Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə36/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   32   33   34   35   36   37   38   39   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
49 
     
III.2.7. MAHIR HÄMSÖHBÄT OLA BILMÄK QAYDALARI 
«Här käs öz dilinin arxasında gizlänir!». 
Hz.Äli 
Deyilänlärlä  yanaşı,  söhbät  prosesi  bir  täkcä  tänqid,  imtina,  mövzudan  yayınma  vä s.  kimi  dolaşıq 
mäqamlardan  ibarät  deyil.  Burada  heç  bir  düyünlü  nüansları  olmayan  adi  mükalimä,  därdläşmä,  diskussiya, 
polemika mäqamları da yetärincädir ki, bunlar da öz incäliklärinä malikdir. Hämçinin yuxarıda tanışlıq aktının 
birinci fazasına aid mäsälälärdän danışılmışdı. Yaranmış kontaktı qoruyub-saxlamaq vä äldä edilmiş nailiyyätläri 
daha  da  inkişaf  etdirä  bilmäk  mäsäläsi  sonrakı  märhäläni  necä  idarä  edä  bilmäkdän  bilavasitä  asılıdır.  Burada 
mähz buna aid bäzi instruksiya verilir: 
  Heç vaxt täräfdaşı öz problemlärinizin müzakiräsi ilä, şikayät dolu giley-güzarla yormamalı vä yaxud da 
ki,  äksinä,  –  özünüzü  täriflämäklä,  dağ  başına  qaldırıb  qoymaqla  mäşğul  olmamalı,  bir  sözlä,  ümumiyyätcä, 
özündän  imkan  daxilindä  az  söhbät  açmalı.  Äksinä,  bütün  diqqäti  onun  üzärinä  yönältmäli,  onun  özünü 
täriflämäsinä vä ya şikayätlärinä häväslä qulaq asmalı; här bir ifadä tärzi, jest, mimika, sual vä s.-lä ona, onun 
häyatına  maraq  nümayiş  etdirmäli,  tänqiddän  qaçmalı,  eyiblärini,  qüsurlarını  görmämäzliyä  vurmalı  vä  ya 
mäcburän  görmäli  olsanız  därhal  bäraätländirmäli,  äksinä,  ağlını,  erudisiyasını,  sair  mäziyyätlärini  vaxtında 
sezib  qiymätländirmäli,  tärif  demäkdä,  hansısa  müsbät  xüsusiyyätini  därhal  sezib  qiymätländirmäkdä, 
qabartmaqda  säxavätli  olmalı,  qabiliyyätläri  haqqında  yüksäk  fikir  söylämäli,  här  räftarla  ona  ähämiyyätlilik 
şüuru  aşılamalı,  ona  etibar,  etimad  göstärmäli,  münasibätlärdä  pärt  olmasına  imkan  vermämäli,  nitqdä  «sän» 
(«siz»)  äväzliyini  daha  çox  işlätmäli,  ona  qarşı  hämişä  mehriban,  gülärüz,  diqqätcil  vä  qayğıkeş  olmalı,  onun 
hisslärinä, mänliyinä, räyinä, irqi, irsi, dini, milli vä s. heysiyyatına, adätlärinä vä s. hörmät göstärmäli, därdinä 
şärik  olmalı,  problemlärindä  kömäk  göstärmäli;  onunla  diskussiyalarda  istinad  kimi  obyektiv  kriteriyalara 
äsaslanmalı, näticäni qarşılıqlı  kompromis  vä  ya  şäxsi güzäşt yolu ilä häll etmäyä  cähd  göstärmäli; Onunla öz 
aranızda olan ümumi cähätläri tapıb, qabartmalı, ona hädiyyälär vermäli, bayramlarını täbrik etmäli, arzularını, 
istäklärini, ad gününü vä s. yadda saxlamaqla
5
 sonradan onda xoş täässürat oyatmağa çalışmalı, istädiyi adamla 
qovuşmasına,  arzularının  reallaşmasına  vä s.  kömäk  göstärmäli  vä  s;  Ünsiyyät  –  äksär  insanlar  üçün 
özünüifadänin  bir  vasitäsidir  vä  qoy,  täräfdaş  bu  şansdan  istifadä  edib  istädiyi  qädär  özünü  reklam  etdirsin, 
danışsın, üräyini boşaltsın. Lakin sizin üçün ki bu belä deyil. Axı sizä ünsiyyät özünüifadä üçün yox, täräfdaşı öz 
itaätinizä almaq üçün  gäräkdir. Bunun üçünsä bir şeyi yadda saxlayın: bir-biri ilä  vuruşan  eyni gücä malik iki 
räqib qoşundan än axırda o qalib gälir, hansı ki, hämişä öz yerini, planını, gücünü, hücum vaxtını, canlı qüvvä vä 
texnikasının  sayını, xarakterini vä s.  äks täräfdän daha yaxşı  gizlädä bilib. Äksinä, o biri täräfin näyi varsa  här 
şeyi daim göz önündä olduğundan, ondan ehtiyatlanmağa da ehtiyac qalmır vä här bir addımının qarşısı vaxtında 
alına  bilir  (partizan  müharibäsinin  gücü  dä  mähz  bununla  älaqädardır).  Eyni  qayda  ilä,  söhbät  edän  iki  şäxs 
arasında  da  üstünlük  daim  o  täräfä  mäxsus  olur,  hansı  ki,  özü  barädä  qarşı  täräfä  daha  az  mälumat  verir,  öz 
koordinatlarını daha az däqiqläşdirir. Söhbäti dä, hälä här şeyi tam danışıb qurtarmamış bitirir: fäqät, bağlı zärf 
hätta boş olduqda da maraq doğurur. 
     
III.2.8. MAHIR DINLÄYICI OLA BILMÄK QAYDALARI 
Lakin  bütün  bunlarla  yanaşı,  ünsiyyät  bir  täkcä  sizin  monoloqunuzdan  ibarät  deyil.  Yaxşı  hämsöhbät  ola 
bilmäk üçün, älälxüsus, insanların üräyinä yol tapmaq üçün häm dä mahir dinläyici ola bilmäk vacibdir. Ancaq 
ki,  bu  dinläyicilik,  göründüyü  qädär  dä  sadä  şey  deyil  vä  bu  ad  altında  burada,  heç  dä  gözünü  döyä-döyä 
hämsöhbätin  ağzına  baxmaq  mänası  näzärdä  tutulmur.  Mahir  dinläyici  ola  bilmäk,  özü  bir  sänätdir  vä  bunu 
bacaranlar, ağızlarını açıb bir kälmä belä danışmadan, hamının diqqätini cälb edir, märkäzi fiqura çevrilirlär. Bu 
isä müäyyän fändlär täläb edir. Deyilän variant, passiv yox, aktiv dinläyicilik stilidir. Bunun üçün söhbät boyu, 
mütämadi olaraq, härdän-birdän müäyyän formullar işlätmäk zäruridir ki, onlar istär-istämäz täräfdaşın diqqätini 
sizä  bağlayır  (älavä  olaraq  bax:  «Särbäst  assosiasiya  metodu»  bölmäsinä  [burada, säh. 31]). 
Bunların bir qismi aşağıdakılardır: 
  E m o s i y a l a r a   t ä ’ s i r   f o r m u l l a r ı :  
Söhbätin ävväl, orta vä axırında işlädilän aşağıdakı müvafiq söz vä ya söz birläşmäläri täräf-müqabilin emosiyalarının 
aktivliyinä stimullaşdırıcı täsir göstärir: 
a) Söhbätin ävvälindä: 
— Sizi kimsä incidib? yaxud: kim incidib? 
— Siz näyä göräsä kädärli görünürsünüz, nä olub? vä s...; 


www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
50 
Bu cür xüsusi diqqät, minnätdarlıq älamäti olaraq vä ya ünsiyyät täläbatının näticäsi olaraq, täräfdaşı açılışmağa vadar 
edäcäk. 
b) Söhbätin ortasında: 
— Bu ki sänin günahın deyil! 
— Afärin, bu, äsl özünü älä ala bilmäkdir! 
— Komediyasan, äla dedin! 
— Yaxşı başa düşmädim, necä oldu? vä s. 
Fikirlärinä  bu  cür  diqqät  nümayiş  etdirmäk,  onları  täsdiqlämäk,  dästäklämäk,  bäraätländirmäk  täräf-müqabilä 
ruhlandırıcı täsir göstärir; 
c) Söhbätin sonunda: 
— Säninlä ünsiyyät maraqlıdır. 
— Adam här däfä säninlä söhbätdän sonra, sanki yüngülläşir. 
— Bu gün mäni ämälli-başlı güldürdün... 
Özünüifadä täläbatı mäcbur edäcäk ki, täräf-müqabil bunlardan sonra özünü bir qädär dä maraqlı etmäk üçün daha da 
äldän-ayaqdan getsin vä täbii ki, söhbätä daha çox aludä olsun... Vä s... 
 
n t e l l e k t ä   t ä ’ s i r   f o r m u l l a r ı :  
Bu formullardan istänilän biri söhbätin istänilän bir hissäsindä işlädilir vä täräf-müqabilin intellektini passivläşdirmäk, 
oyanmağa qoymamaq vä s. mäqsädi güdür: 
a) Deduksiya metodu: 
Täräf-müqabilin fikirlärindän härdän xüsusi näticälär çıxarmaq, fikirlärinä qüvvät vermäk vä s. täfäkkürünün assosiativ 
qabiliyyätinä stimuledici täsir göstärir. «Hämçinin...», «Eläcä dä,..», «Demäli,...», «O cümlädän,...» vä s. kimi ara sözläri ilä 
başlayan cümlälär bu mäqsädlidir; 
b) Analogiya metodu: 
Burada  fikrin  nisbätän  aydınlığı,  konkretliyi  xatirinä,  o,  daha  särrast  deyimlä  (daha  dolğun  sinonimi  ilä)  äväz  edilir. 
«Yäni ki,...», «Daha doğrusu,...», «Başqa sözlä,...» vä s. tipli ara sözläri ilä başlayan deyimlär bu mäqsädlidir; 
c)  nduksiya metodu: 
Bu  metod,  täräf-müqabilin  fikirlärinin  härdän-birdän  daha  yığcam  ifadälärlä  ümumiläşdirilmäsindän  ibarätdir.  «Bir 
sözlä...», «Ümumi olaraq...», «Beläliklä...» vä s. tipli ara sözläri ilä başlayan müdaxiläläriniz bu mäqsädlidir. 
Vä s... 
   




Dostları ilə paylaş:
1   ...   32   33   34   35   36   37   38   39   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə