Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə91/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   87   88   89   90   91   92   93   94   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
115 
ädäbiyyatların heç birindä göstärilmir ki, näyinsä subyektiv däyärini konkret adresatın näzärindä artırıb-azaltmaq 
üçün  konkret  olaraq  näyi,  necä  etmäk  lazımdır;  3)  Bu  metod,  ümumiyyätcä,  räy  vä  baxışlarda  olan  hazır 
problem, çat, ziddiyyät, täräddüd vä s. zäminindä işläkdir. Onların süni yolla generasiyası üçün ‘‘Neyrolinqvistik 
proqramlaşdırma’’nın  praktik  olaraq  vasitä  arsenalı  kifayät  deyil;  4)  Burada,  hämçinin  düşüncälärdä 
formalaşdırıla  bilinän  hansısa  tämayüllärin  davranışlara  ‘‘tärcümä  olunub’’  praktik  realizä  sferasına  keçmäsi 
mäsäläsi,  faktik  olaraq,  häll  oluna  bilmir.  Äksinä,  obyekt  ‘‘iki  ayağını  bir  başmağa  diräyib’’  hansısa 
‘‘leksiyalara’’ qulaq asmaqdan imtina etsä vä yaxud belä spekulyasiyalara qarşı immunitetä malik olsa, o zaman 
bu metod boş ‘‘çäränçilik’’ hüdudundan o yana gedä bilmir. 
Bir  sözlä,  adi  häyatda  insanlar  bir-birinin  davranış  vä  düşüncälärinä,  ähvallarına,  meyllärinä  vä s.  täsir 
göstärmäk,  onlardan  öz  mäqsädläri  üçün  istifadä  etmäk  üçün  adi  rüşvät  vermäkdän,  väzifädä  iräli  çäkmäkdän 
tutmuş,  hädä-qorxu,  sui-qäsd,  diversiya-terror,  sabotaj,  şantaj,  fiziki  güc  tätbiqi,  uşağını  oğurlatma,  evini, 
maşınını  yandırma,  işdän  çıxarma,  ona  acıq  verän  häräkätlär  etmä,  polisä  müraciät  etmä  vä s.  kimi  yüzlärlä 
metodlardan istifadä edirlär ki, «Neyrolinqvistik proqramlaşdırma» bu kimi täsir üsullarını öz arsenalı hüduduna 
aid edä bilmäkdän yerlä-göy qädär uzaqdır. 
Nisbätän bäsit dildä deyilsä o, bir növ adi ‘‘moizä’’ qaydalarıdır ki, xalq arasında çoxdan bu kimi metodlarla 
täsirin azeffektliliyini göstärmäk üçün bir sıra ifadälär yaranıb, mäs., «‘‘Kiş!’’ demäklä sürünü zämidän çıxarmaq 
olmaz», «‘‘Çax-çux’’ baş ağrıtsa da, däyirman öz bildiyini edär» vä s. kimi. 
Deyilänlär, müasir elmdä davranış vä düşüncälärin, meyllärin, ovqatların vä s. modelläşdirilmäsi mäqsädilä 
yaradılmış vä hazırkı dövrdä hälälik yeganä vä än aktual täsir metodu olan «Neyrolinqvistik proqramlaşdırma» 
üsulunun  mükämmällikdän  nä  qädär  uzaq  olduğunu  göstärmäk  üçün  elä  bilirik,  kifayät  edär.  Mähz  bütün  bu 
säbäblärdän burada, sadalanan hämin qüsurları aradan qaldırılmış yeni bir psixoloji diversiya proqramı işlänib-
hazırlanır (qurulmasına cähd göstärilir) ki, bizim fikrimizcä bu variant effektliyinä görä indiyä qädär yaradılmış 
digär  bu  säpkili  cämi  proqramlardan,  o  cümlädän,  älälxüsus  bugünkü  Qärbdä  älahiddä  populyarlıq  qazanmış 
hämin o «Neyrolinqvistik proqramlaşdırma» üsulundan qat-qat üstün olmalıdır, o cümlädän: 
1) Bizim täklif etdiyimiz bu variant mövcud vä mümkün bütün täsir üsullarını özündä ehtiva etmäsinä vä ya 
çatışmayanlara boş yer saxlamasına görä indiyäqädärki bütün bu tipli täsir metodlarından daha universal, ümumi 
vä  sistemlidir.  Bu  xüsusiyyätinä  görä  onu  –  informatika  dili  ilä  deyilsä  –  müäyyän  mänada  «Neyrolinqvistik 
proqramlaşdırma» üsulunun «2001-ci il versiyası» adlandırmaq olar; 2) «Neyrolinqvistik proqramlaşdırma»dan 
färqli olaraq burada täsirin bir täkcä verbal deyil, eyni zamanda, häm dä çoxsaylı qeyri-verbal vä qeyri-psixoloji 
formalarından  istifadäyä  dä  geniş  yer  ayrılır;  3)  Burada  täsir  üçün,  belä  deyilsä,  ‘‘äl  altında’’  hazır  psixi 
komponent  (qüvvä  vä  ya  fäaliyyät,  mövqe  vä  ya  maraq,  oxşarlıq  vä  ya  färq  vä i.a.)  yoxdursa,  bütün  hallarda 
müvafiq  detonasiya  qaydaları  ilä  onların  süni  täşkil  edilmäsi  variantları  näzärdä  tutulur,  şärh  edilir  ki,  son 
näticädä obyektin (individ vä ya çoxluğun) räy vä baxışlarının, davranış vä xarakterinin, ähvalının, meylinin vä s. 
korrektä  edilmäsi  bu  kontekstdä  ümumi  detonasiyanın  reduktiv  effekti  kimi  meydana  çıxır;  4)  Metod 
psixoanalitika, analitik psixologiya vä s. kimi tälimlärin dä prinsiplärini özündä ehtiva edir; 5) Metod universal 
olub, sosial (irqi, irsi, etnik, sinfi, siyasi, regional vä s.) mänsubiyyätindän asılı olmayaraq istänilän färd vä ya, 
sosial tärkibindän asılı olmayaraq? istänilän qrup, cämiyyät, dövlät vä s. üçün eyni däräcädä yararlıdır (şübhäsiz, 
burada deyilmäyän şeylär dä hälä yetärincädir ki, biz burada yalnız geniş dairäyä yayılması mäslähät bilinän 
mäqamları açıqlayırıq). 
Son olaraq bir daha qeyd edirik: burada bütün bu «qadağan olunmuş» metodların müfässäl açıqlanmasından 
yeganä mäqsäd ondan ibarätdir ki, onsuz da onların çoxu güclülärä mälumdur vä onlar täräfindän zäifläri itaätdä 
saxlamaq üçün aktiv istifadä olunur. Eyni zamanda, onların atom bombasından tutmuş insanı mähv etmäyin än 
çeşidli növlärinä qädär här cür silah cäbbäxanaları var. Qoy zäiflär dä onların atomlarından müdafiä üçün belä 
sadä  dä  olsa  silaha  malik  olmuş  olsunlar.  Hämçinin,  ümumi  oyun  qaydalarından  hamının  xäbärdar  olması 
kimlärinsä  mälumatsızlığından  spekulyasiya  mäqsädilä  istifadä  imkanlarını  mähdudlaşdırır.  Eyni  zamanda,  bu 
qaydaların  mexanizminin  açıqlanması,  istär-istämäz  onlara  qarşı  müdafiä  variantlarının  yaradılmasını  da 
stimullaşdırmalıdır. 
 
   
 


www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
116 
V
V
.
.
1
1
.
.
 
 
D
D
E
E
Y
Y
A
A
L
L
A
A
R
R
I
I
 
 
N
N
E
E
C
C
Ä
Ä
 
 
I
I
F
F
L
L
A
A
S
S
A
A
 
 
U
U
Ğ
Ğ
R
R
A
A
T
T
M
M
A
A
L
L
I
I
,
,
 
 
I
I
D
D
E
E
O
O
L
L
O
O
G
G
I
I
Y
Y
A
A
L
L
A
A
R
R
I
I
 
 
N
N
E
E
C
C
Ä
Ä
 
 
N
N
E
E
Y
Y
T
T
R
R
A
A
L
L
L
L
A
A
Ş
Ş
D
D
I
I
R
R
M
M
A
A
L
L
I
I
 
 
«Här hansısa bir yenilik, yeni bir fikir ilkin baxımda mövcud bütün täsävvürlärä zidd, 
ağlasığmaz  bir  cäfängiyyat  kimi  hamı  täräfindän  rädd  edilir,  ikinci  baxımında  mümkün 
versiyalardan biri kimi näzärä alınır vä nähayät, üçüncü baxımında artıq çoxdan hamıya 
mälum olan bir fakt kimi hamı täräfindän qäbul edilir». 
Şopenhauer 
 
deologiya  –  müqäddäs  kimi  täqdim  edilän  bütlär,  amallar,  mäqsädlär,  ideallar  vä s.  toplumundan  ibarät 
virtual  täsir  proqramıdır.  Onun  mövcudluq  enerjisi  –  bäzi  konkret  färdlärä  gätirä  bildiyi  sosial  dividentlär 
hesabına  tämin  olunur.  Belä  ki,  özlärini  bu  müqäddäs  yolun  bilicisi,  bu  bütlärin  qulluqçusu  kimi  täqdim  edän 
hämin färdlär, sosiuma öz  eqoistik varlıqlarını diktä etmäk üçün bu yolla öz ätraflarına müäyyän  sosial enerji, 
baza  konsentrasiya  edä  bildiklärini  gördüklärindän,  onun  mövcudluq  vä  täräqqisindä  faktiki  maraqlı  olmuş 
olurlar ki, bunun üçün dä onun intişarına tam qüvvä ilä öz enerjilärini särf etmäyä başlayırlar. Eyni zamanda, bu 
ideologiya da mähz bu cür individlärin mövcudluğundan vä sosial pillälärdäki iräliläyişindän asılı olduğundan, 
onlar arasında qırılmaz korrelyativ rabitä, funksional asılılıq, maraq birliyi formalaşır. Nähäng sosial tälatümlär, 
fırtınalar,  burulğanlar  mähz  hämin  bu  eskalasiyadan  meydana  çıxır  vä  fasiläsiz  enerji  alır.  Adi  insanlarsa  bu 
yollarda  düzülmüş  müqäddäsliklärä  ibadät  etmäklä  eyni  zamanda,  häm  dä  onun  arxasında  gizlänän  iblislärä 
täzim vä xidmät etdiklärini, bu etiqadları ilä häm dä iblislärin mövcudluğuna vä intişarına rävac, güc vä enerji 
verdiklärini, liderlärsä öz xalqlarına, äshablarına qatı düşmän olduqlarını axıra qädär ağıllarına belä gätirmädän, 
dünyadakı  hädsiz-hüdudsuz  şär  vä  fäsadın  mänbäyinä,  alätinä,  rıçağına,  himayäçisinä,  iştirakçısına,  icraçısına 
çevrilmiş olurlar... 
Metodların şärhinä keçmäzdän ävväl qabaqcadan qeyd olunmalıdır ki, bu kitabda bütün hallarda: 
—  ideya dedikdä (termin mänasında) – plan, xätt, kurs, platforma, ideologiya, mäqsäd, amal, arzu, istäk, addım, yol, hal, 
meyl, mövqe, addım, näzäriyyä, doktrina, lozunq, konsepsiya, fikir, qanun, proqram, baxış, prinsip, häräkat, fäaliyyät, 
hazırlıq, cähd, o cümlädän, hücumunuza qarşı müqavimät cähdi vä s.; 
—  räqib  dedikdä  –  platforması,  maraqları,  baxışı,  zövqü  vä  ya  norma-däyärläri  Sizin  (vä  ya  müttäfiqlärinizin) 
platformanıza,  zövqünüzä,  baxışınıza,  marağınıza  vä  ya  norma-däyärlärinizä  vä s.  zidd  olan,  vä  ya  zidd  olmasa  da, 
uyğun da gälmäyän istänilän şäxs, qrup, dövlät, qüvvä vä s.; 
—  müttäfiq dedikdä – bu cähätläri Sizinlä uyğun olanlar; 
—  täbliğat  hädäfi  olan  täräf  dedikdä  –  räqibin  özü;  onun  vä  Sizin  cäbhänizin  liderläri,  ähalisi  vä  ya  elektoratı;  äsgär 
heyäti; här iki täräfin müttäfiqläri; hämçinin neytral täräflär vä b.; 
—  dästäklänir  dedikdä  –  stavka  qoyduğunuz  täräfi  vaxtaşırı  olaraq  bu  sahädäki  işinä,  fäaliyyätinä  yardım  edä  biläcäk 
müvafiq  mäslähät, instruktaj,  fäaliyyät proqramı,  käşfiyyat  materialları, ideya,  vä sair här növ  zäruri informasiya ilä; 
hämçinin  kadr  hazırlığı,  texnika,  pul,  tribuna,  enerji,  xammal,  kadr  vä s.-lä  tächiz  etmäk,  lehinä  täbliğat  aparmaq, 
hüquqi,  siyasi,  täşkilati  yardım,  müxtälif  problemlärini  birbaşa  häll  etmäk  vä  ya  bir  başqalarının  vasitäsilä,  ya  da  öz 
gücü ilä häll etmäsinä kömäk göstärmäk, vä s.; 
—  täbliğ edilir, qabardılır, izah edilir, başa salınır dedikdä – verbal vä qeyri-verbal vasitälärlä (bax: burada säh., 52): 
lazımi mäsälänin yalnız Sizä särf edän täräflärini, yäni lehinä, yoxsa äleyhinä täbliğat aparılmasından asılı olaraq, onun, 
täbliğat  hädäfi  olan  täräfin  (milli  vä  färdi)  zövq,  baxış  vä  maraqları  (o  cümlädän,  idealı,  änänäsi,  stereotipi,  amalı, 
istäyi,  ehtiyacı  vä s.),  hämçinin  sosial  (irqi,  irsi,  cinsi,  dini,  sinfi,  milli  vä s.)  mänsubiyyäti  ilä  uzlaşmayan  vä  hätta 
ziddiyyät  täşkil  edän,  yaxud  äksinä,  söhbät  lehinä  täbliğatdan  gedirsä  –  uyğun  gälän  xüsusiyyätlärini  birtäräfli 
işıqlandırmaq, geniş reklam etdirmäk, nümayiş, täsvir vä ya izah etmäk, lazımi kommentariya ilä şişirtmäk; Mäsälänin 
mähz  bu  variantının  K V  nümayändälärinä  çatmasına  çalışmaq,  bunu  täşkil  etmäk;  dövriyyäyä  bu  säpkili  saxta 
informasiya  buraxmaq,  saxta, qurama analizlär, arqumentlär, nümunälär, faktlar  vä statistikalarla äsaslandırmaq, izah 
etmäk, başa salmaq; Xüsusi eyhamla çatdırmaq, tälqin etmäk, ortaya söz atmaq, diskussiya obyektinä çevirmäk; Onun 
yaxınlarının  nä  vaxtsa  bu  mövzuda  söylädiyi  fikirläri  aktuallaşdırmaqla  vä  ya  bu  äräfälärdä  bu  säpkili  filmlärä, 
şäkillärä, söhbätlärä vä s. geniş  yer,  xüsusi diqqät ayırmaq yolları ilä assosiasiya  yaratmaq; Täbii olaraq bu mövqedä 
olan  vä  ya  Sizin  tährikiniz,  täsirinizlä  bu  mövqeyä  gälmiş  şäxsläri  (älälxüsus,  avtoritetli  şäxsläri)  axtarıb  tapıb,  bu 
sahädä  öz  mövqelärini  geniş  ifadä  edä  bilmäläri  üçün,  ägär  istäsälär  fäaliyyät  göstärmäläri  üçün,  onlara  här  cür 
(maliyyä,  tribuna,  instruksiya  vä s.  baxımından)  şärait  yaratmaq,  kömäk  göstärmäk,  bu  äqidädä  olanların  avtoritetini 
süni şişirtmäk, cämiyyätdä  müäyyän söz  sahibi,  status  sahibi  olmalarına çalışmaq; Bu  mäqsädä  xidmät edän  här  növ 
ideyaların,  täkliflärin,  ädäbiyyat  vä  incäsänät  nümunälärinin,  hämçinin  häräkatların,  fäaliyyätlärin,  kompaniyaların, 
qruplaşmaların vä s. yaranmasını, yayılmasını vä şöhrätlänmäsini stimullaşdırmaq, dästäklämäk, täşkil etmäk vä s.; 
Bütün  bunlara  äks  olanları  isä  –  gizlätmäk,  ört-basdır  etmäk,  görmämäzliyä  vurmaq,  yaxud  bunu  mäqsädyönlü 
yozaraq  adiläşdirmäk,  neytrallaşdırmaq,  tänä,  tähqir,  tänqid,  rişxänd,  mäsxärä,  gülüş  obyektinä  çeviräräk 
däyärsizläşdirmäk,  geniş  dairäyä  yayılmasına  här  vasitä  ilä  mane  olmaq,  äleyhinä  kompaniya  formalaşdırmaq  vä s. 
(älavä  olaraq  bax:  «Tälqin: 
nsanları  ayıqkän  necä  hipnoz  etmäli
»  [burada, säh. 57]  vä 
« nandırma, aldatma vä dezinformasiya metodları» [burada, säh. 69] bähslärinä); 
näzärdä tutulur (sadalanan variantların hamısı bu kitabın birinci hissäsindä ätraflı izah edilib). 
Bundan sonra proseduralar barädä: 
«Neyrostrateji proqramlaşdırma»nın birinci märhäläsi – hälä hansısa addımın atılmadığı, lakin hazırlaşıldığı, 
yäni  fäaliyyätäqädärki  dövrü  ähatä  edir.  Burada  räqibin  sizä,  sizin  maraqlarınıza  tählükä  törädä  bilän  addımı, 
fäaliyyäti hälä mücärräd plan, ideya, arzu, cähd şäklindädir vä buna görä dä, bu märhälädä sizin başlıca väzifäniz 
–  hämin  planı,  ideyanı  onun  özünün  vä  digärlärinin  gözündän  salaraq,  onu  vä  bu  ideyanın  hämin  potensial 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   87   88   89   90   91   92   93   94   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə