, başqaları üçün hämişä qaranlıq, möcüzäli, fövqäladä vä gizli bir qüvvä kimi görünür. 
Mexanizmin  liderlärdän  başqa  heç  kimä  mälum  olmayan,  lakin  gündälik  häyatda  öz  işini  qaydaya  salmaq 
üçün  här  käsin  ayrı-ayrı  vaxtda,  täsadüfän,  qeyri-şüuri  istifadä  etdiyi  bu  «cäza»  vä  «mükafat»  alätlärinin 
mäcmusu aşağıdakılardır: 
1) Fizioloji täläbatlarla manipulyasiya: 
Müsbät  fizioloji  sanksiyalara  aiddir:  insanın  qidaya,  suya,  havaya,  istirahätä  vä s.  olan  täläbatlarını  ödämäk.  Mänfi 
fizioloji sanksiyalara aiddir: insanı bunlardan mährum etmäk, gälir yerlärini bağlamaq, sağlamlığına xäsarät toxundurmaq, 
hätta virusla yoluxdurmaqla olsa da belä; vä s; 
2) Emosional täläbatlarla manipulyasiya: 
Müsbät  emosional  sanksiyalara  aiddir:  Här  vasitä  ilä  müsbät  emosional  hisslär,  yaşantılar  keçirmäsinä  nail  olmaq; 
Mänfi  emosional  sanksiyalara  aiddir:  Yer-yerdän  ona  emosional  travma  vurmaq,  här  vasitä  ilä  onun  mänfi  hisslär, 
yaşantılar keçirmäsinä nail olmaq; 
3)  ntellektual täläbatlarla manipulyasiya: 
Müsbät  intellektual  sanksiyalara  aiddir:  täräf-müqabilä  hansısa  onun  üçün  häyati  ähämiyyät  käsb  edän  bir 
informasiyanı  vermäk  vä  ya  başqa  bir  yerdän  almasına  yardım  göstärmäk,  işinä  kömäk  edäcäk  sirri  açmaq,  zäruri  ideya 
vermäk,  problemlärindän  çıxış  yolu  göstärmäk  vä s.  Mänfi  intellektual  sanksiyalara  aiddir:  ona  här  hansı  häyati 
ähämiyyätli informasiya vermäkdän imtina etmäk vä ya almaqda maneçilik törätmäk, faktları ona yarımçıq, tährifolunmuş 
formada  täqdim  etmäk  vä  ya  häqiqätdä  heç  olmayan  faktlar  (dezinformasiya)  vermäk  vä s.  Bir  sözlä,  mäntiqi  analiz  vä 
näticäçıxarma qabiliyyätinä här vasitä ilä zärbä vurmaq, fikirlärinin cäräyan istiqamätini azdırmaq; 
4)  radi täläbatlarla manipulyasiya: 
Müsbät  iradi  sanksiyalara  aiddir:  qurmasına,  yaratmasına,  täşkil  etmäsinä,  bir  sözlä,  här  cür  özünüifadäsinä  kömäk 
göstärmäk, hätta adi söhbät etmäsinä, ideya vermäsinä vä s.-ä qädär; Mänfi iradi sanksiyalara aiddir: bütün bu sahälärdä 
ona mane olmaq, hätta adi söhbätlärdä belä, başladığı mövzunun dästäk tapıb, davam etdirilmämäsi üçün därhal mövzunu 
däyişmäk vä s. 
 
     
IV.2.3.1. MÜSBÄT SANKSIYALAR 
 
Müsbät sanksiya dedikdä burada täräf-müqabilin şirnikländirilmäsi vä ya här hansı formadasa dästäklänmäsi 
näzärdä  tutulur.  Bu  kateqoriyaya  qismän  aiddir:  ona  qarşı  hämişä  hörmätcil,  mehriban,  gülärüz,  diqqätcil  vä 
qayğıkeş  olmaq;  Onun  hisslärinä,  mänliyinä,  räyinä,  irqi,  irsi,  dini,  milli  vä s.  heysiyyatına,  adätlärinä  vä s. 
hörmät  göstärmäk;  därdinä  şärik  olmaq;  problemlärindä  kömäk  göstärmäk;  onunla  öz  aranızda  olan  ümumi 
cähätläri  tapmaq,  bunları  qabarıqlaşdırmaq;  üstünlüklärini  qabartmaq,  vaxtaşırı  bunları  täriflämäk;  eyiblärini, 


www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
81 
qüsurlarını görmämäzliyä vurmaq; ona hädiyyälär vermäk; bayramlarını täbrik etmäk; arzularını, istäklärini, ad 
gününü vä s. yadda saxlamaqla sonradan onda xoş täässürat oyatmaq; istädiyi adamla qovuşmasına, arzularının 
reallaşmasına vä s. kömäk göstärmäk; här räftarla ona ähämiyyätlilik şüuru aşılamaq; ona etibar, etimad etmäk; 
qabiliyyätläri  haqqında  yüksäk  fikir  söylämäk;  münasibätlärdä  pärt  olmasına  imkan  vermämäk;  onunla 
diskussiyalarda istinad kimi obyektiv kriteriyalara äsaslanmaq; näticäni qarşılıqlı kompromis vä ya şäxsi güzäşt 
yolu ilä häll etmäyä cähd göstärmäk; nitqdä ‘‘sän’’ (‘‘siz’’) äväzliyini daha çox işlätmäk vä s; eläcä dä, kollektiv 
(qrup)  yanında  nüfuz  qazanmasına  kömäk  göstärmäk,  bunun  üçün  vaxtaşırı  lehinä  täbliğat  aparıb,  haqqında 
müsbät  räy  formalaşdırmaq;  kollektivin  (qrupun)  mänafeyinä  uyğun  häräkät  vä  sözlärini  qabarıqlaşdırmaq, 
mänafeyinä äks olanlarını ört-basdır etmäk, rasionallaşdırmaq; mübahisälärdä täräfini saxlamaq, haqlı çıxarmaq; 
kollektivin  taleyi  ilä  bağlı  müzakirälärdä  onun  da  iştirak  etmäsinä  çalışmaq;  onda  olmayan  müsbät  cähätläri, 
başqalarının  müsbät  xidmätlärini  dä,  onun  adına  yazmaq;  eyiblärini  bäraätländirmäk;  onunla  dost  olan  här  bir 
käsä dä hörmät göstärmäk; vä s. 
Bundan  älavä,  onun  «reytinq  şkalasında»kı  yerinin,  yäni  cämiyyätdä  sosial  statusunun  yüksälmäsi  istiqamätindä  iş 
aparılır. Bunun üçün, onun qabiliyyätläri, bacarığı, unikal xüsusiyyätläri, perspektivläri, uğurları, täbliğat hädäfi olan täräflä 
arasında olan müştäräk cähätläri seçilib qabardılır, äks täräflär här vächlä gizlädilir. Uğursuzluqlarına, problemlärinä haqq 
qazandırılır, bunlar adi hal kimi täqdim edilib adiläşdirilir. Kütlä nümayändälärinin, müxtälif avtoritetlärin onun baräsindä 
olan  az-çox  müsbät  fikirläri  tapılıb  geniş  reklam  etdirilir,  xüsusi  vurğulandırılır.  Bu,  böyük  äksäriyyätin  mövqeyi  kimi 
yozulur.  Müvafiq  halda  bu  mäqsädlä  saxta,  äsassız,  mänbäsiz  informasiyalardan  istifadä  olunur  vä  ümumiyyätcä, 
dövriyyädä  onun  mänafeyinä  uyğun  istänilän  forma  vä  mäzmunda  mütämadi  olaraq  saxta  informasiyalar  yayılır. 
Fäaliyyätinä här cür şärait yaradılır, o cümlädän, maliyyä, tribuna vä s. baxımından. 
Nümunä  üçün,  mäs.,  idarädä  rähbärin  işçiläri  stimullaşdırması  kimi  mäsälälärdä:  öz  ämäkdaşlarının  real  nailiyyätläri 
barädä  professional  ictimaiyyätin  mälumatlandırılması  (mäs.,  layihänin  bütün  müälliflärinin  şäkli  ilä  birlikdä  jurnalda 
mäqalä verditdirmäk yolu ilä), ämäkdaşa täşkilatın adından onun yüksäk professional säviyyäsini vä xidmätini täsdiqläyän 
täşäkkür mäktubu vermäk, älavä tähsil almasına kömäklik göstärmäk, prestijli stajirovka keçmäk, auksioner olmaq hüququ 
vermäk,  daxili  bankdan  istifadä  üzrä  hüquqlarını  genişländirmäk,  firmanın  hesabına  özünün  vä  (ya)  ailäsinin  istirahät 
etmäsini  täşkil  etmäk,  şäxsi  işlärindä  müväqqäti  olaraq  firmanın  avtomobilindän,  şäxsi  ämlakından  istifadäsinä  icazä 
vermäk vä b. bu vä digär işçinin xidmätini dolayısı qiymätländirmäyä imkan verän bu qäbil müsbät sanksiyalardandır. 
Deyilän dästäk özü vä ya platforması sizä yaxın, yaxud heç olmazsa, räqibinizä zidd olan istänilän täräfä tätbiq edilir ki, 
bu da räqibinizä qarşı onlardan da bir alät kimi istifadä etmäyä imkan verir. 
Bütün  hallarda  bu  yardımın,  dästäyin  häcmi,  miqyası,  lazımi  täräflärdän  kimlärin  sizä  särf  edän,  sizin  mäqsädinizä 
uyğun olan yolda daha çox iräli getmäsi meyarı ilä ölçülür. Yäni bu yolda daha iräli gedänlär vä ya daha çox canfäşanlıq 
edänlärä daha çox yardım edilib, kömäk göstärilir, dästäk verilir – sanksiya da, hämçinin. 
Bir  sözlä,  kiminsä  sizä  xeyirli  olan  zähmätini  äväzsiz  qoymayıb,  här  däfä  nä  iläsä  (adi  täşäkkürdän  tutmuş, 
zähmäthaqqına,  väzifäsini,  rütbäsini  yüksältmäyä  qädär)  mükafatlandırmaq,  onun  növbäti  däfälärdä  dä,  sizin 
tapşırıqlarınıza can-başla getmäsinä säbäb olacaq. Äksinä, sizä zidd addımların här birinin qarşısına bir «kozır» qoymaq, här 
cähdini  müvafiq  sanksiyalarla  müşayiätländirmäk  çäkindirici  effektlidir.  Täzyiqlärinin  güzäştlärlä  deyil,  adekvat 
sanksiyalarla  qarşılaşdığına  adät  edän  täräf-müqabil  gec-tez  sizinlä  münasibätin  haqq-hesabını  därk  edäsidir.  Gündälik 
münasibätlärdä  bu  sanksiyaların  realizäsi  adätän  tääccüb  (heyrät)
 
 
münasibätin  soyudulması 
(isi
dilmäsi)
 
 
xäbärdarlıq (täqdir)
   
sanksiya kimi müräkkäb märhälälärdän keçir. 
Yuxarıda  göstärilänlärdän  savayı,  täräflärin  bir-birinä  münasibäti  faktoru,  onların  här  birinin  färdi  xüsusiyyätläri, 
tapşırığın täsir göstärilän şäxsin mänafeyi, ävvälcädän formalaşmış täsävvürü vä s.-lä uyğunluğu, qärar qäbulunda alternativ 
variantların olub-olmaması, vaxt ehtiyatı, situasiya vä b. kimi faktorlar da ünsiyyätin näticäsinä täsir göstärän amillärdändir. 
 
     
 
IV.2.3.2. MÄNFI SANKSIYALAR 
«Mäqsäd – vasitäläri bäraätländirir». 
Makiavelli. 
Mänfi sanksiyalar hämin bu müsbät sanksiyaların tam äksini täşkil edir. 
Sosial sferada, göstärilän täläbatları müxtälif iqtisadi, siyasi, härbi, mädäni, texniki vä s. maraqlar äväz edir 
vä  buna  görä  dä,  burada  bu  sanksiyalar  da  müxtälif  iqtisadi,  siyasi,  härbi,  mädäni,  texniki  vä s.  täzyiqlär 
formasında tätbiq edilir. 
  Nümunä üçün, mäs., Ayrı-ayrı situasiyalarda ayrı-ayrı beynälxalq normaları äsas götüräräk hansısa dövläti günahkar 
çıxarmaq, onun iqtisadi, siyasi vä s. blokadasına nail olmaq, ‘‘daxili işlärinä qarışmamaq’’ pärdäsi altında problemlärinä 
biganälik  göstärmäk,  qarışdıqda  isä ‘‘ikili  standartlardan’’  yanaşmaq, ‘‘obyektiv informasiya  vermäk’’  pärdäsi  altında 
müxtälif  radiostansiyalar,  yaxud  digär  kütlävi  informasiya  vasitäläri  ilä  dövlätin  beynälxalq  alämdäki,  dövlät 
rähbärininsä ölkä daxilindäki nüfuzuna zärbä vurmaq, ‘‘insan haqları’’ pärdäsi altında dövlätin daxili işlärinä qarışmaq, 
müxalifäti,  yaxud  digär  här  hansı  milli,  irqi,  dini,  sinfi,  cinsi  vä s.  azlığı  dästäklämäk  (bäzän  maliyyäläşdirmäk), 
bununla da, daxili gärginliyä, zäruri halda üsyana, hakimiyyät çevrilişinä vä s. nail olmaq (özü dä, bu zaman üsyankar 
täräfi  mütämadi  olaraq  müxtälif  kütlävi  informasiya  kanalları  vasitäsilä  zäruri  mäslähätlär,  fäaliyyät  proqramları, 
käşfiyyat  materialları,  analizlär,  proqnozlar  vä s.,  bir  sözlä,  «podskazkalarla»  tächiz  etmäk  –  täbii  ki,  hansısa  siyasi 
şärhçinin,  müxbirin,  alimin,  anonim  mänbäyin  vä b.  dili  ilä),  ölkä  daxilindä  diversiyalar  törätmäk,  panika,  şayiä 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   60   61   62   63   64   65   66   67   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə