Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə69/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   65   66   67   68   69   70   71   72   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
87 
kütlänin  üzärinä  düşäcäyini,  sanki,  qabaqcadan  bilmirdilär  ki,  indi  dä  çox  böyük  canfäşanlıqla  özlärini  sadä  kütlänin 
halına acıyan yeganä täräf kimi täqdim edirlär. 
     
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
3
3
.
.
2
2
.
.
4
4
.
.
 
 
H
H
ü
ü
q
q
u
u
q
q
i
i
 
 
d
d
i
i
v
v
e
e
r
r
s
s
i
i
y
y
a
a
 
 
Siyasi-inzibati  (väzifä  sälahiyyätlärindän  istifadä  etmäklä),  iqtisadi  (rüşvät  yolu  ilä)  vä s.  täsirlär  vasitäsi 
ilä  hüquq-mühafizä  orqanlarını,  mähkämä  sistemini  älä  alaraq,  onların  räqibin  äleyhinä  olan  mövqe 
seçmälärinä nail olunur. O cümlädän: 
Qäsdän  onda  elä  problemlär  formalaşdırılır  ki,  o,  bu  orqanlara  müraciät  etmäk,  şikayät  etmäk 
mäcburiyyätindä  qalsın.  Şikayät  etdikdän  sonra  isä  buna  ya  heç  bir  reaksiya  verilmir,  müxtälif  bähanälärlä 
şikayätinä  baxılmır,  ya  da  iş  uzadılır,  sonsuz  get-gällärä  salınır,  ondan  här  däfä  yeni-yeni  sänädlär  düzäldib 
gätirmäsi täläb olunur, näticädäsä, ikili standartlar metodundan yanaşaraq, onu o qädär dä qane etmäyän qärarlar 
çıxarılır. 
Adi vaxtda isä müxtälif bähanälär, şübhälär äsasında mähkämä get-gällärinä salınır, rahatlığı pozulur, evinä 
polis göndärmäklä – qonşular, iş yerinä müxtälif hüquqi sorğular göndärtdirmäklä – iş yoldaşları arasında onun 
baräsindä  müäyyän  dedi-qodular,  şübhälär  formalaşdırılır  (baxmayaraq  ki,  bu  polis  vä  sorğular  onu 
günahlandırmaq mäqsädi güdmäyib, hätta tamam mänasız bir mäzmun daşıya bilär vä ya onun şahidlik etmäsi 
kimi  mäsäläyä  aid  ola  bilär),  ayrı-ayrı  bähanälär  äsasında  uşaqlarını  da  bu  oyuna  cälb  etmäk,  onlardan  da 
müxtälif mäsälälärlä bağlı ifadä täläb etmäk, imkan olsa, ümumiyyätcä, polis şöbälärinä çağırtdırıb, orada onları 
sorğu-suala çäkmäk vä s. kimi vasitälärlä – evi-ailäsi yanında nüfuzuna zärbä vurulur, onlar qarşısında kömäksiz 
väziyyätdä qoyulur, äsäbläri än son häddä qädär yerindän oynadılır (baxmayaraq ki, bu, än äclaf metoddur, lakin 
bir çox hallarda hüquq-mühafizä sistemindä o qädär dä anormal hesab olunmadığı hamıya yaxşı mälumdur). 
  Deyilän metodla bağlı müşahidä etdiyimiz bir nümunä: hälä köhnä SSR  dövründä bir-biri ilä dava edän iki qonşudan 
birisi, daha doğrusu, günahkar olan täräf, o vaxtkı bölmä milislärini nä cürsä älä alıb qarşı täräfin üstünä qaldırdı vä bir 
ay o, polis idaräsindän, polislärsä onun evindän äskik olmadılar. Qonşuların şahidliyi vä digär säbäblär äsasında onu bu 
mäsälä  ilä  älaqädar  günahlandırıb  cäzalandırmağın  qeyri-mümkünlüyünü  därk  etdikdän,  üstälik  dä  evindä-häyätindä 
qeyri-qanuni olan näsä bir şey tapa bilmädikdän sonra, kol-kosdan hörülmüş çäpärini äldä bähanä edib, nadir quşların 
yuvasını uçurduğuna vä täbiätä ekoloji ziyan vurduğuna görä tutub ona altı ay iş käsdilär. 
     
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
3
3
.
.
2
2
.
.
5
5
.
.
 
 
T
T
e
e
x
x
n
n
i
i
k
k
i
i
 
 
d
d
i
i
v
v
e
e
r
r
s
s
i
i
y
y
a
a
 
 
Müxtälif  vasitälärlä  enerji  (işıq,  istilik,  elektrik,  yanacaq  vä s.)  vä  kommunikasiya  (rabitä,  näqliyyat, 
informasiya, täbliğat vä s.) kanalları blokirovkalanır, iş alätläri, işinä xidmät edän texnika vä texnologiyası, 
cihazları sıradan çıxarılır. 
Nümunä üçün, mäs., 
Müäyyän väzifä adamlarının hansısa bir şäxsä täzyiq göstärmäsi halında – anonim kanallarla onun işığını, 
qazını, suyunu, telefonunu käsdirmäsi; 
Dövlät orqanlarının hansısa cinayätkar vä ya üsyankar qrupu mühasiräyä  salarkän – onların müqavimätini 
qırmaq vä älaqälärini käsmäk, fäaliyyätlärini tromblamaq mäqsädilä – ilk növbädä onların telefon rabitäsini vä 
elektrik  tächizatını  käsmäsi;  hansısa  maraqlara  cavab  vermäyän  mätbu  orqanının  fäaliyyätini  blokirovkalamaq 
mäqsädilä  –  mätbuatın  äsas  enerji  kanalı  olan  poçt  (istär  mäktub  vä  istärsä  dä  abunä)  vä  faks  xidmätini 
dayandırması;  ayrıca  şäxslärä  vä  ya  yenä  dä  hansısa  marağa  (mäs.,  milli  marağa)  cavab  vermäyän  müäyyän 
qurumlara analoji täsir halında – onun kütlävi informasiya kanallarına olan çıxışını bağlatdırması (o cümlädän, 
äsärlärinin,  müsahibälärinin  çap  olunmasına  fikirlärinin  säsländirilmäsinä,  fäaliyyätinin  nümayiş  vä  ya 
müzakirä  edilmäsinä  maneçilik  törätmäk  vä s.  yolu  ilä),  yaxud  ixtiyarında  olan  bu  cür  vasitäläri  müxtälif 
fändlärlä  iflasa  uğratmaq,  älindän  çıxarmaq  yolu  ilä  tribunadan  mährum  edib,  kütlä  vä  ya  sosial  dünya  ilä 
rabitäsini  blokirovkalayaraq,  bununla  da  onlara  yuxarıdan  täsir  göstärmäk  imkanını  iflic  etmäsi,  bu  kanalların 
ona verdiyi üstün ‘‘säs hüququnu’’, räy formalaşdırmaq imkanını älindän alması; 
Beynälxalq alämdä dövlätlärin bir-birinä bu cür täzyiqi halında – müxtälif bähanälärlä bir-birinä neft, qaz, 
elektrik  vä s.  ixracını  dayandırması,  yaxud  texnologiyasını  mähv  edän  täxribatlar  häyata  keçirmäsi  vä s.  bu 
qäbildändir. 
20-ci äsrdä kompüter texnologiyasının meydana gälmäsi vä onun häyatın bütün sferalarına müdaxilä etmäsi, 
o cümlädän, iqtisadiyyatın äsasını täşkil etmäsi, texniki diversiya üsullarını klassik bir säviyyäyä qaldırdı vä bu 
diversiya  formasını,  bäzän  siyasi  vä  härbi  täsirdän  daha  effektli  bir  vasitäyä  çevirdi.  Söhbät,  müxtälif  virus 
hämlälärindän  vä  onların  törätdiyi  destruktiv  ämäliyyatlardan  gedir.  Texniki  diversiya  üsullarının  än  yığcam, 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   65   66   67   68   69   70   71   72   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə