Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə67/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   63   64   65   66   67   68   69   70   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
84 
siyasäti belä formulä etmäk olar ki, bu cür täsir halında: 
Müxtälif siyasi, iqtisadi, härbi, texniki, ideoloji vä s. täsir formaları ilä räqibin başlıca gälir yerläri 
blokirovkalanır, bunlardan mährum olmasına, eläcä dä, olan särvätinin qeyri-sämäräli istifadä 
edilmäsi ilä tükändirilmäsinä çalışılır. 
Geniş varianta isä bunun variantlarının bir qismi aşağıdakılardır. 
Ümumi olaraq, istänilän dövlätin cämi gälir sferalarına qismän aiddir: 
  Xaricdän tämiz kapital idxalı: O cümlädän, birbaşa maliyyä yardımları vä köçürmälär (göndärişlär, transferlär); qrant, 
patent,  qonorar  vä  mükafatlar;  investisiya  vä  kreditlär;  täzminat  vä  restitusiyalar  (nä  vaxtsa  qarät  olunmuş  ämlakın 
qaytarılması);  emmiqrantların  (bura  köçüb  gälänlärin)  özü  ilä  birlikdä  gätirdiyi  mülkiyyät,  dövlät  borcları  vä s. 
formasında olan gälirlär; 
  Mähsul ixracından gälän gälir: O cümlädän, aqrar-sänaye, täbii särvätlär, işçi qüvväsi vä s.-in (o cümlädän, intellekt 
potensialının), mädäniyyät-incäsänät mähsullarının (mäs., räsm işi, ädäbiyyat, film vä s.-in), informasiya (o cümlädän, 
kompromat,  kommersiya  sirri  vä s.  formalı  informasiyalar  da  daxil  olmaqla)  vä  elmi-texniki-praktiki  biliklärin 
(hansılar ki, nou-xau vä lisenziyalarda täsbit edilir...), milli valyutanın (konvertirä olunmaqla) vä s.-in ixracından gälän 
gälirlär; 
  Xidmät ixracından gälän gälir: O cümlädän, täsärrüfat-mäişät, mänzil-kommunal, maarif, hüquq, sähiyyä, tibb, bank, 
rabitä, sığorta vä s. xidmätläri, injinirinq xidmäti (layihäläşdirmä, käşfiyyat vä s. kimi), mähsula satışdansonrakı xidmät 
(mäs., tämir xidmäti), qulluq (mäs., xästäyä, mäktäbäqädärki yaşda olan uşağa qulluq) vä qäyyumluq (o cümlädän, bir 
dövlätin  digärinä  qäyyumluğu,  yäni  protektorat)  vä s.  kimi  xidmätlärdän  gälän  gälirlär,  o  cümlädän,  müxtälif  növlü 
rüsumlar formasında olan gälirlär; 
  Digär qanuni fäaliyyätlärdän gälän gälir: o cümlädän, kurort-sağlamlıq märkäzlärindän, ölkädä beynälxalq konfrans 
vä digär tädbirlärin keçirilmäsindän, turizm vä ziyarätgahlardan
7
, bädän tärbiyäsi vä idmandan, näqliyyat vä tranzitdän, 
ticarätdän,  mädäniyyät  ezamiyyätlärindän  (qastrollardan),  lisenziya  satışından,  icarä  (konsessiya)  vä  kirayädän,  borc 
faizindän  (divident)  vä s.  gälän  gälirlär,  hämçinin  vergidän,  kömrükdän  vä  birbaşa  olaraq  dövlät  inhisarında  olan 
iqtisadi strukturların fäaliyyätindän äldä olunan gälirlär; 
  Qeyri-qanuni  fäaliyyätlärdän  gälän  gälir:  Rüşvät,  meşşanlıq,  fahişälik,  narkotika  alveri,  insan  alveri,  qarät  (o 
cümlädän, qarätçilik müharibäsi), qaçaqmalçılıq, reket fäaliyyäti vä s.-dän gälän gälirlär; vä s. 
(Bir  sözlä,  dolayısı  ilä  ifadä  olunsa,  yäni  dövlätin  gälir  mänbäläri  bir  täkcä  neft  sektoru  ilä 
mähdudlaşmır). 
Özü dä, sadalanan mänfäätlär dövlät üçün bir täkcä büdcäyä älavä vergilär (istär fiziki vä istärsä dä hüquqi 
şäxslärdän, o cümlädän, infrastrukturlardan) cälb olunması baxımdan deyil, eyni zamanda, häm dä dövriyyäyä 
daxil  olan  älavä  xarici  valyutanın  milli  valyutanın  kursuna  täsir  göstäräräk,  onun  mäzännäsini  artırması 
baxımından ähämiyyätlidir. 
Deyildiyi  kimi,  başlıca  mäqsäd,  istänilän  vasitälärlä  räqibin  här  sahädäki  gälirlärini  tromblayıb,  älindän 
çıxarmaqdır. Bu mäqsädi häyata keçirmäyä imkan verän vasitälärin bir qismisä aşağıdakılardır: 
 V.3.2.2.3.1)  Siyasi,  hüquqi,  texniki  vä s.  formalı  täzyiq  formaları  ki,  bunlar  barädä  digär  bölmälärdä 
nisbätän ätraflı formada danışılır; 
 V.3.2.2.3.2)  Härbi täzyiq  ki,  bu  halda  onun  gälir  gätirän  sahälärinä  qarşı  müxtälif  formalı  diversiya-terror 
ämäliyyatları häyata keçirilir vä ya räqib bütövlükdä hansısa müharibäyä cälb olunur; 
 V.3.2.2.3.3)  deoloji  täzyiq:  Buraya  onun  gälir  sahälärinä  qarşı  anti-reklam  fäaliyyäti  aparmaq  (mäs., 
istehsal  etdiyi  mähsullarda  xästäliktörädän  inqredientlär  aşkarlanması  barädä  şayiä  yaymaq),  müxtälif 
dezinformasiya, şayiä vasitäsilä ixrac mähsulları (o cümlädän, bank vä infrastrukturları) ätrafında ajiotaj, panika 
yaratmaq vä s. daxildir; 
 V.3.2.2.3.4)  qtisadi  täzyiq:  Buraya  müxtälif  iqtisadi  diversiya  vä  sabotajlar,  qiymät,  taarif,  pul-kredit  vä 
ödänc  diskriminasiyaları,  lisenziya  vä  vergi  baryerläri,  limitläşdirmälär,  aktiv  vä  ya  passiv  boykotlar, 
embarqolar,  repressarilär,  rüşvät  vermä,  biznes  sirlärini  faş  vä s.  kimi  çoxsaylı  vasitälärlä  häyata  keçirilän 
manipulyasiyalar aiddir. 
Bu sonuncu kateqoriyadan olan bäzi fändlär: 
a)  qtisadi  diversiyanın  klassik  variantı  –  dempinqdir.  Bu  halda  räqibin  bazarlarına 
(daxili  vä  xarici 
bazarlarına)  onun  istehsal  etdiyi  mähsulun  nisbätän  daha  ucuz  qiymätdä  olan  analoqu  istehsal  edilib  çıxarılır. 
Baxmayaraq ki, bu mähsul hämin ixracçının özünä dä baha qiymätä başa gälir, lakin uzaq mäqsäd naminä o, bu 
müväqqäti  itkiyä  dözür.  tki  isä,  adätän  digär  sahädä  äldä  olunan  qazancla  vä  ya  alınan  subsidiyalarla 
kompensasiya  edilir.  şin  mahiyyätindän  xäbärdar  olmayan  hämin  räqibinsä  müştäriläri,  daha  ucuz  mähsul 
dalınca qaçaraq, ondan uzaqlaşır, sähmdar vä särmayädarları bazardakı täbäddülatı hiss edäräk, kapitallarını daha 
perspektivli  olan  bir  başqa  şirkätä  yönäldir.  Näticädä,  hämin  bu  şirkät  ya  iflasa  uğrayır,  ya  da  iflasdan  xilas 


www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
85 
olmaq üçün profilini (istehsal oriyentasiyasını) däyişir vä bu bazarı ona qalib gälän räqibä güzäştä gedir (eynän 
dä, bu profil üzrä bazarda indiyä qädär mövcud olmuş şirkätlärin, kompaniyaların  hamısı). Näticädä, bazarda 
monopoliya  äldä  etmiş  diversant,  bundan  sonra  bu  sektorda  qiymät  siyasätini  öz  älinä  keçirir  vä  bazara  öz 
şärtlärini  diktä  etmäyä  başlayır.  O  cümlädän,  indiyä  qädär  su  qiymätinä  satdığı  mähsuluna  bundan  sonra  «od 
qiymäti» qoyaraq çäkdiyi xärci beşqat qaytarır; 
b)  Räqibin  istehsal  mähsulları lazımlılığına  vä bahalılığına  ähämiyyät  verilmädän  alınır, bir başqa bazarda 
däyär-däymäzinä  başdan  edilir.  Qiymät  färqindän  töräyän  amortizasiya  isä,  digär  sferadakı  fäaliyyätdän  gälän 
qazancla  vä  ya  alınan  kreditlärlä  kompensasiya  etdirilir  (daxili  bazarda  monopoliyaya  maliklik  şäraitindä, 
äslindä  heç  däyärindän  aşağı  qiymätä  satışa  ehtiyac  qalmır).  Deyilän  metodla  räqibin  täklifi  qarşısında  süni 
täläb  formalaşdıraraq,  marketinq  oriyentasiyası  azdırılır  vä  o,  istehsalının  häcmini  genişländirmäyä 
stimullaşdırılır. Müvafiq mäqsäd äldä olunduqdan sonra isä mähsullarının alışı dayandırılaraq istehsalatı lazımsız 
mähsul buraxan bir yığın dämir kütläsinä çevriltdirilir. 
Metodun variasiyaları: 
  Ämtää ondan alınıb satılmır, ehtiyat anbarlarına yığılaraq saxlanılır. Müäyyän hädd toplandıqdan sonra geriyä – elä öz 
bazarlarına  qaytarılır.  Bazarın  formalaşmış  täläb-täklif  balansının  käskin  disproporsiyası  isä,  akselerativ  faktor  kimi, 
räqibi  sürätlä  iflasa  uğradasıdır.  Yuxarıdakı  haldan  färqli  olaraq,  näticäni  nisbätän  qısa  müddät  ärzindä  äldä  etmäyä 
imkan verir; 
  Hämin ämtäänin analoqu bir başqasından alınaraq kütlävi partiya ilä räqibin äsas ixrac bazarına çıxarılır (ortaya çıxan 
amortizasiya  yenä  dä  deyilän  mänbälär  hesabına  tarazlanır).  Bu  variant  lazımi  effekti  yuxarıdakından  da  tez  vaxtda 
äldä etmäyä imkan verir. 
  Här  iki  variantdan,  hämçinin  hansısa  malın  (o  cümlädän,  aksiyanın  vä  ya  hansısa  müässisänin  «näzarät  paketi»nin) 
däyärini kifayät qädär aşağı salıb älä keçirmäk halları üçün dä aktivliklä istifadä olunur; 
  Hämin  ämtäänin  analoqunu  özünüzün  istehsal  etdiyiniz  hal  üçün  onun  maya  däyärindän  aşağı  qiymätlä  bazara 
çıxarılması  fändi  –  räqiblärin  müştärilärini  ällärindän  alaraq  bazarda  monopoliya  qazanmaq  vä  räqibläri 
müflisläşdiräräk  bazardan  sıxışdırıb  çıxarmaq  mäqsädi  üçün  istifadä  olunur.  Bu  yolla  bazarda  qazanılan  dominant 
mövqe ävvälki itkiläri kompensasiya etmäyä imkan verir; 
c) Bir başqa hal üçün bu fänd räqibin qiymätli kağızlarına, o cümlädän, valyuta sisteminä qarşı tätbiq edilir. 
Bunun  üçün  milli  valyutası  böyük  partiyalarla  konversiya  ediläräk  (başqa  valyutaya  çevriltdiriläräk) 
dövriyyädän  çıxarılır,  bununla  da,  faktik  olaraq,  dövlätin  daxili  borclarının  artımına  zämin  yaradılır.  Ähalinin 
alıcılıq  qabiliyyätini  bärpa  etmäk  üçün  dövlät  Bankının  valyuta  emissiyasından  (dövriyyäyä  älavä  pul 
buraxmasından)  sonra,  toplanan  valyutası  mübadilä  ediläräk  dövriyyäsinä  qaytarılır  ki,  bu  da  arxasında  ämtää 
dayanmayan saxta pul kütläsi («ölü kapital») kimi inflyasiyaya gätirib çıxarır. 
  Yeri  gälmişkän  bir  şeyi  qeyd  edäk  ki,  slam  ölkälärinin  bugünkü  iqtisadi  geriliyinin  dä  başlıca  säbäblärindän  biri  – 
mähz bu «ölü kapital» amilidir. Belä ki,  slam dininin borca görä faizi (sälämi) qadağan etmäsi, burada bankların özünä 
kapital  cälb  etmäsi  işini  başlıca  stimuldan  mährum  edir  ki,  bunun  da  näticäsindä,  ähali  färdi  olaraq  dövr  elätdirä 
bilmädiyi pul ehtiyatını ya «kasıbın malı göz qabağında olar» prinsipini äsas tutaraq özündä saxlayır, ya da onu yaxşı 
dividentlär ödäyän xarici banklara yerläşdirir. Näticädä isä, kredit, särmayä defisiti ucbatından ölkänin bir täräfindä nä 
qädär  real  planlar,  layihälär  häyatakeçmämiş  yarımçıq  qaldığı  halda,  digär  täräfindä  xärclänä  bilmäyän  böyük  pul 
kütläsi dövriyyädän känarda toplanıb qalır, yaxud da immiqrasiya olunur. 
d) Mähsulları saxtalaşdırılır. Belä ki, istehsal etdiyi mähsul onun yarlığı, adı, standartı ilä, lakin ondan qat-
qat  aşağı  keyfiyyätlä  istehsal  edilib  onun  ixrac  bazarına  çıxarılır.  Bununla  da  mähsullarına  qarşı  inam  qırılır, 
müştäriläri älindän çıxarılır vä faktik olaraq, iflasına zämin yaradılır; 
e)  Orada  ayrıca  maqnatların  biznesi  vä  ya  ümumiyyätcä,  här  növ  iqtisadi  fäaliyyät  üçün  mövcud  olan 
konyunktur amilläri aradan qaldıran provakasiyalar aparılır, ämäliyyatlar häyata keçirilir (Nümunä üçün, mäs., 
elita  ilä  maqnatlar  arasına  nifaq  salaraq  buradakı  siyasi,  hüquqi  väziyyät  maqnatların  äleyhinä  çevriltdirilir, 
onların  bizneslärinä  tählükä  formalaşdırılır,  ümumiyyätcä,  müxtälif  vasitälärlä  bütün  ölkädä  situasiya 
destabilizä  etdirilir  vä s.),  yaxud  ölkädäki  maqnatlara  bir  başqa  ölkädä  daha  älverişli  şärait  yaradaraq  onlar 
şirnikländirilir ki, bütün bununla da oradan kapital immiqrasiyası stimullaşdırılır (determinläşdirilir). 
  (Yeri gälmişkän ABŞ-ın bugünkü fövqäl-inkişafının säbäblärindän dä daha birisi mähz onun ärazisindä son iki yüz il 
ärzindä  müharibä  olmadığından  situasiyanın  destabilizä  olmaması  vä  buna  görä  dä,  dövriyyäsindä  konsentrasiya 
olunan  valyutanın  heç  vaxt  immiqrasiya  olunmamasıdır.  Mähz  hämin  hesaba,  bugünkü  gündä  ABŞ  bütün  dünya 
särvätlärinin  yarıdan  çoxunu  täkbaşına  öz  älindä  cämläyib.  Onun  tänäzzülü  ilä  dövriyyäsindä  konsentrasiya  olunan 
valyutanın  desentralizä  olaraq dünya  dövlätläri  arasında  paylanacağını vä  här  bir dövlätin milli gälirinin  än azı  bir 
neçä  däfä  artacağını  hesablayan  bir  sıra  dövlätlär  [söhbät  Rusiya,  Çin,  ran  vä b.  kimi  siyasi  räqiblärindän  getmir] 
ABŞ-ın tänäzzülü üçün gecä-gündüz mäxfi planlar cızmadadırlar); 
f) «Seçici investisiya siyasäti» vä ya digär növ täsirlärlä daxilindä güclü şirkätlärinä räqib yetişdirilir vä ya 
olanlar  arasında  bir-birinä  räqib  şirkätlär  tapılır,  hämin  yolla  qüvvälärinin  tarazlığına  nail  olaraq,  bir-birini 
zäiflädib gücdän salana qädär räqabätlärinin davam etmäsinä çalışılır, bununla da bütün iqtisadi strukturları bir-
birinin ardınca iflic väziyyätinä salınır. 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   63   64   65   66   67   68   69   70   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə