Suur prantsue revolutsioon 1789 – 1799

V

SEADUSANDLIK KOGU JA KONSTITUTSIOONILINE MONARAHIA
Lõpuks oli ka parlament oma peamise ülesandega – konstitutsiooni koostamisega – lõpusirgele jõudnud. 3. septembril 1791. a võttis Asutav Kogu vastu selle tähtsa dokumendi lõpliku teksti, millele ka kuningas ametliku riigipeana kümne päeva pärast oma allkirja andis. See oli väga tähtis dokument mitte üksnes prantslastele. Selle positiivne mõju ulatub tänapäeva välja ning see on jätnud markantse jälje ka Eestis praegu kehtivale konstitutsioonile ning riigiõiguslikule korrale. Konstitutsioon hõlmas juba varem välja kuulutatud ”INIMESE JA KODANIKU ÕIGUSTE DEKLARATSIOONi” oma 17 artikliga ning viis ellu Montesquieu’ kolme võimu lahususe põhimõtte. Kuningas jäi küll riigipeaks, kuid ta pidi valitsema vastavalt seadustele, teda sidus parlamendiga vaid suspensiivne õigus, ta ei saanud parlamenti ei laiali saata ega seadusi tühistada. Seadusandlikuks võimuorganiks kuulutati ühekojaline parlament, mis valiti kaheks aastaks. Valmisõigus oli tagatud igale 25-aastaseks saanud meessoost kodanikule, kes on maksnud riigimakse vähemalt kolme tööpäeva ulatuses aastas. Eraomand kuulutati puutumatuks. Vaatamata mitmele puudusele (naistel valimisõigust polnud) oli prantslaste esimene konstitutsioon ääretult suur edasiminek seesuguse demokraatliku ühiskonna suunas, mida meie praegu nii loomulikuks peame.

Nüüd jäi Asutaval Kogul vaid viimane istung pidada ja laiali minna. Kahjuks võeti viimasel istungil vastu väga halb otsus – ükski Asutava Kogu saadikust ei tohtinud kandideerida parlamendi uude koosseisu. Selle õnnetu otsuse taga seisis siiani täiesti varjus olnud saadik ROBESPIERRE²⁰.

Teise parlamendikoosseisu (see hakkas kandma nime SEADUSANDLIK KOGU – ASSEMBLÉE LÉGISLATIVE) esimene istung leidis aset 1. oktoobril 1791. Kuna kõik saadikud olid uued ja väga noored, polnud neil aimugi parlamentaarsest töökorraldusest. Kahe aasta vältel omandatud vilumus oli liiva jooksnud. Väga paljud provintslased sattusid õhtul poliitilisi klubisid külastades juba tuntud poliitikute mõju alla.

Uues parlamendis andsid tooni saadikud, kes olid pärit Edela-Prantsusmaa departemangudest, eriti Gironde’ist (suurim keskus Bordeaux), mistõttu neid hakatigi hiljem kutsuma ŽIRONDIINIDEKS. Kõik nad olid veendunud vabariiklased. Nemad moodustasidki valitsuse, sest nad olid oma mõttekaaslastega parlamendis enamuses. Kellelegi polnud saladuseks, et tegelikult juhatas ministrite kabineti tööd siseminister ROLAND’i²¹ [ro´la(n)] noor ja arukas naine MADAME ROLAND²².

Prantslaste vastvalminud konstitutsioon tegi ärevaks kogu Euroopa monarhid. Oli ka põhjust. Mis saab neist endist, kui vabaduse-võrdsuse-vendluse ideed ka teiste rahvaste teadvuseni jõuavad? Preislased ja austerlased hakkasid koondama vägesid Prantsusmaa piirile, et lämmatada “prantsuse nakkus” oma eos. Kuninga kaks venda ja prints (vürst) Condé olid välismaal organiseerinud emigrantidest koosneva armee. Ka nemad soovisid kodumaal endist režiimi taastada. Õhkkond kogu mandril muutus aina ärevamaks.

Žirondiinid olid sõja poolt. Sõda võimaldanuks edu korral tõsta valitsuse prestiiži. Sõda pooldas ka Marie-Antoinette, lootes, et räbalais ja relvastamata “matside” armee ei pea vastu tema perekonda vabastama tõttavale professionaalsele armeele. Tegelikult ei läinud õnnetu kuninganna saatus isegi tema Viini lähisugulastele korda. Kõik kroonitud pead mõtlesid vaid ühele: prantslaste revolutsiooni ideede levik tuleb peatada selleks, et säilitada oma troon.

Sõda algas prantslastele kurvalt. Preislased ja austerlased tungisid kiiresti edasi. 26. aprillil kinkis noor ohvitser Rouget de Lisle [ru´žee dö lill] Strasbourg’is oma rahvale ilusa laulu, mis hakkas hiljem kandma pealkirja ”LA MARSEILLAISE”²³. Kuid hingesoojusest ei piisanud, sest armeel polnud ei varustust ega väljaõpet. Peagi langes Verdun – tähtis kaitsepunkt, mis asus poolel teel riigipiirist Pariisini. Vaenlane lähenes pealinnale.

1. augustil sai Pariisi linnavalitsus (Pariisi Kommuun) Preisi-Austria vägede ülemjuhatajalt kindral Braunschweigilt [braunšvaik] ultimaatumi, mille sisu oli lühidalt järgmine: Pariis tehakse maatasa, kui kuningapere liikmeile saab osaks väikseimgi ülekohus. (Prantsusmaa ajalooraamatutes nimetatakse seda ultimaatumit LE MANIFESTE DE BRUNSWICK [brüns´vikk].)

Linnavalitsuse liige DANTON oli lühikese ajaga omandanud tohutu autoriteedi (oma oraatori- ja vaimuannetega, meenutas ta Mirabeau’d). Kiiresti saatis ta parlamendile nõudmise, et kuningas tagandataks. Jõuetu Seadusandlik Kogu ei jõudnud selles küsimuses üksmeelele. 9. augusti hilisõhtul kutsus Danton kokku erakorralise Pariisi Kommuuni (linnavalitsuse) istungi. Ravuskaardi juht vahetati välja, linnaosade (sektsioonide) juhid samuti. Linnavalitsusse pääsesid lihtrahvale (nn sans-culotte’id) toetuvad äärmuslased Marat, Robespierre jt. Hommikuks andis Danton käsu ümber piirata kuninga elupaik – Tuileries’ loss. Peagi algas ehtne lahing šveitslastest ihukaitsjate ja rahvuskaartlaste vahel. Kuningas koos õe, naise ja lastega põgenes läbi aia Manège’i parlamendilt kaitset paluma. Varsti toimetati nad endise Templiordu kindlusesesse, mida tunti Temple’i vangla nime all.


Dantoni korraldatud Tuileries’ palee vallutamine 10. augustil 1792 Danton
TUILERIES’ VALLUTAMINE 10. august 1792 on Suure Prantsuse revolutsiooni üks tähtsamatest daatumitest. See tähendas igasuguse monarhia, nüüd siis ka konstitutsioonilise monarhia, lõppu. Samas tähendas see ka aasta eest valitud uue parlamendi – Seadusandliku Kogu tegevuse lõppu.
MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!
1. Kuidas hindad Asutavas Kogus vastu võetud esimest konstitutsiooni?

2. Kuidas nimetatakse poliitilist režiimi, mille see konstitutsioon ametlikult kinnitas?

3. Asutav Kogu võttis oma viimasel istungil vastu väga halva otsuse. Millise?

4. Mis halvab parlamendi tööd (ka Eestis), kui kõik saadikud on uued?

5. Millist nime hakkas kandma teine parlamendikoosseis? Milline rühmitus sai selles koosseisus tooniandvaks?

6. Miks ei hakanud proua Roland ametlikult peaministriks? Põhjenda. Kas Eestis on naisministreid?

7. Mis sai poliitikas juba nime teinud endistest parlamendisaadikutest?

8. Milline mõju oli prantslaste konstitutsioonil teistele Euroopa valitsustele?

9. Miks soovis sõda kuninganna Marie-Antoinette? Millele ta lootis?

10. Kuidas nimetati Suure Prantsuse revolutsiooni ajal Pariisi linnavalitust? Kes oli seal 1792. a. suvel mõjukaim poliitik?

11. 10. august 1792 on üks tähtsamaid daatumeid Suure revolutsiooni päevilt? Mis sellel päeval toimus?