Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə87/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   83   84   85   86   87   88   89   90   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
109 
Lakin burada mäsälä bundan ibarätdir ki, hämin bändläri bir başqa yerlärdäki bändlärlä mäntiqi älaqäländirdikdä 
bir  başqa  mäna  alına  bilir  vä  ya  hämin  şeirlärin  özlärinin  misralarını  bir  başqa  cür  yozduqda  tamam  färqli 
mäzmun käsb edä bilir. 
Digär  versiyaya  görä,  Nostradamusun  dediklärindä  häqiqätän  dä,  uyarlılıq  var.  Belä  ki,  mäsälän,  täkcä 
SSR -nin  yaranması  vä  dağılması  ilä  bağlı  söylädikläri  ciddi  faktlardandır  ki,  burada  uyğunluq  heyrätamiz 
säviyyädädir. Äsärdä bu däräcädä uyğunluğu häddän artıq böyük olan faktlar kifayät qädärdir. Bunun äsasında 
fatalizm täräfdarları belä bir fikir söyläyirlär ki, burada doxsan faiz hallar uyğun gälmäyib, cämisi beş-altı faizin 
düz çıxması özü dä böyük mäsälädir. Demäli, dünyanın hansısa gizli proqramları, kodları mövcuddur ki, insan 
beyni onun yüzdä beşini dä olsa görüb duya bilir. 
O  ki  qaldı,  Nostradamusun  özünün  öz  gäläcäkgörmälärini  sacayaq  vä  astronomik  cihazlarla 
älaqäländirmäsinä, mälum olanı bundan ibarätdir ki, Nostradamus heç vaxt teleskop götürüb, sähärä qädär damın 
belindä  ulduzları  izlämäklä  mäşğul  olmayıb.  Sadäcä  olaraq,  äsärindä  tez-tez  faktları  hansısa  ulduz 
yerdäyişmäläri,  bürclärin  quruluşu  ilä  älaqäländirir  ki,  bunun  üçün  dä  onun  özünün  xüsusi  astronomik 
müşahidälär aparmasına heç bir lüzum yox idi. Bunun üçün istänilän astronomiya kitabından lazımi astronomik 
mälumatı almaq yetärlidir. 
 
IV.2.4.3. S RL  B L KLÄR N MÄNŞÄY  
 
Yekunda  maraqlı  olan  bir mäsälä  barädä:  Bu  biliklärin  sirläri  heç  bir  elmi,  texnikası,  texnologiyası, däqiq 
ölçü alätläri olmayan qädim insanlara haradan mälum olub? Vä hätta ölçü cihazları, alätläri olsa da belä, bunlar 
elä sadä şeylär dä deyillär ki, onu qädim insanların primitiv düşüncä säviyyäsi ilä ähatä etmäk mümkün olsun. 
Hätta bugünkü elm, bu qädär inkişaf etmäsinä baxmayaraq, bunların bir çoxuna hälä dä gälib çata bilmäyib vä ya 
bir çoxunu qädim insanların hämin bu xätlä gälän biliklärindän istifadä etmäklä öyränib. Bütün bunlar necä ola 
bilib? 
Bu sualın bir neçä färziyyävi cavabı var. 
—  Birinci  cavab  ondan  ibarätdir  ki,  bu  biliklär  insanlara  müxtälif  vaxtlarda  ayrı-ayrı  peyğämbärlär  täräfindän  gätirilib. 
Onlara da bu biliklär, Yerdäki insanların taleyini nizamlamaq üçün, täbii olaraq, Allah täräfindän verilib; 
—  kinci bir färziyyäyä görä, ayrı-ayrı insanlar müxtälif dövrlärdä sırf täsadüfi olaraq bu tipli biliklärlä rastlaşıb, sonra da 
onu araşdırıb izahını tapıb, sirrini gizli saxlayaraq ondan istifadä ediblär.  ndiki dövrdä dä mäşhur käşflärin bir çoxunun 
sırf täsadüfän edildiyi tarixdän mälumdur (Mäs., Arximedin – hidravlik qanunu [hamamdan «evrika» deyä-deyä çıxıb 
qaçması mäsäläsi], Nyütonun – Ümumdünya Cazibä Qanununu [başına alma düşmäsi mäsäläsi], Kekulenin – benzolun 
quruluşunu  [äl-älä  tutan  meymunlar  mäsäläsi],  Erstedin  –  elektriklä  maqnitin  älaqädar  olduğunu  [mäktäbdä  tädris 
zamanı  täsadüfän  stolun  üstündä  olan  kompasın  elektrik  cäräyanının  qoşulması  ilä  öz  äqräblärinin  istiqamätini 
däyişmäsi  mäsäläsi],  Bekkerelin  –  radioaktivliyi  [Uranın  täsadüfän  fotokağızlarla  eyni  şkafda  saxlanması  mäsäläsi] 
täsadüf näticäsindä käşf etmäläri vä b. bu qäbildändir); 
—  Üçüncü  versiyaya  görä,  bu  biliklär  insanlara  yerdänkänar  sivilizasiya  nümayändäläri  täräfindän  gätirilib  (bu  barädä 
ätraflı bax: burada säh.: 111); 
—  Dördüncü  versiyaya  görä,  Yer  üzündä  nä  vaxtsa  indikindän  daha  yüksäk  olan  bir  sivilizasiya  mövcud  olub  vä  o 
sivilizasiyanın elmi-texniki  säviyyäsi indikindän dä  yüksäk bir pilläyä qädär qalxa bilib. Sonradan bu sivilizasiya,  ya 
nüvä müharibälärininmi, ya ekoloji tarazlığın güclü şäkildä pozulmasınınmı, ya astronomik fälakätlärinmi, ya da buna 
bänzär  bir  başqa  amillärin  säbäbindän  mähv  olub  gedib  vä  insanlıq  ibtidai  icma  quruluşundan  başlayaraq  yenidän 
täkamül edib, indiki säviyyäsinä qalxıb (bu barädä ätraflı bax: burada säh.: 109). 
Aşağıda bu versiyaların sonuncu ikisi barädä nisbätän daha ätraflı: 
 
IV.2.4.3.1.  tmiş sivilizasiyalar barädä 
 
Deyildiyi kimi, sirli biliklärin mänşäyi ilä älaqädar olan versiyalardan biri ondan ibarätdir ki, Yer üzündä nä 
vaxtsa  indikindän  daha  yüksäk  olan  bir  sivilizasiya  mövcud  olub  vä  o  sivilizasiyanın  elmi-texniki  säviyyäsi 
indikindän  dä  yüksäk  bir  pilläyä  qädär  qalxa  bilib.  Sonradan  bu  sivilizasiya,  ya  nüvä  müharibälärininmi,  ya 
ekoloji  tarazlığın  güclü  şäkildä  pozulmasınınmı,  ya  astronomik  fälakätlärinmi,  ya  da  buna  bänzär  bir  başqa 
amillärin säbäbindän mähv olub gedib vä insanlıq ibtidai icma quruluşundan başlayaraq yenidän täkamül edib, 
indiki säviyyäsinä qalxıb. 
Özlüyündä bu versiya azinandırıcı görünsä dä, häqiqätdä onun da, öz arqumentläri var. Mäsälä burasındadır 
ki, indiki elmä bir sıra elä tarixi sänädlär gälib çatıbdı ki, elm hälälik onları izah etmäkdä çox acizdir. Bunların 
bir neçäsi aşağıdakılardır: 
1929-cu ildä  stanbuldakı Türkiyä Milli Muzeyinin direktoru Milal Ähmäd qädim bir xäritänin iki parçasını 
aşkar  etdi.  Xäritä  XV-XVI  äsrlärdä  yaşamış  admiral  vä  coğrafiyaşünas-alim  Piri-Reysä  mäxsus  idi.  Özünün 


www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
110 
«Bähriys» adlı äsärindä o, bu xäritäni Makedoniyalı  sgändär dövrünä aid daha qädim bir xäritädän köçürdüyünü 
bildirir.  Sonradan  eyni  qädimliyä  malik  daha  iki  xäritä  –  fransız  Orontiya  Fineyin  (1532-ci  il)  vä  türk  Hacı 
Ähmädin (1559-cu il) xäritäläri aşkar olunur. Här üç xäritänin maraqlı xüsusiyyäti ondan ibarät idi ki, onlarda 
hälä Kolumbdan çox-çox ävväldä Amerika vä Antarktida qitäläri täsvir olunmuşdu. Özü dä necä? 
Bu  xäritälär  aşkar  olunduqdan  sonra  onlarda  täsvir  olunan  ölçülärlä,  indiki  xäritälärdä  täsvir  olunan 
Antarktida  vä  Amerika  xäritälärindäki  bir  sıra  ölçülärin  tamamilä  bir-birindän  färqländiyi  mälum  oldu.  Bu 
mäsälä  ilä  bağlı  Antarktidaya  göndärilmiş  xüsusi  beynälxalq  ekspedisiya  1934-cü  ildä  apardığı  täkrar 
hesablamalarla bu materikdäki bir çox zirvänin, yarğanın, sahil çıxıntılarının vä s.-in bu xäritälärdä daha däqiq 
verildiyini  müäyyänläşdirdi.  Bundan  älavä  bir  fakt  xüsusi  maraq  doğurdu:  hazırkı  xäritälärdä  Antarktidaya 
bitişik şäkildä göstärilän «Kraliça Mod» adlı bir zirvä bu xäritälärdä sahildän bir qädär aralıda yerläşän ayrıca bir 
ada  kimi  göstärilirdi.  Älavä  seysmik  yoxlama  hämin  xäritälärin  däqiqliyini  täsdiqlädi:  Häqiqätdä  dä,  onu 
materiklä quru sahäsi yox, bu xäritälärdä göstärildiyi kimi, däniz sahäsi birläşdirirmiş. Sadäcä olaraq, bu däniz 
hazırda buzlaqlarla äväz olunub vä bu buzlaq zirvä ilä materik arasındakı fasiläni görünmäz edib. 
Bundan älavä,  bu xäritälärdä maraqlı olan  daha bir neçä  mäsälä  xüsusi maraq doğurdu vä indiyä qädär dä 
doğurmaqdadır: Ävväla – onlar hamısı eyni bir qädim orijinaldan deyil, färqli orijinallardan köçürülmüşdülär vä 
formaları  da  müxtälif  idi;  kincisi  –  onların  här  üçündä  Yer  kürä  formasında  täsvir  olunmuşdu;  vä  nähayät, 
üçüncüsü – bunların här üçündä Antarktida buzlaqlardan azad formada,  yäni axan çayları, qaynayan bulaqları, 
dänizläri, gölläri, körfäzläri vä s.-lä birgä göstärilmişdi. Antarktida isä yalnız 10-15 mln. il bundan ävväl belä bir 
formada olub. 
Astronomiya  sahäsindä  isä  qädim  dövrlärdän  indiki  dövrä  qädär  häddän  artıq  çoxlu  sayda  maraqlı  faktlar 
gälib  çatıb:  Misir  Ehramlarının  ölçülärindä  Yerin  radiusu,  sıxlığı,  kütläsi,  Yerdän  Günäşä,  Aya  qädär  olan 
mäsafä vä s.-in çox däqiqliyi ilä äks olunduğu mäşhurdur. 
Bundan älavä, hindlilärin «Surya-Sidhanta» adlı bir qädim kitabäsindä vä qädim Mayyaların, indi «Drezden 
Kodeksi» adlandırılan bir kitabında Yerin diametri bir faiz xäta ilä göstärilib (hansı ki, bu xäta da yäqin ki, bu 
müddätdä atmosferä çökän tozlardan ämälä gälib); bir Babil kitabında Venera planetinin fazaları vä Yupiterin 
dörd peyki olması barädä danışılır (hansı ki, müasir elm bunları yalnız son yüzillikdä käşf edib) vä s. 
Digär bir çox elmlär sahäsindä dä belä faktlar çoxsaylıdır. Mäs., däri altına nazik qızıl saplar yerläşdirmäklä 
üz  därisini  cavan  saxlamaq  metodunu  müasir  elm,  qädim  Misir fironlarının  kitabxanası  aşkar  ediländän  sonra, 
buradakı  qädim  bir  papirus  yazısından  öyränib.  Hazırda  üz  därisini  qırışlardan  qorumaq  vä  därini  cavan 
saxlamaq üçün tibbi-kosmetologiyada bu metoddan geniş istifadä edilir. 
Bunlar  Yer  üzündä  nä  vaxtsa  çox-çox  qädimlärdä  hansısa  güclü  sivilizasiyaların  mövcud  olması  barädä 
müäyyän  ehtimallar  yaradan  bir  sıra  faktlar  idi.  Dinlärin  dä  demäk  olar  ki,  hamısı  bu  versiyanı  täsdiqläyir. 
Söhbät Yer üzünün bütün xalqlarının dinlärindä cüzi färqlärlä täkrarlanan «Nuh tufanı» mövzusundan gedir. 
Bunlardan  savayı,  ayrı-ayrı  xalqların  şifahi  vä  yazılı ädäbiyyatında  bundan  bähs  edän  bir  sıra  çox  maraqlı 
faktlar var. 
Müällifi  vä  yazılma  tarixi  mälum  olmayan  qädim  Hind  mädäniyyät  abidäläri  «Mahabharata»  vä 
«Ramayana»da «bir göz qırpımında vä fikir süräti ilä häräkät edän», häräkäti «göy gurultusu kimi azman säslärlä 
vä  ildırım  kimi  parlaq  odlarla  müşayiätlänän»  nähäng  uçan  arabalardan  vä  onların  Yerä  atdığı  «min-min 
Günäşdän dä parlaq» märmilärdän bähs olunur. «Onlardan yaranan gurultu min-min barabanın zärbindän daha 
güclü  idi...  Onların  zärbäsindän  sonra  böyük  partlayışlar  vä  odlu  burulğanlar  alämi  bürüdü...  Nähäng  vä  od 
püskürän  bu  silahlar  («Brahman  başı»,  « ndra  odu»)  şimşäklärlä  bürünmüş  vä  ani  sürätlä  yayılırdılar... 
Onlardan ayrılan partlayış on min Günäşdän daha parlaq idi... Tüstüsüz olan bu odlar här täräfä yayılırdılar... 
Bütün insanlığı qırmaq üçün olan bu odlar, qarşısına çıxan här şeyi bir anda külä çevirirdi... Ondan yalnız yer 
altındakı sığınacaqlarda gizlänänlär xilas tapdılar... Onların da saçı vä dırnağı tökülürdü...» vä s. 
«Mahabharata»nın bu cümlälärindä deyilänlärin indiki nüvä silahlarının partlayışı halı ilä tam şäkildä oxşar 
olduğu barädä häddän çox yazılıb. Özü dä bir täkcä qädim «Veda» ädäbiyyatı vä «Mahabharata» tädqiqatçıları 
täräfindän  yox,  häm  dä,  bir  çox  Qärb  mütäxässisläri  täräfindän.  O  cümlädän,  mäşhur  atomçu-fizik  R.Yunq  öz 
äsärinin  adını  da  mähz  «Mahabharata»dakı  hämin  cümläsindän  götüräräk,  kitabını  «On  min  Günäşdän  daha 
parlaq...» adlandırıb. 
Bundan älavä, Qädim Astek daş kitabälärindä (Meksika ärazisindä tapılıb, hazırda Vatikan kitabxanasında 
saxlanılan "Vatikan kodeksi», «Rios kodeksi» vä «Telerian-Remensis kodeksi» adlandırılan kitabälärdä), qädim 
Assuriya  kitabxanasından  bugünkü  dövrä  gälib  çatmış  kitabälärdä («Şumerlärin mövcudluq kitabı», «Hilqamış 
eposu»  vä  s.-dä),  Misir  papiruslarında  («Qäzaya  uğramış  gämilär  barädä»...),  Semit  sänädlärindä  («Här  şeyi 
görmüş adam barädä»...), Yapon eposlarında («Koyi-Ki»...), qädim Babil gil kitabälärindä, qädim german yazılı 
abidälärindä  («Ura  Linda  Buk»da)  vä  b.-da  nä  vaxtsa  Yer  üzündä  indikindän  daha  yüksäk  sivilizasiyanın 
mövcud olması barädä yuxarıdakına bänzär maraqlı mälumatlar var. 
Bundan älavä, tarix boyu bir sıra nüfuzlu tarixçilär, filosoflar da öz äsärlärindä bu mövzudan bähs edib, Yer 
üzündä  nä  vaxtsa  indikindän  daha  yüksäk  sivilizasiyanın  mövcud  olduğunu  bildiriblär.  O  cümlädän,  Homer 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   83   84   85   86   87   88   89   90   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə