Microsoft Word diplomatiya az doc

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
54 
  Daha bir metod – bunu ondan kömäk istämäk şäklindä formulä etmäkdir.  Mäs.,  «bunu et!» äväzinä,  «bu işdä  mänä 
kömäk et!» variantında. Bu, insanda ähämiyyätlilik şüuru oyadır, mänliyini, qürurunu alçalmaqdan qoruyur.  nsanların 
hässaslığına bu cür fäallıqla söykändikdä onlar üçün rädd cavabı vermäk nisbätän çätin olur; 
  Daha bir metod – müxtälif müsbät sanksiyalar (bax: «Müsbät sanksiyalar» bölümünä [säh. 80]) vasitäsilä än 
ävväl  onun üräyini älä  almaqdır. Ağlın  yolu üräkdän  keçir. Üräyi fäth  olunmuş adamın  ağıl  vä iradäsi dä itaät altına 
düşür; 
  Daha  bir  metod  –  özün  bu  işä  girişib  vä  ya  mövqe,  yaxud  halı  qäbul  edib,  onu  isä  özünä  kömäkçi  sifätindä  qäbul 
etmäkdir. Empatiya vä ya «psixoloji oxşama effekti» hadisälärin sonrakı eskalasiyasını tänzimläyäsidir; 
  Daha  bir  metod  –  täsirä  tez  vä  ya  qäsdän  düşän  kömäkçi  personaldan  istifadädir.  Qalanı,  «psixoloji  sirayät» 
mexanizminin işidir; 
  Daha  bir  metod  –  müxtälif  vasitälärlä  täräfdaşın  müttäfiqlärindän  bir  vä  ya  bir  neçäsini  älä  keçirmäk,  ya  da  öz 
adamlarından bir  vä  ya  bir neçäsinin  onun  müttäfiqi  olmasına säy etmäkdir. Etibar etdiyi,  özününkü saydığı adamlar 
vasitäsilä insanı idarä etmäksä, silah gücünä idarä etmäkdän daha asandır; 
  Daha bir  metod – göstärişläri ona anonim, maskalanmış şäkildä,  yäni  sizin istäyiniz, täläbiniz şäklindä  yox, hansısa 
obyektiv zärurät, real vaciblik kimi täqdim etmäkdir. Mäs., «Män istäyiräm ki, bunu edäsän» äväzinä – «Bunu etmäyin 
vacibdir»  formasında.  Özgälärinin  istäyinä  tabe  olmaq,  onların  iradäsini  yerinä  yetirmäk  işindä  insanlar  bir  alçaqlıq, 
qürursuzluq  hiss  edirlär.  Äksinä,  real  zärurätä,  adät-änänäyä,  qanuna  vä s.  qarşı  hamıda  bir  ehtiram  mövcuddur  vä 
bunlara hamı, äsasän, müqavimätsiz tabe olur; 
  Daha bir  metod  –  bunu  konkret  olaraq  ondan  qanun, qeyrät,  borc,  namus,  vätän,  cämiyyätin,  näslin  marağı,  paklıq, 
düzlük, humanizm, ädalät vä s. täläb etdiyini ona aydınlaşdırmaqdır. Bu, insanda mäsuliyyät hissi oyadır. 
Yuxarıdakı  metoddan  bunun  başlıca  färqi  odur  ki,  orada  ümumiyyätcä,  müällif  gizlädilir,  depersonifikasiya 
etdirilirdisä, burada o, konkretdir vä däqiq olaraq göstärilir ki, bu fäaliyyät, addım, mövqe vä s. mähz filankäsä (vä ya, 
mäsälän,  vätänä,  xalqa  vä  s.)  xidmät  formasıdır,  hansı  ki,  hämin  obyektä  xidmätin  här  käsä  baş  ucalığı  gätirdiyi 
qabaqcadan ona mälum olmalıdır. Bu baxımdan, hämin obyektin, o cümlädän, qanunun, normanın vä s. müqäddäs, pak, 
ali,  toxunulmaz,  böyük  hörmätä  layiq  vä s.  olması  barädä  qabaqcadan  bir  qädär  «mikroleksiya»  söyläyib,  täbliğat 
aparmaq, sonra onu ona istinad göstärmäk xüsusi effektlidir. 
Qeyd  olunmalıdır  ki,  bu  metod  äsasän  fanatik  tipli  vä  ya  täcrübäsiz  şäxslärä  tätbiqdä  xüsusi  effektlidir.  Söhbäti 
mäharätlä fırladıb, sudan quru çıxa bilän färasätli adamları isä, bu cür spekulyasiyalara qısnamaq, kämändä salmaq bir 
qädär qäliz mäsälädir; 
  Daha bir metod – onu sosial deyil, dini imperativlärä qısnayıb, etiqadını istismar etmäkdir. Cihad, sälib  yürüşü, and 
içmäk, tövbä etmäk, «Allah xofu» üzärindä qurulan nizam-intizam vä b. bu effektä nümunälärdändir; 
  Daha bir metod – onu buna qabaqcadan hazırlaşdırmaq, onda  «ustanovka» yaratmaqdır. Gözlänilmäz hadisä insanda 
qeyri-adekvat reaksiya doğurur, äksinä, gözlänilän hadisäyä insan daha asan uyğunlaşır, daha tez reaksiya verir vä bu 
reaksiyaları daha obyektiv olur. Necä ki, häkimin  «Siz on gündän sonra öläcäksiniz» diaqnozu vaxtla halı assosiasiya 
etdirdiyindän,  bütün  sonrakı  müalicänin  effektini  heçä  endirir,  eläcä  dä,  müsahibin  «Bu  fakt  sizi  sevindiräcäk»,  «Siz 
yäqin ki, bundan kädärlänäcäksiniz», «Sizin üçün bu da maraqlı ola bilär ki...» vä s. tipli xäbärdarlığı hämsöhbäti zäruri 
ähval-ruhiyyäyä  kökläyir.  Bu  növ  formullarla  «start»  väziyyätinä  gätirilmiş  insan  vä  ya  insan  toplusunu  isä  lazımi 
fäaliyyätä sürüklämäk üçün bundan sonra adi bir komanda da kifayätdir; 
  Daha bir metod – onun mövqeyinin, cähdinin, halının vä ya müqavimätinin säbäb-mäqsädini açıb göstärmäkdir, mäs., 
bu cür: «Sän bununla filan vaxtkı hadisänin haqq-hesabını çäkmäk istäyirsän», «Sänin bunda şäxsi motivlärin var» vä s. 
Täsir – mexanizminin därki ilä öz qüvväsini itirir. Hisslärinin planlı deyil, täbii olduğunu, özünün riyakar deyil, sämimi 
olduğunu, başqa mäqsäd güdmädiyini sübut etmäk, ifşa olunmaqdan qurtulmaq, mänliyini qorumaq vä s. üçün, yaxud 
planının pozulduğunu därk etdiyi üçün täräf-müqabil mövqeyini däyişmäyä mähkum qalır. Psixoanalitikada bu fänddän 
pasiyentin beynindäki depressiv sindromu äritmäk üçün istifadä edilir. 
Qeyd olunmalıdır ki, gündälik ünsiyyätdä bu fändin digär variantından, yäni real deyil, özündänquraşdırma säbäb-
mäqsädi, başqa sözlä, bähanäni äsas göstärmäk formasından da, geniş istifadä olunur. Mäs., «Sän oraya bu işä görä yox, 
mähz  filankäsi  görmäk  üçün  gedirsän»  vä  ya  «De  ki,  cäsarätim  çatmır,  ona  görä  etmiräm»  vä s.  tipli  deyimlär  bu 
qäbildändir.  Hämçinin,  qäsdän  äleyh  kökländiyini,  süni  olaraq  bu  atmosferi  yaratdığını,  täkidinin  (müqavimätinin) 
qäräzdän iräli gäldiyini vä s. iddia etmäk, şär atmaq, böhtan demäk vä b. da bu mäqsädli stimulyatorlardandır; 
  Daha  bir  metod  –  onun  mövqeyinin,  cähdinin,  halının  vä  ya  müqavimätinin  säbäb-mäqsädini  onun  özündän  sual 
etmäkdir.  Problemi  bir  känara  qoyaraq,  täsadüfi  formalaşan  situasiyanı  müzakirä  obyektinä  çevirmäk,  özü  dä  burada 
äsas günahkar kimi onu ittiham edib, väziyyätä görä ondan hesabat istämäk täräf-müqabili çıxılmaz väziyyätä salacaq, 
cinayät başında yaxalanmış oğru kimi ora-bura vurnuxacaq vä ya mövqeyinin, cähdinin vä s. nahaq bu cür yozulduğunu 
iddia etmäklä, can  qurtarmağa, özünü  bäraätländirmäyä çalışacaq  vä  vacibi  odur  ki, sizä bir dä belä  düşünmäyä äsas 
vermämäk üçün mövqeyini däyişäcäk; 
  Daha  bir  metod  –  ona  etimad  göstärmäk,  onun  barädä  yaxşı  täsävvürdä  olduğunuzu  bildirmäk,  ondan  başqa  cür 
häräkät  gözlämädiyinizi  näzärä  çarpdırmaqdır.  Özü  barädä  olan  täsävvürü  puça  çıxarmamaq,  etimadı  doğrultmaq, 
yaradılan nüfuza layiq olmaq üçün täräf-müqabil deyilän mövqeyä gedäsidir; 
  Daha bir metod – onu öz täsadüfi bir sözünün äsirinä, girovuna çevirmäkdir. Belä ki, nä vaxtsa dediyi hansısa bir ötäri 
sözü  äldä  dästavüz  edib,  uzun  müddät  bundan  onun  fäaliyyätini  korrektä  üçün  bir  ülgü  mövqeyindä  istifadä  etmäk 
mümkündür.  Mäs.,  «Män  inciyän  (küsän,  qorxan  vä s.)  deyiläm»  etirafı  müsahibin  sonrakı  manevrlärinä  xeyli  geniş 
imkanlar açır ki, bundan sonra bütün umu-küsü, qäzäb, inciklik vä s. hämin bu bäyanatla sığortalanmış olur. Belä ki, 
här däfä ona öz etirafını xatırlatmaqla («bäs, deyirdin ki...» yaxud «sän demişkän...») väziyyäti düzältmäk mümkündür. 
Özü-özü ilä ziddiyyätä girişmämäk, sözü ilä ämäli uyğun gälmäyän riyakar täsävvürü yaratmamaq vä s. xatirinä täräf-
müqabil  sizin  här  şıltaqlığınıza,  mäqsädli  zarafatlarınıza  vä s.  dözäsidir.  Metodun  äsas  variasiyası  ondan  ibarätdir  ki, 
lazımi  söz  mäcburi  şäkildä,  yäni  söhbäti  diplomatikcäsinä  «fırladıb»,  mäqsädyönlü  şäkildä  onun  üstünä  gätirib 

---