Microsoft Word diplomatiya az doc

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
104 
ona hälä 17 yaşında ikän Peterburq falçısı baronessa Kirhov täräfindän deyildiyi mäşhurdur. Puşkini 37 yaşında 
öldürän  ağbäniz  Dantes  dä  duelä  ağ  atda  gälmişdi;  Rus  Çarı  II  Aleksandrın  8-ci  sui-qäsd  cähdindä 
öldürüläcäyinin dä, ona qabaqcadan falçı täräfindän deyildiyi mäşhurdur. 01.03.1881-ci il tarixdä ona edilän 7-ci 
sui-qäsddän sonra Çar «hälä säkkizinciyä çox var» deyä rahat oturarkän, onun özünün dä gözlämädiyi halda ona 
8-ci  sui-qäsd  edilir  vä  Çar  ölür.  Sän  demä,  7-ci  vä  8-ci  sui-qäsdlär  eyni  gündä  olacaqmış;  Rus  alimi 
M.V.Lomonosovun  bioqrafiyasında  hämişä  belä  bir  möcüzäli  fakt  täsvir  olunur:  O,  Peterburqda  artıq  mäşhur 
alim  kimi  fäaliyyät  göstärdiyi  vaxtlarda,  bir  gecä  yuxuda  atasının,  doğulduğu  kändin  känarındakı  çayda  balıq 
tutarkän  häyatını  däyişdiyini  görür.  Yuxunun  güclü  täsiriylä  sähär  atasını  yoluxmaq  üçün  kändä  gedir  vä 
häqiqätän,  neçä  gündür  atasının  itkin  düşdüyünü  öyränir.  Yuxuda  gördüyü  yerä  gedir  vä  häqiqätän,  atasının 
çayın qırağında balıq tutduğu yerdä  
Postsosialist mäkanda mäşhur olan Ukraynalı astroloq Pavel Qlobanın şöhrätlänmäsinin maraqlı bir tarixçäsi 
var: 1986-cı ildä o qäfildän bir-neçä qäzetdä zahirän boş görünän belä bir fantastik bäyanatla çıxış edir: «yaxın 
bir-neçä ayda Çernobıla atom bombası atılacaq». Täbii olaroq, bäyanat äksäriyyät täräfindän sensasiya yaratmaq 
xatirinä verilän ++. Qlobanın dediyi tarixdä Çernobılda mälum partlayış baş verir vä yalnız bundan sonra Qloba 
xüsusi idarälärin diqqätinä düşür.  
Fransa  tarixindäki  onlarla  hadisänin,  o  cümlädän,  Fransa  inqilabının  (1792),  Napoleonun  hakimiyyätdän 
getmäsinin (1814) vä b.-nın däqiq tarixinin Autunlu Meystr Turell täräfindän söylänildiyi tarixdän mälumdur. 
ngiltäräli bäsirätçi (gäläcäkgörän) Xemfri Smit isä hätta bir däfä böyük yanğınla älaqädar mähkämäyä şahid 
sifätilä çağırılmışdı – çünki o, bu yanğını hälä bir neçä il ävväl däqiqliyi ilä täsvir etmişdi. 
Azärbaycanda «haqq aşığı» kimi tanınan bir sıra el aşıqlarının, älälxüsus Aşıq Äläsgärin bir çox hadisäläri 
qabaqcadan duyub xäbär vermäläri isä, Azärbaycan ädäbiyyatı tarixindä mäşhurdur. Çox yaxın dövrdä yaşamış 
Azärbaycan  Ekstrassenslär  ttifaqının  keçmiş  sädri  Etibar  lkinin  (Mämmädovun)  da  çox  istedadlı  şäkildä 
gäläcäkgörmä qabiliyyäti olması mälumdur. 
Doğrudanmı gäläcäk haradasa ucqar bir guşädä simvollar, şifrälär formasında yazılıb? 
Gäläcäyin häqiqätän dä, Kainatın hansısa bir ucqar guşäsindäki sirli kitabälärdä simvollar, rämzlär şäklindä 
yazılması vä häyatın mähz bu kodlar üzrä davam etmäsi ideyasının täräfdarları (fatalistlär) bu ideyanın sübutu 
kimi adätän aşağıdakı tipli arqumentläri dä göstärirlär: 
Napoleon vä Hitlerin bioqrafiyasındakı analogiya: 
—  Napoleon 1760-cı ildä, Hitler isä ondan 129 il sonra – 1880-cı ildä anadan olub; 
—  Napoleon hakimiyyätä gälib – 1804-cü ildä. Hitler isä 1933-cü ildä (färq – 129 il); 
—  Napoleon 22.06.1812 ildä Rusiyaya hücum edib. Hitler isä 22.06.1941 ildä (färq 129 il); 
—  Napoleon müharibäni 1816-cı ildä uduzdu. Hitler isä 1945-ci ildä (färq 129 il); 
—  Hakimiyyätä gäländä här ikisinin – 44, Rusiyaya hücum edändä – 52, müharibäni uduzanda – 56 yaşı olmuşdu; vä s... 
Bir başqa analoji hal: 
Linkoln vä Kennedinin bioqrafiyasındakı analogiyalar: 
—  1860 ildä Linkoln ABŞ Prezidenti seçilib; Kennedi isä – 1960 ildä (färq – 100 il); 
—  Linkolnun  katibinin  familiyası  Kennedi  olub  vä  o,  Linkoln  öldürülän  gün  ona  teatra  getmämäyi  mäslähät  görüb. 
Kennedinin katibinin familiyası isä Linkoln olub vä o da, Kennedi öldürülän günün sähäri onun Dallasa getmämäsini 
täkid etdiyi tarixdän mälumdur; 
—  Här iki prezident cümä günü, öz arvadların gözü qarşısında öldürülüb; 
—  Linkoln  öldürüländän  sonra  onun  yerinä  Conson  adlı  prezident  seçilib;  Kennedinin  dä,  ölümündän  sonra  onun 
väzifäsinä Conson adlı prezident seçilib; 
—  Linkolndan sonra väzifäyä gälän prezident Conson – 1806 anadan olub; Kennedidän sonra gälän prezident Conson isä – 
1906 ildä (färq 100 il); 
—  Hakimiyyätä gälän Consonların här ikisi cänublu, demokrat partiyasından olub, vä prezident väzifäsindän qabaq senator 
olublar; 
—  Linkolnun qatili 1829 ildä anadan olub. Kennedinin güman edilän qatili isä – 1929 ildä (färq 100 il); 
—  Här iki prezidenti qatili Qatillärin här ikisini mähkämädän qabaq öldürmüşdülär. 
Tarixdä  bu  kimi  faktlar  çoxsaylıdır.  Sadäcä  olaraq,  Napoleon,  Hitler,  Kennedi,  Linkoln  vä b.-nın  mäşhur 
şäxsiyyät  olmaları  säbäbindän,  onların  bioqrafiyası  daha  ätraflı  araşdırılıb  vä  buradakı  hansısa  nüanslar  därhal 
diqqät märkäzinä düşä bilib. 
Beläliklä, falçılıq, bäsirät, gäläcäkgörmä vä s. qabiliyyätläri, fenomenläri barädä bir qädär ätraflı. 
 
IV.2.4.2.11.1. FALÇILIĞIN NÖVLÄR  BARÄDÄ 
Falçılıq, faktik olaraq zaman baryerini däf etmäk fändi üzärindä dayanan bir qabiliyyätdir. Zaman baryerini 

---

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
105 
däf etmäk mäsäläsinä görä olan qabiliyyätlärsä iki kateqoriyaya ayrılır: 
1) Retrospeksiya – keçmişi görmä; 
2) Proskopiya – gäläcäyi görmä. 
lk olaraq, problemin çärçiväsini daha aydın görmäk üçün bu fenomenin dä ayrı-ayrı formalarını bir-birindän 
färqländiririk. Falçılığın, täxminän, aşağıdakı növläri bir-birindän färqländirilä bilär: 
1.  Astrologiya (göy cisimlärinin väziyyätinä äsasän falabaxma. Ätraflı bax, burada säh.,105); 
2.  Bibliomantiya (kitab açmaqla falabaxma); 
3.  Katanstromantiya (güzgü falı); 
4.  Kleromantiya (püşkatma üsulu); 
5.  Koskinomantiya (käfkir vä çärçivä ilä falabaxma); 
6.  Ktritomantiya (böcäklärin häräkät vä davranışına äsaslanan falabaxma); 
7.  Livanomantiya (tüstüyä äsaslanan falabaxma); 
8.  Numerologiya vä ya arifmomantiya (räqäm falı); 
9.  Oneyroskopiya (yuxuyozma); 
10.  Ornitomantiya (quşların häräkät, säs vä davranışına äsaslanan falabaxma); 
11.  Ofiomantiya (ilanların häräkät vä davranışına äsaslanan falabaxma); 
12.  Piromantiya (od falı); 
13.  Presmologiya (vähylä gäläcäkgörmä. Ätraflı bax, burada säh., 105); 
14.  Fizioqnomika vä ya morfoskopiya (üzün vä bädänin quruluş naxışlarına äsaslanan falabaxma); 
15.  Xiromantiya (äl izlärinä äsasän falabaxma); 
16.  vä s. 
Lakin  bunlar  hälä  hamısı  deyil.  Belä  ki,  mäs.,  y.e.ä  täqribän  VIII-VII  äsrlärdä  yarandığı  ehtimal  edilän, 
sonradan  konfusiyaçılığın  kanonuna  («beşkitab»ına)  daxil  edilmiş  (äsrlärin  dolanbaclarından  keçä  bilmäsinä 
dä,  bu  säbäb  olub)  qädim  Çin  yazılı  abidäsi  olan  « -Tsin»  («Täbäddülatlar  kitabı»);  Yähudi  müdrikläri 
täräfindän yaradıldığı ehtimal edilän vä «Kabbala»nın tärkib hissäsi olan «Taro» kartları vä b. här biri öz orijinal 
falabaxma sistemlärinä malikdirlär. 
Bütün  bunlar  bu  qädär  färqli  metodlar  olsalar  da,  onları  bir  ümumi  cähät  –  eyni  mäqsädä  xidmät  etmäläri 
birläşdirir. Bu mäqsädsä – zaman baryerini däf etmäk, gäläcäyä boylanmaqdır. 
Doğrudanmı  bütün  bunlar  häqiqätdir?  Doğrudanmı  gäläcäk  haradasa  ucqar  bir  guşädä  simvollar,  şifrälär 
formasında  yazılıb  vä  bütün  bunlar  da  onun  açarlarıdırlar?  Aşağıda  falçılığın  bir  sıra  növlärinin  mexanizminä 
näzär salmaqla bu fenomenin qaranlıqları üzärinä müäyyän aydınlıq gätirilir: 
 
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
4
4
.
.
2
2
.
.
1
1
1
1
.
.
1
1
.
.
1
1
.
.
 
 
P
P
r
r
e
e
s
s
m
m
o
o
l
l
o
o
g
g
i
i
y
y
a
a
 
 
(
(
V
V
ä
ä
h
h
y
y
l
l
ä
ä
 
 
g
g
ä
ä
l
l
ä
ä
c
c
ä
ä
k
k
g
g
ö
ö
r
r
m
m
ä
ä
)
)
 
 
 
«Qarşısında  güzgü  qoyulmuş  falçı  bütün  diqqätini  toplayıb  güzgüyä  baxır.  O,  bütün  dünyadan  täcrid,  bütün 
alämdän  uzaq  öz  alämindädir.  Birdän  güzgü  ilä  falçı  arasını  tüstüyä  bänzär  nazik  duman  bürüyür  vä  o,  getdikcä 
qatılaşır.  Bundan  sonra  hämin  dumanda  obrazlar  görünmäyä  başlayır.  Vä  bu  obrazlar  mähz  falçının  görmäk  istädiyi 
gäläcäyin obrazları idi». 
Bu sätirlär qädim bir falçılıq ayinini – güzgü ilä falabaxma ayinini şäxsän müşahidä etmiş qädim äräb alimi 
bn-Haldunun «Tarixlär vä möcüzälär» kitabındandır. Häqiqätdä  bn-Haldun da, vä falçılıqla bağlı mäsäläni bu 
cür  qoyan  digär  şäxslär  dä,  mäsäläni  bir  qädär  şişirdirlär.  Belä  ki,  onların  gördükläri  tüstü-duman  real  yox, 
möcüzä intizarında olan tamaşaçının (pasientin) öz täsävvürünün mähsulundan savayı özgä bir şey deyil. Yerdä 
qalanlarda  isä  häqiqätin  olması  mümkündür.  Belä  ki,  burada  güzgü,  falçıya  yalnız  öz  tähtälşüuru  ilä  kontakta 
girä bilmäk üçün adi alät kimi lazımdır. Vä güzgü bu funksiyanı çox mäharätlä yerinä yetirä bilir. 
Mäsälä  burasındadır  ki,  ayrı-ayrı  falabaxma  metodları  insanların  öz  tähtälşüuru  ilä  kontakta  girmäsinin 
müxtälif  variantlarından  savayı  özgä  bir  şey  deyil.  Tähtälşüur  heç  bir  zaman-mäkan  baryeri  ilä 
mähdudlaşmadığından  onun  vaxt  qavrayışı  da,  adi  şüurun  vaxt  qavrayışından  färqlänir.  Bu  baxımdan  müxtälif 
falabaxma  metodlarının  mäğzi  här  hansı  variantdasa  tähtälşüur  üzärindän  şüur  näzarätini  götürmäk,  yaxud 
müxtälif  vasitälärlä  tähtälşüur  kodlarını,  simvollarını,  siqnallarını  adi  şüur  üçün  anlaşıqlı  olan  formaya 
çevirmäkdir. Bäziläri bunu güzgü vasitäsilä, bäziläri kart vasitäsilä, bäziläri kitab vasitäsilä, bir başqaları da bir 
başqa vasitälärlä häyata keçirir. Äksär hallarda da bu qabiliyyätä malik olan insanlar öz qabiliyyätlärinä namaz 
qılmaq, qarşılarına Quran kitabı qoymaq, fala äräb qrafikası ilä yazılmış kitablarla baxmaq vä s. kimi fändlärlä 
bir qädär ilahi don geyindirirlär. Häqiqätdä isä kitabla fala baxan bir çox falçıların qarşılarına qoyub vä taleyi 
oradan oxuduqları kitablarda danışdıqlarının heç biri olmur. Sadäcä olaraq, bu onlara, öz işlärinin şeytan ämäli 
yox, Allah qabiliyyäti olduğunu başqalarına sübut etmäk üçün lazım olan bir alätdir. 

---