Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə54/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   50   51   52   53   54   55   56   57   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
70 
impulslarına  transformasiya  olunaraq,  sinir  lifläri  vasitäsilä  baş-beyin  märkäzlärinä  näql  olunur.  Baş-beyinin 
siqnal  deşifräsi  ilä  mäşğul  olan  märkäzläri  hämin  bu  dağınıq  vä  rabitäsiz  impulsları  holoqrafik  prinsip  üzrä 
sinxronlaşdıraraq,  onlardan  ätraf  dünyanın,  onda  baş  verän  hadisälärin,  onda  özünün  yerinin  vä s.  dinamik  vä 
daim däyişän neyron obrazını, surätini, modelini, şäklini konstruksiya etdirir. 
Proyeksiyanın  belä  fövqälmüräkkäb  mexanizmi  beyindä  gerçäkliyin  mümkün  rasional
6
  sxemini  yaratmağa 
imkan  versä  dä  o,  çoxsaylı  xätalardan  da  azad  deyil.  Belä  ki,  deyilän  inikas  reprezentativ  yox,  rekonstruktiv 
xarakter  daşıdığından  därk  edän  subyektin  täfäkkür  tezarusundan  da  bilavasitä  asılı  olmur.  Başqa  sözlä, 
gerçäkliyin insan ağlındakı suräti onun hisslärindäki suräti ilä izotrop yox, amorf säviyyädä üst-üstä düşür ki, bu 
säbäbdän  dä,  insan  üçün  bütün  hallarda  mahiyyätlä  täzahür  arasında  qeyri-adekvatlığın  mövcud  olması, 
gerçäkliyin äbädi olaraq insan üçün noumen olaraq qalması qaçılmaz olur. 
Proyeksiyanın deyilän variantında xätaları, äsasän aşağıdakı aktlarda meydana çıxır: 
1) Obyektin siqnalda şifrälänmäsi aktında: 
Obyekt  bütövlükdä  vä  ya  onun  müäyyän  hissäsi  özündän  heç  bir  siqnal  şüalandırmaya,  hämçinin  üzärinä  düşän  şüa 
növlärindän  heç  birini  äks  elätdirmäyä  vä  ya  hamısını  uda  bilär  (mäs.,  «qara  däliklär»,  «neytrino»  zärräciyi  vä  şäffaf 
cisimlär kimi); 
2) Siqnalın xarakterindän doğan xätalar: 
—  xtiyari  növlü  siqnalın  zaman,  mäkan,  sürät  vä  spektr  cähätdän  mähdud  olması  säbäbindän,  yäni  istänilän 
informasiyanın, siqnal halında, konkret vaxt limiti ärzindä mövcud ola bilmäsi, konkret radiusda daşına bilmäsi, ätalätli olub 
hädäfä  ani  yetişä  bilmämäsi  vä  lazım  olan  vaxtda,  lazım  olan  obyekti  aşkarlamaq  üçün,  lazımi  siqnal  növünün  här  vaxt 
tapılmaması vä s. säbäbindän töränän xätalar; 
—  Siqnalların  öz  yayılma  müddätindä  ätraf  mühitlä,  o  cümlädän,  sahälär,  cisimlär  vä  digär  siqnallarla  qarşılıqlı 
(korrelyativ) rabitädä, täsirdä olması vä demäli, transformasiyaya uğraması säbäbindän yaranan xätalar; 
—  xtiyari  siqnalın  (o  cümlädän,  amplituda  porsiyaları  ilä  daşınan  dalğaların  da)  diskret  säciyyä  daşımasından 
yaranan xätalar. 
— Färqli xarakter vä spektrli siqnalların asinxronluğunun fiksiya zamanı doğurduğu dissonans xätaları; 
— Nisbi häräkätin istänilän siqnala reqressiv täsir göstärmäsi säbäbindän, färqli sistemlärdä meydana çıxan relyativistik 
parametr xätaları; 
— Rabitä üçün yeganä mümkün kanal olan siqnal şüalandırmağın vä ya inikas etdirmäyin obyektin özünä enerji itkisi 
hesabına başa gäldiyindän, ortaya çıxan kvantomexanik koordinat-impuls xätaları vä s.; 
3) Mühitin xüsusiyyätindän doğan xätalar: 
Mühit siqnalları: 
— Sındıra bilär (äsasän mühit qeyri-bircinsli olduğu halda. Bu zaman müxtälif anomal effektlär, mäs., optika üçün – 
ilğım, särab, göy qurşağı, refraksiya, aberrasiya vä s. meydana çıxa bilär); 
—  nikas etdirä bilär (hansında ki, bir sıra «güzgü effektläri», mäs., äks-säda, atmosferin zond effekti vä b. meydana 
çıxa bilär); 
4) Hissiyyatın xüsusiyyätindän doğan xätalar:
 
—  nsan ätraf dünya ilä beş äsas vä iyirmiyä yaxın kömäkçi hiss kanalları vasitäsilä rabitä saxlayırsa da, bu hälä ätraf 
dünyanın bütün növ siqnallarını hiss etmäk, qäbul etmäk üçün kafi deyil, mäs., qaranlıq vaxtı insanın ätraf dünya ilä vizual 
kanal (yäni görmä) vasitäsilä rabitäsi blokirovkalanır; 
—  Bu  beş  äsas  vä  iyirmiyä  yaxın  kömäkçi  hiss  kanallarının  özü  dä  konkret  diapazon  hüdudunda  fäaliyyät  göstärib, 
profilinä uyğun siqnalların bu diapazondan känar spektrlärinä reaksiya verä bilmir: mäs., quşlar – ultrabänövşäyi, ilanlar – 
infraqırmızı işığı, yapalaq – ultrasäsi vä s. duya bildiyi halda, insan üçün bunlar äbädi olaraq transsensor olaraq qalır (insan 
mähz bu säbäbdän, özünün hiss diapazonunu artırmaq üçün kömäkçi priborları icad edib). 
5)  drak deşifratorunun xüsusiyyätlärindän doğan xätalar: 
— Baş-beynin siqnal deşifräsi ilä mäşğul olan märkäzläri hämin bu, dağınıq vä rabitäsiz empirik materialları, impulsları 
holoqrafik  prinsip üzrä  sinxronlaşdıraraq,  onlardan  ätraf  dünyanın,  onda baş  verän  hadisälärin,  onda  özünün  yerinin  vä s. 
dinamik vä daim däyişän neyron obrazını, surätini, modelini, şäklini konstruksiya etdirir; 
—  Täfäkkürün  fäaliyyätinä,  bundan  älavä,  eyni  zamanda,  genetik  informasiyalar  vä  toplanmış  täcrübälär  dä  täsir 
göstärir  ki, bütün bunların näticäsindä, här  käs özünün häyata färdi baxışını, individual münasibätini  formalaşdırır vä här 
käs unikal, bänzärsiz bir dünyaya çevrilir; 
Täsadüfi deyil ki, Platon häyatı – ağzıbağlı bir mağaraya, insanlarısa – onun içärisinä salınmış mähbuslara 
bänzädib  bildirirdi  ki,  necä  ki,  hämin  mähbuslar  bayırdakı  hadisälär  barädä  dar  däliklärdän  düşän  kölgäläri 
uzlaşdırmaqla näticä çıxarırlar, eläcä dä, insan, nähäng dünya barädä öz dar hissiyyat vä ağıl päncäräsindän ala 
bildiyi  dağınıq  siqnallar  äsasında  oriyentasiya  müäyyänläşdirmäyä  cähd  edir  –  hansı  ki,  här  an  bu  päncärädän 
känarda insan üçün äbädi qaranlıq qalan nä qädär faktlar vä hadisälär yaranıb, itir. 
Eynilä  mähz  hämin  bu  säbäblärdän,  empiriokratizm  vä  ona  yaxın  olan  fälsäfi  cäräyanlar  elm  tarixindä 
metametod säviyyäsinä qalxa bilmädilär. 
     
IV.2.2.1. NÜMAYIŞ MANIPULYASIYALARI 
Yalan  –  qarşılıqlı  qavrama  zamanı  täräflärdän  biri  digärinin  mäntiqi  analiz  qabiliyyätini  zäiflätmäk, 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   50   51   52   53   54   55   56   57   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə