Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə81/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   77   78   79   80   81   82   83   84   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
101 
Yuxarıda  qädim  Misir  kahinlärinin,  Sibir  şamanlarının  vä b.  cadu  tälimindän  danışılmadı.  Äslindä  bu 
tälimlärin tarixi yuxarıda sadalanan tarixdän daha qaranlıq, daha qädimdir. Biz yalnız ümumi täsävvür yaratmaq 
mäqsädilä bu barädä müxtäsär nä isä danışmağı vacib bildik. 
Yeni eranın başlanması ilä çox qısa bir vaxt ärzindä okkultizm sivilizasiyası din sivilizasiyası ilä, daha sonra 
isä rasional elm sivilizasiyası ilä äväz olundu. Bu biliklärin getdikcä unudulmasında, älälxüsus, dünyanın aparıcı 
här üç dini täräfindän okkult biliklär üzärindä senzor qadağası qoyulması älahiddä rol oynadı. Täk-täk adamlar 
onların  bir  qismini  gizli  saxlayıb  näsildän-näslä  ötürmäklä  yaşatsalar  da,  onlar  da,  hansısa  märhälädä 
inkvizisiyanın älinä keçib, sahibiqarışıq mähv edildi. 
Bununla  belä,  här  üç  dinin  täsir  dairäsindän  känarda  olduğuna  görä,  yaxud  bir  başqa  säbäbä  görä,  bir  sıra 
qädim cadu növläri indiyä qädär dä, yaşayıb gäldi, baxmayaraq ki, bunların itmiş növlärlä müqayisädä çox bäsit 
olduğu hämişä  etiraf edilib. Bunlardan nisbätän mäşhur olanları barädä bu fäsildä yeri gäldikcä ümumi söhbät 
açılır. 
Haşiyä  kimi  bir  şeyi  qeyd  edäk  ki,  okkult  elmlärin,  cadugärliyin  inkişafı  hämişä  täqribän  Yaxın  Şärqlä 
älaqädar olub. O cümlädän, täsadüfi deyil ki, här üç dinin – yähudilik, xaçpärästlik vä islamın peyğämbäri, eläcä 
dä,  yüzlärlä  digär  aznüfuzlu  peyğämbär  –  Süleyman,  Davud,  Yaqub,  Yusif  vä b.  mähz  bu  ärazilärdä  dünyaya 
gälmişdilär. 
 
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
4
4
.
.
2
2
.
.
 
 
C
C
A
A
D
D
U
U
G
G
Ä
Ä
R
R
L
L
Y
Y
N
N
 
 
N
N
Ö
Ö
V
V
L
L
Ä
Ä
R
R
 
 
V
V
Ä
Ä
 
 
M
M
E
E
X
X
A
A
N
N
Z
Z
M
M
 
 
ndi isä problemin özü barädä. 
«Cadugärlik»  sözü  özlüyündä  mücärräd  bir  anlayışdır.  Bu  ad  altında  onlarla,  vä  bälkä  dä  yüzlärlä  bir-
birindän färqlänän fenomenal hal vä qabiliyyätlär näzärdä tutulur. Bunların bir qismi täqribän aşağıdakılardır: 
1)  Tilsim; 
2)  Hipnoz; 
3)  Sensitivistlik; 
4)  Telepatiya; 
5)  Kontaktsız müalicä; 
6)  Falçılıq (mantika, gäläcäkgörmä); 
7)  Levitasiya; 
8)  Telekinez; 
9)  Teleportasiya; 
10)  Maddiläşmä-ärimä; 
11)  Spiritizm; 
Vä s. 
Aşağıda bunların här biri barädä müxtäsär söhbät açılır: 
IV.2.4.2.1. Tilsim 
Hind  kahinlärinin  müxtälif  cadularla  mäşhur  Sultan  Mahmud  Qäznävini  tilsimä  saldıqları  tarixdän 
mälumdur. Tilsimin näticäsindä düçar olduğu namälum xästälikdän uzun müddät müalicä tapa bilmäyän Sultan 
Mahmud, nähayät, müdriklärin mäslähätinä äsasän, yalandan här täräfä car çäkdirir ki, guya, Sultan artıq sağalıb. 
Bundan sonra çaş-baş düşän kahinlär öz bütlärinä şübhä etmäyä başlayırlar vä qurduqları tilsimin qüvväsinä olan 
inamları itir. Bununla da tilsim qırılır ki, ondan sonra sağalıb ayağa duran Sultan Mahmud maneäsiz Hindistanı 
zäbt edir. 
Yaxud Makedoniyalı  sgändärin dä tilsim qurbanı olduğu tarixdän mälumdur. Belä ki, Hindistanı zäbt edän 
sgändär  buranın  kahinläri  täräfindän  yaxşı  qarşılanır  vä  onlar  sgändärin  şahlığını  da  qäbul  etmäyä  hazır 
olduqlarını  bildirirlär.  Lakin...  bir  şärtlä:  sgändär  şahlıq  taxtına  çıxarkän  min  ildän  bäri  müqäddäs  mäbäddä 
saxlanılan qädim bir tacı başına qoymalıdır.  nama görä bu tac tilsimlidir vä Hindistan taxt-tacına sahib olan här 
kim  müqäddäs  bütlärin  üräyincä  olmasa  o,  bu  tilsimli  tacı  başına  qoyan  kimi  därhal  ölmälidir.  Özünün  ilahi 
mänşäyinä inanan, yaxud da ki, kahinlärin söylädikläri bu moizäläri cäfäng hesab edän  sgändär şärtlä razılaşır 
vä aydın bir gündä, şähär meydanlarının birindä tacqoyma märasimi keçirir. Hämin bu tacı kahinin älindän alıb 
başına qoyur, vä... ölmäyib sağ qalır. Kahinin, vä onun ardınca da, ähalinin dilindän qopan alqış sädaları altında 
sgändär tacı çıxarıb müqäddäs mäbädä qaytarır, özü isä gülärüzlä meydanı tärk edir. Bundan bir neçä gün sonra 
başından başlayan güclü ağrılar  sgändäri yatağa salır vä daha bir neçä  gün sonra artıq 33 yaşlı gänc  sgändär 
dünyasını däyişir. 
Burada bir neçä mäqam var. Bu birinci halda – söhbät hansısa inamın gücündän gedirsä, ikinci haldakı cadu 
–  elmi  izaha  malikdir.  Belä  ki,  buradakı  tac  tilsimli  olmayıb,  hind  alimlärinin,  kahinlärinin  öz  ölkälärini 
yadellilärdän xilas etmäk üçün düşünüb yaratdıqları silah idi. Belä ki, hämin tacın üzärinä Günäş işığını beynin 
konkret nöqtälärinä fokuslayan yaqut dänäläri düzülübmüş ki, yaqutun da, Günäş işığını birä min gücländirdiyi 
lazer fizikasından mälumdur (fizikada yaqut optik kondensator kimi istifadä olunur vä ilk lazer silahları mähz 
yaqut  üzärindä  qurulmuşdu.  Hal-hazırda  da  lazerlärin  bir  çox  növläri  hälä  dä  yaqut  üzärindä  qurulur). 
Näticädä,  sgändärin beyin toxumaları zädäländi vä beyninä qan sızdı. 


www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
102 
ndi isä, cadugärliyin digär növläri barädä: 
IV.2.4.2.2. Hipnoz: 
Termin mäşhur olduğundan izahına älavä vaxt särf olunmur. 
IV.2.4.2.3. Kontaktsız müalicä: 
Bioenerji vasitäsilä müalicädän söhbät gedir. Mäşhur ekstrassenslärdän olan Cuna Davitaşvilinin (Yevgeniya 
Yuvaşevnanın),  A.Kaşpirovskinin,  A.Çumakın  vä b.  qabiliyyäti  ayrı-ayrı  vaxtlarda  ABŞ  laboratoriyalarında  da 
yoxlanılıb vä täsdiqlänib, fenomenin reallığı räsmi şäkildä qäbul edilib; 
IV.2.4.2.4. Telekinez: 
Heç  bir  kontakt  olmadan  uzaqdan-uzağa  predmetlärä  täsir  göstärmäk  qabiliyyätidir.  Bugünkü  gündä  bu 
sahädä Uri Geller, V.Avdeyev, N.S.Kulaqina vä b.-nın adı xüsusilä mäşhurdur.  ngiltäräli U.Gellerin qabiliyyäti 
dünyanın bir sıra ölkälärinin laboratoriyalarında araşdırılıb, müxtälif ağır predmetläri baxışının gücü ilä häräkät 
etdirmäsi  beynälxalq  telekanallarla  nümayiş  etdirilib.  SSR -dä  bänzär  effektlär  marksizm-leninizmlä  ziddiyyät 
täşkil etdiyindän şarlatanlıq, fırıldaqçılıq kimi qäbul ediläräk, bu tipli effektlär, qabiliyyätlär üzärindä alimlärin 
tädqiqat  aparmasına,  mäqalä  çap  etdirmäsinä  imkan  verilmämiş,  äksinä,  bu  cür  qabiliyyäti  olan  şäxslärin 
äleyhinä mütämadi mäqalälär därc etdirilmişdi.  
  Bu cür hücum obyektlärindän biri, o vaxt nisbätän az tanınan Ninel Sergeyevna Kulaqina adlı fenomenal qabiliyyätli 
bir qadın idi. Onun qabiliyyätini şübhä altına alan, onu şarlatanlıqda ittiham edän bu cür mäqalälärdän ikisi (« nsan vä 
qanun» jurnalı, N9/1986, N6/1987) ilä älaqädar Kulaqina 1988-ci ildä mähkämäyä müraciät etmiş vä SSR  kimi bu tip 
mäsälälärä  qarşı  qatı  skeptik  olan  bir  ölkänin  mähkämäsini  udmuşdu.  Belä  ki,  o,  mähkämänin  göndärişi  ilä  täşkil 
olunmuş 900 elmi personaldan ibarät räsmi ekspertizada baxışının gücü ilä şüşä altında qoyulmuş çarxı fırlanmağa, 553 
qr. ağırlığında şüşä qrafini häräkät etmäyä mäcbur etmişdi. Näticädä, elmi dairälärin räsmi qänaäti äsasında mähkämä 
onun qabiliyyätinin hälä elmä mälum olmayan effekt olduğunu räsmi şäkildä täsdiqlämişdi; 
  Bu  kateqoriyadan  daha  bir  şäxs  –  V. qnatenkodur.  O,  telekinezä  bänzär  qabiliyyät  olan  «astral  karate»  fenomeni  ilä 
mäşhurdur. Belä ki, heç bir kontakt olmadan uzaqdan-uzağa insanlara zärbä endirä bilir; 
IV.2.4.2.5. Levitasiya: 
Nisbätän  az  tanınan  termindir.  Äsasän  Hind  yoqları  arasında  geniş  yayılıb.  Burada  insanın  öz  iradä  gücü 
hesabına insanın Yerin cazibä qüvväsinä äleyh gedib, havaya qalxa bilmäsindän (uça bilmäsindän) söhbät gedir. 
Bu  sahädä  än  mäşhur  şäxs  Şotlandiyalı  Daniel  Duqlas  Yum  (Houm)  hesab  edilir.  Onun  havada  uçmaq 
seanslarında bir çox mäşhur şäxslärlä yanaşı III Napoleon, ekspert sifätindä fizik Uilyam Kruksla birlikdä şäxsän 
iştirak edib vä burada heç bir fırıldaq olmadığını etiraf ediblär; 
IV.2.4.2.6. Sensitivistlik: 
Hiperhissiyyatlılıq  demäkdir.  Bugünkü  gündä  bu  sahädä  A.Kuleşovanın  adı  xüsusilä  mäşhurdur.  O,  bağlı 
konverti bädäninin istänilän hissäsinä toxundurmaqla oxuya bilir; 
IV.2.4.2.7. Teleportasiya: 
nsanın  bir  yerdän  itib,  digär  yerdä  peyda  olmasıdır.  Näzäri  izah  baxımından  fenomen  belä  izah  edilir  ki, 
mäkanda  müäyyän  boşluq,  vä  ya  «tunellär»  mövcuddur,  vä  ya  insan  hämin  an  4-cü  ölçü  sisteminä  keçäräk 
mäkanın  bir  başqa  nöqtäsinä  ani  transfer  oluna  bilir.  Bu  qabiliyyätlä  älaqädar  tarixdä  müqäddäs  Yevstratinin, 
Pifaqorun ardıcılı Tianalı Apolloninin vä b. adı mäşhurdur. Aşağıda izah olunacaq «Filadelfiya eksperimenti» dä 
bunun növmüxtälifliyidir; 
IV.2.4.2.8. Maddiläşmä-ärimä: 
nsanın vä ya hansısa predmetin hamının gözü qarşısında qäfildän qeybä çäkilmäsidir. Tarixdä bununla bağlı 
nisbätän  mötäbär  görünän  bir  sıra  faktlar  var.  20-ci  äsrdä  bu  kateqoriyadan  nisbätän  mäşhur  olan  fakt mäşhur 
«Filadelfiya  eksperimenti»dir.  Burada,  1947-ci  ildä  ABŞ-ın  Filadelfiya  ştatının  härbi  bazalarından  birindä 
aparılan  bu  eksperiment  zamanı,  güclü  sahä  generatorlarının  täsiri  ilä  bütöv  täcrübä  gämisinin  öz  ekipajı  ilä 
birlikdä  havada  äriyib  qeybä  çäkilmäsi,  yalnız  dalğanın  täsiri  käsildikdän  sonra  görünmäsi,  digär  vaxt  isä 
gäminin  qeyb  olub,  ümumiyyätcä,  buradan  çox  uzaqlıqda  yerläşän  Norfolk  limanında  peyda  olması  barädä 
söhbät  gedir.  Bäziläri  mäşhur  «Bermud  üçbucağı»nda  da  gämi  vä  täyyarälärin  qeybä  çäkilmäsi  ilä  älaqädar 
gäzän  söz-söhbätläri dä, mähz  orada bu tipli şüaların mövcud olması ilä älaqäländirirlär.  Lakin sonradan  ABŞ 
hökumäti härbi maraqlardanmı, häqiqi olaraqmı, yoxsa bir başqa säbäblärdänmi iräli gäläräk, hämin vaxt hämin 
yerdä hämin eksperimentin keçirilmäsini etiraf etmädi vä buna görä dä, «Filadelfiya eksperimenti» mäsäläsi bir 
qädär az mötäbär fakt kimi yadda qaldı; 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   77   78   79   80   81   82   83   84   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə