Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə66/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   62   63   64   65   66   67   68   69   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
83 
mübahisä,  räqabätindä  isä  heç  vächlä  kompromis,  şäxsi  güzäşt,  öz  sähvini  etiraf  yollarını  tutmayıb, 
arqumentasiyanın  vä  analizin  qeyri-korrekt  metodlarından  istifadä  etmäklä  här  vächlä  mäğlubiyyätinä  cähd 
edilir,  tez-tez  intellekti  vä  ümumiyyätlä,  här  sahädäki  qabiliyyäti  şübhä  altına  alınır,  o  cümlädän,  mäsuliyyätli 
mäsälälärdä  nümayişkaranä  şäkildä  ona  etibar  edilmir,  yaxud  qrupun  (kollektivin,  cämiyyätin  vä s.)  taleyüklü 
mäsälälärin müzakiräsindän täcrid edilir, burada räyi neytrallaşdırılır; Äleyhinä olan här bir şäxs, här bir qüvvä 
dästäklänir (bax: «Müsbät sanksiyalar» bölümünä [burada, säh. 80]); Daim ona särf etmäyän standartlar, 
kriteriyalar, planlar müdafiä olunur, mövqelär tutulur; äksinä, yaxınlarının psixoloji täzyiqinä nail olmaq vä ya 
müdafiäçilärinin sayını azaltmaq mäqsädilä, «bir näfär hamı üçün, hamı bir näfär üçün!» prinsipini äsas tutaraq, 
günahı  müqabilindä  cäza  sanksiyaları  täkcä  ona  yox,  häm  dä  onun  yaxınlarına  qarşı  tätbiq  edilir;  Müxtälif 
yerlärdä yeri düşdükcä äleyhinä täbliğat aparıb, haqqında mänfi räy formalaşdırılır; Ona böhtan atılır, haqqında 
şayiä  yayılır,  eyibläri,  sirläri  faş  edilir,  älälxüsus  bu  sirlär  onlardan  ona  qarşı  istifadä  edä  biläcäk  täräflärä 
çatdırılır; 
Ümumiyyätcä,  istänilän  problem,  bäla,  uğursuzluq  son  näticädä  psixi  effekt  törädib  ruh  düşkünlüyü, 
çaşqınlıq,  depressiya,  apatiya,  frustrasiya  vä s.  kimi  mänfi  emosional  hallara  gätirib  çıxardığından,  istänilän 
vasitälärlä  işläri  dolaşdırılır,  fäaliyyäti  blokirovka  olunur,  yer-yerdän  bäla  yağışına,  problem  atäşinä  tutulur,  o 
cümlädän: 
     
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
3
3
.
.
2
2
.
.
2
2
.
.
 
 
S
S
i
i
y
y
a
a
s
s
i
i
-
-
i
i
n
n
z
z
i
i
b
b
a
a
t
t
i
i
 
 
d
d
i
i
v
v
e
e
r
r
s
s
i
i
y
y
a
a
 
 
Räqibä sälahiyyätlär çärçiväsindä, o cümlädän, inzibati kanallarla täzyiq göstärilir: 
darä  säviyyäsindä:  Müxtälif  bähanäläri  äldä  äsas  tutaraq  räisin  (direktorun,  müdirin  vä b.)  hansısa  işçiyä 
mütämadi  töhmät  vermäsi,  aylıq  vä  ya  illik  mükafatdan  mährum  etmäsi,  vacib  mäqamlarında  ona  işdän  icazä 
vermämäsi,  älavä  gälir  götürmäk  imkanı  olduqda,  onu bundan  mährum  etmäsi,  öz  xätti  ilä  dä belä  bir  imkanı 
olarsa, näzarät edib, buna imkan vermämäsi; 
Ali inzibati orqanların kimäsä  täzyiqi  variantlarında –  onun lisenziyadan, rütbädän,  güzäştdän, imtiyazdan 
vä s.  mährum  etdirilmäsi,  müxtälif  bähanälärlä  (vä  ya  bähanäsiz,  filansız  –  gizlin  olaraq)  işığının,  qazınını, 
suyunun,  kanalizasiyasının  vä s.  bağlatdırılması,  käsdirilmäsi,  işdän  çıxartdırılması,  onunla  işbirliyi  yapanların 
cäzalandırılması yolu ilä boykot edilmäsi, äleyhinä sair kompaniyalar aparılması; 
Nazirlik  säviyyäsindä  –  xoşa  gälmäyän  hansısa  idarä,  birlik  vä s.  rähbärliyinin  mütämadi  yoxlamalarla 
bezdirilmäsi,  ona  qurğu  qurub  cinayät  kimi  täsnif  edilä  biläcäk  addımlara  tährik  edilmäsi,  öz  işçilärini  onun 
äleyhinä  qaldıracaq  tädbirlär  häyata  keçirilmäsi  (mäs.,  bankdan  işçiläri  üçün  mävacib  ayrılmasını  längidän 
fäaliyyät  aparmaq  yolu  ilä),  işçilärinin  ondan  olan  cüzi  belä  şikayätinin  daha  yuxarı  säviyyälärä  gedib 
çıxmasının  täşkil  edilmäsi,  räqabät  apardığı  firmanın,  şirkätin  vä s.  ondan  iräli  çıxmasına  kömäk  göstärilmäsi, 
müxtälif  müqavilä  şärtlärini  cüzi  dä  olsa  pozması  hallarına  görä  ona  güzäştä  getmämäk,  mäsäläsinin  ali 
dairälärdä müzakirä olunduğu halda bitäräf vä ya äleyh mövqe tutmaq vä s.; 
Dövlätlärarası säviyyädä – räqib dövlätä öz müttäfiqläriniz vä ya sizin monopoliyanızda, näzarätinizdä olan 
beynälxalq  vä  transmilli  siyasi,  hüquqi,  iqtisadi,  ictimai,  humanitar,  kriminal  vä s.  qurumlar,  korporasiyalar, 
partiyalar,  seqmentlär  (yäni  etnik,  dini,  äxlaqi  vä s.  azlıqlar),  diasporalar,  häräkatlar,  şäxslär,  konsepsiyalar, 
ähval-ruhiyyälär  vä s.  vasitäsilä  täsir  göstärmäk,  özünün  säs  hüququndan  istifadä  edäräk,  räqib  dövlätin 
maraqları  äleyhinä  olan  qärarlara  säs  vermäk  (o  cümlädän,  öz  müttäfiqlärini  dä  buna  qoşmaq  yolu  ilä),  daim 
xeyrinä olmayan layihäläri, ideyaları, platformaları, standartları, konsepsiyaları, fäaliyyät növlärini vä s. axtarıb 
tapıb dästäklämäk, här addımda ona äks olan mövqe tutmaq vä b. bu kateqoriya täzyiqlärä nümunälärdändir. 
     
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
3
3
.
.
2
2
.
.
3
3
.
.
 
 
q
q
t
t
i
i
s
s
a
a
d
d
i
i
 
 
d
d
i
i
v
v
e
e
r
r
s
s
i
i
y
y
a
a
 
 
«Müharibädä  qalib  gälmäyin  üç  böyük  şärti  mövcuddur:  bunlardan  birincisi  –  pul, 
ikincisi – pul vä nähayät, üçüncüsü – yenä dä puldur!» 
Napoleon 
Müasir  siyasät  vä  iqtisadiyyatın  aktiv  elementlärindän  biri  dä  müxtälif  növlü  iqtisadi  diversiyalardır. 
Bugünkü  qloballaşma  dövründä  bunun  aktuallığı  xüsusilä  artıb.  Belä  ki,  bazar  iqtisadiyyatı  müxtälif  növlü 
ekspansiyalara geniş meydan açır. Bu baxımdan, yenicä öz müstäqil iqtisadiyyatını qurmaq istäyän Azärbaycana 
qarşı transmilli monopolist korporasiyalar täräfindän bu metodların tätbiq olunması ehtimalı istisna deyil, eläcä 
dä,  Azärbaycan  özü  dä  räqibi  olan  dövlätlärä  bu  metodların  bäziläri  tätbiq  edä  bilär.  Müxtäsär  formada  bu 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   62   63   64   65   66   67   68   69   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə