Suur prantsue revolutsioon 1789 – 1799

VI

KOLMAS PARLAMENT – KONVENT (LA CONVENTION) JA VABARIIGI SÜND
Peale 10. augusti sündmusi sai DANTONist žirondiinliku valitsuse kohtuminister. Ta kuulutas välja uued parlamendivalimised. Kuna vaenlaste väed polnud enam pealinnast kaugel, andis Danton käsu arreteerida riigile ohtlikud isikud (nn kahtlased). Vanglad täitusid imekiiresti, sest pealekaebamistega väljendati patriootilisi tundeid. Oma ajalehes õhutas Marat patrioote rahvavaenlaste üle omakohut mõistma, sest žirondiinidest ministritele polevat mõtet lootma jääda. Ta oli surmveendunud, et vaenlast saab peatada üksnes terroriga. Veresaun algaski 2. septembril 1792. Ainuüksi Pariisis tapeti 1395 kinnipeetavat. Lihtrahvas tungis vanglatesse, kus näitas üles ennekuulmatut julmust²⁴. Enamikul ohvritest polnud mingit pistmist poliitikaga.

Riiklik sõjavägi oli rindel, Rahvuskaart, mis allus linnavalitsusele, võinuks peatada seesugused korratused, kuid linnapea Pétion ja kohtuminister Danton (riigipitsati hoidjana ametlik valitsusjuht) ei pidanud sekkumist vajalikuks. Siseminister Roland’i pöördumine nii ühe kui teise poole ei andnud mingeid tulemusi (üks oli hõivatud, teine kaebas halva tervise üle). Märatsejate ninamehe Marat’ silmis oli toimuv normaalne ja ta kutsus oma ajalehes ka departemange pealinna patriootide eeskuju järgima.

Seesuguses verises õhkkonnas tuligi prantslastel valida oma kolmanda parlamendi koosseis. Paljud jätsid valimistele minemata, kas tüdimusest või hirmust. Parlamenti pääsesid kõik 10. augusti ja 2. septembri sündmuste kangelased – Danton, Robespierre ja tema noorem vend Augustin, linnapea Pétion, Marat.jt. Parlamenti pääses ka äsja 25-aastaseks saanud üliaktiivne jakobiin Saint-Just[sä(n) žüst]²⁵.

Seadusandliku võimuesinduse uus koosseis kogunes Manège’i istungitesaali 21. septembril 1792. Nimeks sai uus parlament LA CONVENTION (tõlkes: kokkulepe, leping), eestipäraselt KONVENT. Rindelt tulid head uudised: eelmisel päeval sundis žirondiinist kindral Dumouriez²⁶ [dümur´jee] Valmy küla all vaenlaste armee taganema. Rõõmustav teade säilitas ministrite kohad žirondiinidele, kuid ka Dantonile. Uut parlamenti innustas ka see, et saatuse tahtel tuldi esimest korda kokku sügisesel pööripäeval, kust ka mõte midagi erakordset korda saata. Konvent kuulutas välja VABARIIGI.

Istungite saalis said juhataja lauast paremal istekohad žirondiinid. Siit ka mõiste “parempoolsed”. Vasakul paiknevates kõrgemates ridades (LA MONTAGNE – MÄGI) võtsid end sisse Jakobiinide klubi kõige radikaalsemad esindajad – Robespierre vanem, tema noor sõber Saint-Just, Marat jt. Nendega koos istusid ka Danton ja Camille Desmoulins. Kogu seda seltskonda hakati kutsuma montanjaarideks, mis sai sünonüümiks mõistele jakobiinid. Kahe leeri keskel paiknes SOO (LE MARAIS). Need olid saadikud, keda sai puhkepausidel enda poole meelitada ning kes käitusidki nii, nagu neile oli hetkel kasulik. Nende hulgas oli ka Sieyès, kes targa mehena vältis kõiki poliitilisi klubisid.

Konvent võttis vastu dekreedi uue ajaarvamise kasutuselevõtust. Järgmisest päevast hakati igat dokumenti dateerima aastast I (ÜKS). Varsti muudeti kalender täielikult: aasta jaotati 12 kuuks, igas kuus täpselt 30 päeva. Ka kuude nimed muudeti (vendemaire – viinamarjakoristuskuu, brumaire – udukuu, frimaire – hallakuu, nivôse – lumekuu, pluviôse – vihmakuu, ventôse – tuulekuu, germinal – idanemiskuu, floréal – õitekuu, prairial – heinakuu, messidor – lõikuskuu, thermidor – soojakuu, fructidor – puuviljakuu). Nädal asendati dekaadiga (ühes kuus 3 dekaadi), iga päev numereeriti (primedi, duedi, tridedi jne.). Uusaastapäevaks sai vabariigi sünnipäev.

Uus parlament vajas ka paremad ruume. Ei kõlba ju nii väärikal rahvaesindusel töötada spordisaalis! Konvendi tööruumiks kohandati kuninga viimane elupaik TUILERIES’ loss. Kuid poliitilised terminid – parempoolsed, vasakpoolsed ja soo – jäid poliitilisse kõnepruuki igaveseks.

Žirondiinide algatatud sõda kulges edukalt, mistõttu jakobiinide võimutaotlust ei võetud eriti tõsiselt, seda enam, et Danton oli ju nende valitsuses kohtuminister. Ka ei varjanud kuninga nõbu Philippe d’Orléans üldse oma seotust žirondiinidega. (Tema poeg oli võiduka kindral Dumouriez’ adjutant.) Ta oli loobunud ka perekonnanimest de Bourbon ja soovis, et talle öeldaks kodanik Philippe Égalité (tõlkes: võrdsus).

Prantsuse väed okupeerisid Belgia ja mitmed Lääne-Saksamaa linnad. Konvent andis käsu vallutatud aladel kaotada pärisorjus ja kõikjal sisse seada rahvaesinduslik võim.


Kuninga hukkamine 21. jaanuaril 1793 Revolutsiooni väljakul.

Parlamendis arutati pikalt, mis saab kuningast. Siseminister Roland (kindlasti abikaasa soovitusel) oli kuninga hukkamise vastu. Noorim jakobiin Saint-Just väljendas montanjaaride seisukohta, nõudes, et kuninga üle mõistetaks kohut, mitte kui kodaniku, vaid kui vaenlase üle. Hääletamisel tõstsid kõik jakobiinid käe kuninga hukkamise poolt. Käe tõstis ka kunstnik J. L. David, kes sellega teenis nagu teisedki tiitli régicide (tõlkes: kuningatapja), mis tõi talle elu lõpul kaasa palju pahandusi. Otsustaval hetkel tõstis kõigi hämminguks Louis XVI surmamise poolt käe ka kuninga nõbu Philippe d’Orléans, (teise nimega Philippe Égalité). Sellega andis ta eeskuju neile SOO esindajaile, kellel puudus oma arvamus.

Kuningas giljotineeriti²⁷ 21. jaanuaril 1793 Revolutsiooni (praegusel Concorde’i) väljakul.

MÕTLE VÕI UURI JÄRELE!

1. Dantoni peetakse õigustatult üheks targemaks poliitikuks Suure Prantsuse revolutsiooni päevilt. Ometi jääb tema poliitilist karjääri varjutama üks näotu juhtum. Milline?

2. Keda pead selle näotu juhtumi peasüüdlaseks? Põhjenda.

3. Millist nime hakkas kandma kolmas parlament? Mida see nimi tähendab?

4. Kindlasti kujunes 21. septembril 1792 vabariigi väljakuulutamine uue parlamendi saadikute suursaavutuseks. Mis julgustas neid sellist otsust vastu võtma?

5. Kes olid montanjaarid? Neid kutsuti ka jakobiinideks. Miks?

6. Miks ei tunnetanud žirondiinid juba varakult, et montanjaarid võivad kujutada ohtu?

7. Paljudele Konvendi saadikutele jäi eluks ajaks külge halvustav tiitel régicide. Mida see sõna tähendab ning kuidas see tiitel mõjutas nende saatust hiljem?

8. Philippe d’Orléans hääletas parlamendis kuningale surmanuhtluse mõistmise poolt. Miks see paljusid üllatas? Miks ta seda tegi? Põhjenda.

9. Kas pead Louis XVI oma kodumaa reeturiks? Põhjenda oma arvamust!

10. Kust pärineb sõna giljotiin?