Microsoft Word diplomatiya az doc

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
113 
onun  fizika  vä  kimya  qanunları  da  bizimkilärdän  tamamilä  färqlänir.  O,  bizi  mähdudlaşdıran  zaman  vä  mäkan 
baryerini  däf  etmäyi  öyränib.  Bu  fövqälşüurlu  varlıqlar  bizdän  o  qädär  färqlänirlär  ki,  onları  bäşär  terminläri  ilä 
täsvir etmäk qeyri-mümkündür.  nsanlar bütün yaratdıqlarını onların sayäsindä yarada biliblär». Bir başqa amerikan 
tädqiqatçısı  C.Kilin  yazdıqlarından:  «Biz  görä  bilmädiyimiz  enerjilärlä  ähatä  olunmuşuq.  Mümkündür  ki,  bu 
enerjilärdän bizim  görä bilmädiyimiz  obyektlär,  canlılar,  hätta  bütöv  dünyalar yaranır. Lakin bizim  onları  här  hansı 
bir variantda görüb, duyub eşidä bilmämäyimiz hälä onların mövcud olmaması demäk deyil». Analoji mövqeyi fransız 
alimi  Jak  Valle,  italyan  alimi  L.Bokkon,  rus  alimlärindän  akademik  V.P.Kaznaçev,  fizika-riyaziyyat  elmläri  doktoru 
V.Baraşenko (eläcä dä, öz dövründä K.E.Sialkovski) vä b. da müdafiä etmişlär; 
  Dördüncü versiyaya görä – onlar, mäkanın deyil, zamanın paralel qatlarında yaşayırlar, başqa sözlä, «başqaplanetlilär» 
bu zämanäyä xüsusi «zaman maşını» vasitäsilä keçmişdän (supersivilizasiyaya malik Atlantida dövrü keçmişindän) vä 
ya gäläcäkdän gälirlär. Eynşteyn bu färziyyänin aktiv müdafiäçilärindän olub; 
  Beşinci versiyaya görä, onlar – müxtälif ölkälärin fövqälmäxfi super härbi täyyaräläridirlär; vä ya Yerä düşmüş «Uçan 
boşqab» qırıqları isä Yerä qayıdan, yaxud uğursuz start götürmüş süni kosmik raketlärin dağılmış hissäläridirlär (texniki 
izah); 
  Altıncı versiyaya görä, o – adi hallyusinasiya effektidir (psixoloji izah), o cümlädän; 
a)  «Uçan  boşqab»  şahidläri  onu  adätän  gecälär  müşahidä  edirlär,  bu  da,  gecänin  xüsusi  hipnotik-relaksasiyaedici 
täsirindän töräyän hissi aldanmadır (sensor illüziyadır); 
b)  «Uçan boşqab»ın xüsusi aktivliklä müşahidä edildiyi bölgälär özünün müäyyän geoloji strukturu ilä seçilir. Belä ki, 
mäs.,  civä  yatağı  olan  yerlärdä  buxarlanan  civä  toksininin  täsirindän  o  yerdäki  insanların  gözünä  müxtälif 
qarabasmalar göründüyü mälumdur; 
v)  «Uçan boşqab» – «materiallaşmış fikir» hadisäsidir. Belä ki, hipnoz altında olan adamın täsävvüründä tutduğu vä 
müäyyän  küncä  yönältdiyi  predmeti  hämin  yerdä  fotoaparat  vasitäsilä  qeydä  almağın  mümkünlüyü  elmä 
mälumdur.  Kütlävi  psixoz  halında  olan  adamlar  kütläsinin  sämada  «uçan  boşqab»  axtarışı  da,  beläcä,  gec-tez 
«häqiqi» «uçan boşqab» şäklindä täzahür edä bilär; 
...vä s... 
  Yeddinci  versiyaya  görä  –  ümumiyyätcä,  «yerdänkänar  sivilizasiya»  vä  onların  Yerdä  här  hansı  izläri  mövcud  deyil. 
Äldä olunan faktlar isä, olsa-olsa müxtälif fiziki-täbiät hadisäsidir, o cümlädän, müşahidä olunan «Uçan boşqablar»: 
a)  komet vä ya bolidlärin növmüxtälifliyidir (meteoroloji izah); 
b)  küräşäkilli ildırımın növmüxtälifliyidir (elektromaqnetik izah); 
v)  ionlaşmış hava kütläsidir (elektromaqnetik izah); 
q)  lazer qurğuları şüalarının buludlardan olan inikasıdır (optik izah); 
ğ)  sınan Günäş şüalarının zond effektidir (optik izah); 
d)  öz maqnit sahäsi hesabına yaranan plazma kütläsidir; 
e)  müäyyän  situasiyada  spontan  yaranan  täbii  sinxrofazatrondur  (zärräcik  sürätländiricisidir)  vä  onun  buraxdığı 
şüalar da, daxildä yaranan «Vavilov-Çerenkov» effektinin näticäsidir (kvant izahı); 
...vä s... 
  Bir  başqa  ehtimala  görä  «uçan  boşqab»,  ümumiyyätcä,  mif,  uydurma,  psixoloji  vasitädir  (mäs.,  amerikan  ufoloqu 
M.Lindeman) bu ehtimalı söyläyänlärin qänaätinä görä «uçan boşqab» şayiäsini müxtälif dövlätlär öz çirkin ämällärini 
ört-basdır etmäk, «uçan boşqab»ın adına yazmaq üçün uydurublar. 
Vä s. 
Eyni zamanda, «uçan boşqab» adı altında bir neçä färqli effektdän söhbät getmäsi ehtimalı da istisna deyil. 
Yäni, birisinin gördüyü «uçan boşqab» – qonşu känddä yerläşän meteoroloji idaränin zondu, digärinin gördüyü 
–  uçan  meteorit,  üçüncüsünün  gördüyü  –  nä  isä  küräşäkilli  ildırım,  vä  nähayät,  hansısa  birinin  gördüyü  isä, 
häqiqätän dä, yerdänkänar mänşäli cihaz vä ya varlıq ola bilär. 
Bir sözlä, okkult elmlärin Yerä yerdänkänar sivilizasiya nümayändäläri täräfindän gätirilmäsi ehtimalı da, öz 
mäntiqinä malikdir. 
* * * 
Bu  bölmädä  deyilänläri  yekunlaşdıraraq  bir  şeyi  qeyd  edirik  ki,  dünyanın  insan  beyni  täräfindän 
qavranılmamış  vä  ya  hälälik  qavranılmamış  qatları  da  yetärincädir.  Okkult  täsirlär  dä  dünyanın  bu  qatlarının 
reallıqlarındandır.  Amma  biz  ümumän  sirli  biliklär  aläminä  az-çox  aidiyyatı  olan  här  käs  üçün  ciddi  şärt  olan 
«ezoterik  mäxfilik»  prinsipinä  riayät  edäräk,  bu  barädä  bundan  artıq  nä  isä  danışmağa  zärurät  bilmirik.  Bu 
deyilänlärdänsä mäqsäd yalnız bu täsirlärin dä mexanizmi barädä ümumi täsävvür yaratmaq idi. Ondan nä näticä 
çıxarmaq işi här käsin öz işidir. 
   
 
Bütövlükdä  bu  cämi  hämlä,  hücum  fändläri  kitabın  ikinci  hissäsindä  vahid  bir  sterjinä  düzüläräk  konkret 
proqram halına salınır. 
 

---

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
114 
 
   
2-C  H SSÄ 
   
 
V фясил.  V RTUAL MÜHAR BÄ METODLARI 
 
   
Davranış vä düşüncälärin neyrostrateji proqramlaşdırılması metodu 
(«Atom bombasına qarşı psixoloji bomba») 
   
 
Kitabın  birinci  hissäsindä  insanlara  täsirin  ümumi  mexanizmi  izah  edildi.  Lakin  orada  izah  edilänlär  bu 
metodların qeyri-sistemli dağınıq täsviri idi. Adi häyatda bunlar çox az halda bir-birindän färqländiriläräk ayrı-
ayrılıqda  tätbiq  edilir.  Yäni  insanlar  hansısa  mäqsädi  äldä  etmäk  üçün  öz  dünyagörüşlärinin,  baxışlarının, 
täcrübälärinin,  imkanlarının,  qabiliyyätlärinin  vä s.  onlara  icazä  verdiyi  cämi  vasitälärdän  kompleks  şäkildä 
istifadä  edirlär  ki,  bu  da  bir  çox  hallarda  yuxarıda  sadalanan  vasitälärin  eyni  zamanda  bir  neçäsini  ähatä  edir. 
Lakin burada müäyyän bir paradoks var: Bäzän eyni bir mäqsädlä bağlı sadalanan cämi bu vasitälärin hamısını 
tätbiq etmäklä heç nä äldä etmäk mümkün olmadığı halda, äksinä, bir başqası onlardan cämisi bir-ikisi vasitäsilä 
lazımi näticäni äldä edä bilir. Bütün problem isä bu cämi täsir vasitälärini harada, hansı kombinasiyada işlätmäk 
mäsäläsindädir. Belä ki, bu fändlärin qeyri-sistemli, xaotik tätbiqi, xeyirdän daha çox ziyan gätirä bilär. 
  Nümunä üçün, mäs., Qarabağ müharibäsinin bir çox döyüşlärindä azärbaycanlılar ağır texnika baxımından ermäniläri 
üstäläsä  dä,  qäläbä  çätinliklä  başa  gälirdi  vä  ya  heç  mümkün  olmurdu.  Bütün  problemsä  ondan  ibarät  idi  ki,  dağlıq 
şäraitdä  (älälxüsus,  sürüşkän  qış  aylarında)  bütün  növ  ağır  texnikanın  (mäs.,  60  tonluq  ağır  tankların),  düztuşlanan 
bütün artilleriya növlärinin (mäs., «Qradların») vä b.-nın effekti «mänfi sıfır»dan da aşağı olduğu halda, Azärbaycan öz 
qoşunlarını äsasän bu tip silahlarla tächiz etmäyä çalışırdı. Qarşı täräfsä äksinä, öz qoşunlarını bu baxımdan maksimum 
effektli  olan  yüngül  silahlarla  (mäs.,  qranatomyot,  pulemyot,  qumbara,  snayper,  gecägöstärän  binokl,  AQS,  zirehli 
paltar [bronojilet] vä s.-lä – hansılar ki, bizdä bütöv rotaya cämisi bir-iki ädäd düşür, ya düşmürdü) Şvarsneggersayaq 
tam  tächiz  edilmiş  çevik  quru  qoşunları  şäklindä  komplektläşdirmäyä  üstünlük  verirdi  (bizdä  olan  mälumata  görä 
Azärbaycan ordusunda indi bu baxımdan väziyyät däyişilib). 
Konkret sistem ardıcıllığı ilä täsir  isä  müäyyän  bir proqram ämälä gätirir  ki, aşağıda biz belä kombinasiya 
variantlarından birini tärtib etmäyä cähd edirik. 
Müasir  elmdä  bu  kateqoriyadan  olan  hälälik  cämisi  bir  psixoloji  aparat  mövcuddur  –  «Neyrolinqvistik 
proqramlaşdırma» (NLP) metodu. Lakin o, bir sıra zäifliklärdän, qüsurlardan, mähdudiyyätlärdän dä xali deyil 
ki, bunların bir qismi aşağıda sadalanacaq. Häläliksä onun mäzmunu barädä müxtäsär olaraq: 
«Neyrolinqvistik  proqramlaşdırma»da  ilk  ävväl  täsir  obyektinin  beynindä  qütb  täşkil  edän,  bir-biri  ilä 
räqabät aparan inam, baxış vä maraqları, eläcä dä, buna görä yaranan dissonansı, diskomfortluğu axtarılıb tapılır, 
müäyyänläşdirilir.  Sonrakı  märhälädä,  xüsusi  fändlär  vasitäsilä,  ona  bu  väziyyätinin  (sosial,  iqtisadi,  mädäni, 
fiziki vä s., bunun näticäsi olaraq isä psixoloji väziyyätinin) qeyri-älverişli, diskomfort olduğu ona başa salınır vä 
häyati  situasiyanı  başqa  cür  qavraması,  insanlarla  münasibätini  başqa  cür  qurması  üçün  täbliğat  vasitäsilä 
şüurunda  müvafiq  däyişikliklär  edilir.  Täsirgöstärän  şäxsin,  yäni  instruktorun  bu  täsiri  ilä  obyekt  bu 
diskomfortluğu necä däf edib, rahatlığa necä nail olmağı, bunun üçün onun nä etmäli olduğunu, ondan nä täläb 
olunduğunu  ‘‘başa  düşdükdän’’  sonra,  artıq  müstäqil  olaraq  (daha  doğrusu,  beyninä  yeridilmiş  hämin  yeni 
qavrayış  stereotipinä  uyğun  olaraq)  öz  väziyyäti,  yaşantıları,  gündälik  fäaliyyäti  vä s.  barädä  informasiya 
toplamağa  başlayır.  Özünün  hazırkı  (real)  vä  arzuolunan  (mümkün)  väziyyätlärini  müqayisä  edäräk,  täräfdaş 
özünün  hiss  vä  ähvalının  komfortluğuna  nail  olmaqdan  ötrü  hansı  resurslarını  säfärbär  edib,  hansı  addımları 
atmaq lazım olduğunu öz-özü üçün müäyyänläşdirir (bax: ädäbiyyatlara ~  211;  264; vä s.). 
Adından  vä  mäzmunundan  da  göründüyü  kimi  «Neyrolinqvistik  proqramlaşdırma»:  1)  Yalnız  sırf  täbliğat 
metodları ilä insanların davranış vä düşüncäsinä täsiri näzärdä tutur vä qeyri-täbliğat metodlarını – hansılarını ki, 
biz burada täşviqat vä sanksiya metodları adlandırırıq – nä adına, nä dä mäzmununa görä heç cür özündä ehtiva 
edä bilmir; 2) Bu täbliğat qaydalarının özü dä mükämmäl deyil. Belä ki, bu mövzu ilä älaqädar bizä mälum olan 

---