Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə77/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   73   74   75   76   77   78   79   80   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
97 
prinsipinä  äsaslanır.  Onların  käsişmä  nöqtälärindä  (yäni  zälzälä  formalaşdırılması  näzärdä  tutulan  yerdä)  interferensiya 
effektlärinin minimuma endirilmäsi ilä äldä olunan maksimal rezonans – gec-tez bu nöqtädä hansısa formalı yer sürüşmäsi, 
dağ vä ya qar uçqunu, qaya sınamaları vä s. törädib, täbii zälzälänin yaratdığı faciäläri yarada bilir. Älälxüsus, amortizasiya 
effektinin  minimum  olduğu  daş-qaya  süxurlu  dağlıq  ärazilärdä  xüsusi  effektlidir.  Fokuslanan  avtoşoklar  (äslindä, 
avterşoklar) isä konkret istiqamätä yer altı ilä göndärilän adi zärbä dalğaları ola bilär
10

_________________________________ 
 Yeri gälmişkän, Zälzälä mäsäläsinin Azärbaycan üçün son günlär xüsusi aktuallıq käsb edib, äbädi olaraq da aktual 
olaraq qalacağını näzärä alıb, täbii zälzälälär barädä dä bir neçä söz: Bir täräfdän Yerin Günäş, digär täräfdänsä Yerin öz 
orbiti ätrafında qeyri-inersial häräkätinin litosferaya (Yerin quru sahäsinä) göstärdiyi: (a) Märkäzdänqaçma qüvväsinin vä 
(b)  Korilies  qüvväsinin  zäruri  näticäsi  olan  zälzälälär,  milyon  illär  ärzindä  Avrasiyanı  Arktikadan,  Cänubi  Amerikanı 
Afrikadan,  Şimali  Amerikanı  Avropadan,  Avstraliyanı  vä  Okeaniyanı  isä  Avrasiya  vä  Afrikadan  ayırdığı  kimi,  bugünkü 
gündä  dä  bu  proses  sängimäyib  vä  materiklärin  särhädlärindä  indi  dä  davam  etmäkdädir.  Azärbaycan  bu  dinamikada 
Avrasiyadan qopan növbäti nähäng qälpälärdän birinin särhädinin tän ortasında yerläşir, hansının ki, trayektoriyası son bir 
ildä  Türkiyädä,  Gürcüstanda,  Azärbaycanda  vä  Türkmänistanda  baş  verän  nähäng  zälzälälärin  episentrlärindän  keçir 
(Zälzälälärin  säbäbi  ilä  bağlı  bu  versiya  bizä  mäxsusdur.  Müasir  elmdä  zälzälälärin  mänşäyi  äsasän:  (1)  Ayın  öz 
perigeyasında Yerä göstärdiyi täsiri ilä; (2) Yerin elektrik  vä maqnit  sahälärinin qarşılıqlı täsiri ilä; (3) Ärinmiş lavadan 
ibarät  Yer  nüväsinin  (mantiyanın)  ellipsvari  dövriyyäsi  ilä;  (4)  Litosferanın  ävväldän  bütöv  olmayıb,  astenosferada 
(mantiyanın üst säthindä) 1-10 sm./il sürätlä «üzän» ayrı-ayrı plitälärdän (platformalardan), bloklardan ibarät olması ilä; 
(5)  Qütblärin  öz  yerlärini  däyişmäyä  başlaması  faktı  ilä;  (6)  Qütblärdän  ayrılıb  ekvatora  doğru  yayılan  vä  konkret  en 
dairälärindä,  yäni  bu  gün  seysmik  cähätdän  aktiv  hesab  olunan  ärazilärdä  käsişän  (amplitudaları  bu  yerlärdä  üst-üstä 
düşän) hipotetik dalğalarla vä s. izah edilir). 
Azärbaycanlılar üçün ähämiyyät käsb etdiyini näzärä alaraq seysmik aktivliyin simptomlarından (yäni zälzälädän bir 
müddät ävväl xäbär tutmağa imkan verän älamätlärdän) bäzilärini sadalayırıq: 
  Zälzälädän bir neçä il ävväl yeraltı (o cümlädän, quyu) sularının tärkibindä täsirsiz qazların, älälxüsus radonun miqdarı 
artmağa başlayır vä zälzäläyä bir neçä ay qalmış konsentrasiya maksimum häddä çataraq, stabilläşir; 
  Zälzäläyä bir ay qalmış Yer altında uzununa seysmik dalğaların süräti zäifläyir vä onun eninä seysmik dalğalara nisbäti 
Vp/Vs < 1,7 häddindä olur; 
  Bir  neçä  gün  qalmış  yeraltı  quyu  sularının  säviyyäsi  enir  vä  zälzäläyä  bir  gün  qalmış,  dilatansiya  effektinin  näticäsi 
olaraq, öz ävvälki säviyyäsinä qayıdır; 
  Bir gün vä ondan da az vaxt qalmış atmosferin elektrik vä maqnit sahälärinin gärginlikläri anomal säviyyädä güclänir; 
dağ süxurlarının müqavimäti zäifläyir; 
  Heyvanlarda däliliyä bänzär anormal psixi oyanmalar baş verir, heyvanlar hamısı öz yuvalarını tärk edib, bu yerlärdän 
uzaqlaşmağa can atırlar, yuvalarına girmäkdän imtina edirlär, o cümlädän: 
—  Ev  heyvanları  däli  kimi  ora-bura  vurnuxur,  säbäbsiz  olaraq  häyäcan  säsini  alämä  yayır,  qäzäblärini  bir-birinin 
üstünä töküb bir-biri ilä vuruşur, yuvasına girmäkdän imtina edir, sanki, yaxınlıqda canavar varmış kimi, narahatlıq 
vä häyäcan içärisindä sähärä qädär yatmırlar; 
—  Ev  quşları  häyäcan  vä  narahatlıq  içärisindä  qışqırışır,  öz  hinlärinä  qayıtmaqdan  imtina  edir,  uçub  häyätdä  än 
hündür nä varsa onun üstünä qonurlar (mäs., hündür çäpärin, divarın, damın vä b. üstünä qalxırlar). 
—  Yer  altında  yaşayan  bütün  heyvanlar,  o  cümlädän,  ilanlar,  qarışqalar,  siçanlar,  porsuqlar  vä b.  hätta  qışın  şaxtalı 
vaxtı  da  olsa,  yerin  üstünä  çıxır  vä  ätraf  insanla  dolu  olsa  da,  onlara  fikir  vermädän  aralarından  keçäräk  bu 
yerlärdän uzaqlaşırlar; 
—  Quşlar maksimum yüksäklikdän uçur vä ya ümumiyyätcä, buraları tärk edirlär; 
—  Balıqlar başqa  yerä miqrasiya edir, akvarium balıqları fasiläsiz, narahatlıqla akvariumun içindä vurnuxur, az qala 
akvariumdan  çıxmaq  istäyir,  däniz  vä  okeanların  än  därin  qatlarında  yaşayan  balıqlar  säthä  çıxır,  bäzän  balıqlar 
oriyentasiyalarını  itiräräk,  böyük  dästä  ilä  özlärini  sahilä  atıb  ölürlär  (Yäni  dänizdä  tora  äcaib  heyvan  düşübsä, 
demäli, yaxın vaxtlarda buralarda zälzälä gözlänilir); 
—  Heyvanlar aclıq  «elan»  edirlär (yäni  hansısa  gün täläyä  näsä  bir  heyvan vä ya  quş  düşübsä,  demäli, hämin  gün 
zälzälä ehtimalı yoxdur); vä s
11

Deyilän  bütün  simptomlar  bilavasitä  zälzälä  episentrinin  10-50  km.-liyindä  müşahidä  oluna  bilän  effektlärdir  vä 
mäsafäyä proporsional olaraq bu «indikatorların» xäta faizi artır. 
I
I
V
V
.
.
2
2
.
.
3
3
.
.
2
2
.
.
6
6
.
.
7
7
.
.
 
 
G
G
e
e
n
n
e
e
t
t
i
i
k
k
 
 
s
s
i
i
l
l
a
a
h
h
l
l
a
a
r
r
 
 
Genetikanın  nailiyyätlärinin  härb  sferasına  tätbiqindän  ibarät  vasitälär  toplumudur.  Son  dövrlärä  qädär  bu  sahädä  än 
perspektivli  xätt  kimi  genetik  seleksiya  prinsipi  aktual  idi.  nsanın  genetik  kodunun  (genomun)  deşifräsi,  insan 
embrionlarının klonlaşdırılmasının, canlıların transgen dublikatının yaradıla bilmäsinin mümkünlüyü vä s. kimi käşflärlä bu 
sahädäki bütün digär axtarışlar da, arxa plana keçdi vä därhal da käşfin härb sferasında tätbiq yerläri araşdırılmağa başlandı. 
Ümumi olaraq, bu käşfin hal-hazırda härbi sahälärdä tätbiqinin, äsasän aşağıdakı istiqamätläri xüsusi diqqät märkäzindädir: 
1)  Räqib ähali  vä äsgärlärinin  beyninä  yad lozunqları,  baxışları, ideologiyaları  onların  genetik  kodunun transformasiyası 
vasitäsilä yeritmäk; 
2)  Fiziki  güc,  dözümlülük,  regenerasiya  vä  çeviklik  parametrlärinä  görä  adi  insanı  qat-qat  üstäläyän  süni  insanlar 
(biorobotlar,  androidlär,  kiberlär,  transgen  mutantlar  vä s.)  vä  ya  digär  tip  canlılar  yaradıb  orduları  onlardan  täşkil 
etmäk, yaxud hansısa formadasa härbi mäqsädlär üçün onlardan istifadä etmäk; 
3)  Tählükäli  profillär  (mäs.,  yanğınsöndürmä,  minaaxtarma,  kamikadzelik  vä s.)  üzrä  istifadä  etmäk  üçün  infantil 
(därrakäsiz) mutantlar (zombilär, manqurtlar...) yetişdirmäk; 
4)  Beyninin adi insanlar üçün passiv olan qatları oyandırılmış bu cür mutantlar yaratmaqla, bir sıra sub- vä ekstra- sensor 
effektlär  äldä  etmäk,  o  cümlädän:  telepatiya,  telekinez,  teleportasiya  vä s.  kimi  qabiliyyätlär.  Bunlardansa,  müvafiq 
ämäliyyatların  (mäs.,  käşfiyyatın  vä  ya  täxribatın)  effektini  artırmaq  mäqsädilä  istifadä  etmäk  vä  analoji  funksiyaya 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   73   74   75   76   77   78   79   80   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə