Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə75/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   71   72   73   74   75   76   77   78   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
95 
MAO (monoaminoksidaza) fermentinin inhibitorları;... (2) Psixostimulyatorlar – purinin, fenilalkilaminin, sidnonimin 
törämäläri;... (3) Vä s. 
—  Qorxu hissi formalaşdıran psixotrop preparatlar: trimetin... 
—  Qorxu  hissini  neytrallaşdıran  psixotrop  preparatlar  (timolitik  vasitälär):  trankvilizatorlar  –  sefedrin,  trazodon, 
ftorasizin, trioksazin, mebikar, meprotan vä s.; 
—  Aqressiya hissi formalaşdıran psixotrop preparatlar: Bi-zet preparatı; 
—  Aqressiya hissini neytrallaşdıran psixotrop preparatlar: Psixoleptik vä antidepressant preparatların kombinasiyası; 
   IV.2.3.2.6.2.3)  ntellektin requlyatoru olan psixotrop preparatlar: 
ntellektual fäaliyyäti, yaddaşı, diqqäti vä s. aktivläşdirib passivläşdirmäk mäqsädinä xidmät edän preparatlar qrupudur. 
Täqribi üzvläri aşağıdakılardır: 
—  ntellekti aktivläşdiräni psixotrop preparatlar: nootrop vä qamgerkik maddälär; 
—  ntellekti  passivläşdirän  psixotrop  preparatlar:  benzodiazepinin,  dibenzodiazepinin,  fenotiazinin,  tioksantenin  vä b. 
törämäläri  (mäs.,  eunoktin,  fenazepam,  propazin,  aminazin,  teralen,  tizersin,  sonapaks,  xlorprotiksen,  leponeks, 
atropin, skoqolamin vä s.), hämçinin, bromkarbaminlär, barbituratlar vä i.a. 
Bundan älavä, düşüncä prosesinin biokimyävi mexanizm üzrä baş vermäsi versiyasına äsaslanaraq, konkret fikirläri 
generasiya etdirib, söndürä bilän maddälärin axtarışı istiqamätindä dä aktiv iş gedir ki, hälälik bu sahädä äsaslı uğurdan 
danışmaq mümkün deyil; 
   IV.2.3.2.6.2.4)  radänin requlyatoru olan psixotrop preparatlar: 
Vazomotor aktivliyi blokirovka edän vä ya stimullaşdıran preparatlar qrupudur: 
—  flicedici preparatlar: Tabun, zarin, zoman vä V-qazlar; 
—  Qıcolma äleyhinä olan preparatlar: Karbamazepin, klonazepam, morquksimid, pufemid, suksilep vä s
8
... 
 
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
3
3
.
.
2
2
.
.
6
6
.
.
3
3
.
.
 
 
P
P
a
a
r
r
t
t
l
l
a
a
y
y
ı
ı
c
c
ı
ı
 
 
m
m
a
a
d
d
d
d
ä
ä
l
l
ä
ä
r
r
 
 
(
(
e
e
k
k
s
s
p
p
l
l
o
o
z
z
i
i
v
v
l
l
ä
ä
r
r
)
)
:
:
 
 
Bizä mälum olan ädäbiyyatlarda, adätän partlayış törädän maddälärin heç bir täsnifatı aparılmır vä onlar hamısı birlikdä 
partlayış  törädän  maddälär  sırasına  aid  edilir.  Lakin  biz  daha  aydın  täsävvür  üçün  partlayıcılıq  xüsusiyyätinä  malik  olan 
maddäläri aşağıdakı 4 kateqoriyaya ayırırıq: 
  Birinci  kateqoriya  partlayıcı  maddälär:  Partlayıcı  civä,  qurğuşun-azid,  qurğuşun-trinitro-rezorsinat,  tetrozen,  pikrin 
turşusu (melinit), diazodinitrofenol (vä ya onların qarışığı); 
 
kinci kateqoriya partlayıcı maddälär: 
—  Nitratlar:  ammoniya  nitratı  –  mäs.,  azot  turşusunun  duzu;  spirt  nitratları  –  mäs.,  nitro-gliserin,  nitroqlükol, 
nitrosellüloza (tüstüsüz barıt) vä s.; 
—  Nitrobirläşmälär: trotil, nitrometan, nitrobenzol vä s. vä polinitrobirläşmälär: trinitrotoluol, trinitrofenol vä s.; 
—  Nitroaminlär: tetril, heksagen, oktagen, etilendinitroamin vä s. vä i.a. 
  Üçüncü  kateqoriya  partlayıcı  maddälär:  Transuran  elementlär  vä  ya  aktinoidlär.  Başqa  sözlä,  nüvä  partlayıcıları. 
Partlayış nüvä parçalanması halında baş verir. 
  Dördüncü  kateqoriya  partlayıcı  maddälär:  Hidrogenin  ağır  izotopu  olan  –  tritium  (
H
3
).  Partlayış  –  nüvä  sintezi 
halında baş verir.  
Partlayıcı  maddälärin  bu  täsnifatının  müällifliyi  bizä  mäxsusdur.  Täsnifat  –  maddälärin  täsirähässaslığı  vä  partlayış 
gücünä äsasän aparılıb. Belä ki, här növbäti kateqoriya partlayıcılar özündän ävvälkinä nisbätän bir neçä yüz, vä hätta bir 
neçä  min  däfä  artıq  partlayıcılıq  gücünä  malikdir,  ancaq  ki,  onun  häräkätä  gälmäsi,  yäni  partlaması  üçün  isä,  özündän 
ävvälki kateqoriyanın maddälärinä nisbätän qat-qat artıq impuls («detonasiya») lazımdır. Buna görä dä, här bir kateqoriyaya 
aid  olan  maddälär,  öz  väzifäsindän  älavä,  häm  dä  öz  kateqoriyasından  sonrakı  maddälärin  detonatoru  yerindä  istifadä 
olunur. 
Mäs.,  I  kateqoriya  partlayıcılar  ifrat  hässasdırlar  –  onlar  adi  zärbädän,  sürtünmädän,  qığılcımdan  vä s.  partlayırlar, 
ancaq ki, çox kiçik gücä malikdirlär. Yäni onların partlayışı elä böyük dağıdıcılıq törätmir. Buna görä dä, onlardan, äsasän 
uşaq  oyuncaq-tüfänglärindä,  bayram  pistonlarında,  feyerverklärdä,  pirotexniki  effekt  (tüstü,  işıq,  säs  vä s.)  yaradan 
fişänglärdä vä s., istifadä olunur. Hämçinin, bunlardan, yuxarıdakı täsnifatdakı II kateqoriyada duran partlayıcıları häräkätä 
gätirmäk, yäni partlatmaq üçün, onların detonatorları, kapsulları, pistonları vä s. yerindä istifadä olunur.  
II kateqoriya partlayıcılar – müasir dünyada mövcud olan nüvä vä termonüvä silahlarından savayı, digär bütün növ odlu 
silahların  äsas  özäyini  täşkil  edir.  Aviasiya  bombalarından  tutmuş,  alazanlara,  stingerlärä,  äl  qumbaralarına,  top  vä  tank 
märmilärinä vä s.-ä qädär hamısı bu partlayıcılarla işläyir. Ancaq ki, onlar yuxarıdakı kimi adi zärbädän, sürtünmädän vä s. 
häräkätä  gälib  partlamırlar.  Xeyr.  Onların  partlaması  üçün  bir  qädär  artıq  güc  (detonasiya)  lazımdır  ki,  bu  mäqsädlä  dä, 
onların detonatorları yerindä, müxtälif vasitälärdän, o cümlädän elektrik qığılcımından savayı, häm dä bu birinci kateqoriya 
maddälärin partlamasından istifadä olunur.  
III  kateqoriya  partlayıcılara,  sadä  dillä  desäk,  adi  nüvä  bombaları,  bir  qädär  elmi  terminlärlä  ifadä  etsäk  isä  – 
Mendeleyevin dövri sisteminin axırlarında yerläşän elementlär aiddir (bu cädvälin axırlarına doğru getdikcä, elementlärin 
atomunun dayanıqlığı zäifläyir). Elmdä bunlara transuran maddälär, yäni hämin cädväldä uran elementindän sonra yerläşän 
maddälär  deyilir. Hämin  maddäläri adi  väziyyätdän çıxarıb, böhran  väziyyätinä,  yäni  partlayıcılıq  häddinä  gätirmäk üçün 
çox-çox  böyük  detonasiya,  yäni  ilkin  impuls  zäruridir.  Mähz  hämin  häddi  äldä  etmäk  üçün  bu  bombaların  da  içärisindä, 
bizim  yuxarıdakı  täsnifatda  II  kateqoriyaya  aid  etdiyimiz  maddäläri,  yäni  adi  bombaları  partladırlar.  Başqa  sözlä,  nüvä 
bombalarının  detonatoru  rolunda  adi  bombalar  çıxış  edir.  Nüvä  bombasının  içärisindä  böyük  gücä  malik  bu  bombaların 
partlaması,  sadä  sxemlä  ifadä  etsäk,  hämin  nüvä  maddäsinin  bir-neçä  atomunu  parçalayıb  dağıdır,  yäni  bu  atomların 
elektron, proton, neytron vä s. mikrozärräciklärini bir-birindän aralayır. Bunlarsa öz növbäsindä kiçik qälpäläri xatırladıb, 
digär atomları bu cür partladıb-dağıdır, onların da här biri – digärlärini, beläcä «zäncirvari reaksiya» deyilän akt baş verir
9





Dostları ilə paylaş:
1   ...   71   72   73   74   75   76   77   78   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə