Microsoft Word diplomatiya az doc

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
44 
mövqeyinizin dä, onunkundan daha obyektiv, äsaslı olması barädä täässürat formalaşdırır. 
  Nümunä üçün, mäs., SSR -nin dağılma märhäläsi äräfäsindä yerlärdä Leninin heykällärinin sökülmäsi mäsäläsinä qarşı 
qatı äleyh mövqe tutan bir müxbirin, Ağdaşın (bundan bir az ävväl Mingäçevirin) o vaxtkı  cra Hakimiyyätinin başçısı 
Faiq  Baxşäliyevä  verdiyi  «Siz  bu  heykällärin  sökülmäsinä  yol  vermäklä  tarixi  sähv  etdiyinizi  düşünmürsünüzmü?» 
sualına onun verdiyi aşağıdakı diplomatik cavab bu qäbildändir: 
— Düzdür, Lenin böyük şäxsiyyätdir vä män şübhä etmiräm ki, onun tarixdä yeri, rolu mäsäläsi hälä on, bälkä dä 
yüz  illärlä  araşdırılacaq,  öyräniläcäk.  Amma,  hazırkı  dövrdä  günün  täläbinä,  ona  qarşı  formalaşan  käskin  mänfi 
psixoloji atmosferä vä s. säbäblärä görä, indi bu heykällärin bu yerlärdä saxlanılması da, mäqsädäuyğun deyil; 
5) Tänqidi  öz  mövqeyin  kimi  yox,  üçüncü  bir  täräfin  vä  ya  ümumiyyätcä,  ätraf  insanların  mümkün  mänfi 
reaksiyası  kimi  täqdim  etmäk  konfrontasiya  ruhunu  zäiflädib,  täräfdaşı  sizinlä  razılaşmağa  vadar  edä  bilir, 
mäsälän: 
— Belä etsän, sonra deyä bilärlär ki...; 
— Män bilän, filankäs bunu bilsä, fikirläşäcäk ki, yäqin...; 
— Känardan baxanlara bu belä görünä bilär ki...; vä s. 
6) Tänqid  zamanı,  eyni  zamanda,  täräfdaşa  geri  çäkildiyi  halda  öz  «simasını  xilas»  üçün  şans  verilmälidir, 
yäni  mäsälä  elä  qurulmalıdır  ki,  geri  çäkildikdä  o,  özünü  alçalmış  hiss  etmäsin,  pärt  väziyyätä  düşmäsin, 
gäläcäkdä  başqalarının  tänä,  mäsxärä  obyektinä  çevriläcäyini  düşünmäsin.  Tänqidinizlä  onun  alçalmasını 
istäyirsinizsä,  bu  başqa  mäsälä.  Lakin  sizä  lazımdırsa  ki,  hansısa  bir  mübahisäni  häll  edäsiniz,  kimäsä  hansısa 
fikri  qäbul  etdiräsiniz,  kimisä  öz  täräfinizä  vä  ya  sizä  lazım  olan  yola  çäkäsiniz,  bu  zaman  artıq  onun  geri 
çäkilmäsinä paralel olaraq täzyiqi artırmaq yalnız ümumi işin ziyanınadır ki, xeyrinä deyil. Deyilän mäsälä güclü 
psixoloji baryer effektinä malikdir vä äksär insanları özlärinin gün kimi aydın görüb, bildikläri mövqeni qäbul 
etmäkdän çäkindirän başlıca faktordur. Yäni insanlar başa düşdükdä ki, bu mövqeyi, bu fikri qäbul etmäk, onun 
häqiqiliyini  etiraf  etmäk  onları  başqalarının  yanında  alçaldacaq,  onların  mänliyinä  xäsarät  toxunduracaq,  o 
zaman häqiqäti öz şäxsi maraqlarına qurban veräräk, «öldü var, döndü yoxdur» yolunu seçib, belä deyilsä «son 
damla  qanına  qädär»  vuruşmağı  üstün  bilirlär.  Çünki  müqayisä  edib,  geri  çäkilmäyin  ziyanının,  öz  yerindä 
qalarkän aldığı zärbälärdän daha böyük olduğunu öz-özü üçün müäyyän edir. Äksinä, geri çäkildiyi halda onun 
tählükäsizliyinä täminat verdikdä, bunu etibarlı şäkildä sığortaladıqda täräfdaş geri çäkilmäyi,  güzäştä getmäyi 
mümkün variantlardan biri kimi näzärdän keçirä bilir vä çox ehtimal da ki, qäbul edir. 
  Qadağalar: 
a)  Bütün  hallarda  şäxsiyyät  vä  onun  fäaliyyätini  bir-birindän  färqländirmäli  vä  tänqid  edärkän  heç  vaxt 
şäxsiyyät sferasına toxunmamalı. 
  Yäni,  mäs.,  demäk  mümkündür  ki,  «Sänin  sözündä  (mövqeyindä,  qänaätindä  vä s.)  sähv  var  (vä  ya  filan  sözün 
sähvdir)». Bu, heç bir äks-reaksiya doğuran deyil vä normal qarşılanasıdır. Lakin heç vädä «Sän yalan danışırsan» tipli 
deyim  yolverilmäzdir  vä  burada  täräf-müqabil  öz  şäräf  vä  läyaqätinä  zärbä  gördüyündän,  istär-istämäz  äks-hücuma 
köklänäsidir.  Eyni  ilä  «Sänin  bu  häräkätin  düzgün  deyil»,  «Sänin  filan  häräkätin  xuliqanlıq  kimi  yozula  bilär»  vä s. 
kimi  deyimlärlä  «Sän  öz  häräkätini  bilmirsän  (vä  ya  nä  etdiyini  bilmirsän)»,  «Sän  xuliqansan»  (vä  ya  däläduzsan, 
avarasan...) vä s. kimi deyimlär arasındakı färq dä bu qäbildändir; 
b) Tänqid konkret vaxtdakı konkret davranış vä ya deyimlärlä älaqädar olmalıdır, yäni konkret arqumentlärä 
äsaslanmalıdır, daha, ümumi vä qeyri-müäyyän faktlara yox. 
  Mäs.,  «Sän  hämişä beläsän»  ifadäsi  ifrat äsäbilik  doğura bildiyi  halda,  «Sän  filan  vaxt filan  mäsälä ilä  bağlı  da  belä 
etmişdin»  ifadäsi  artıq  täräfdaşın  dil-ağzını  bağlayan  bir  formulädir.  Fövqälümumilik  kvantorları  («hämişä»,  «heç 
vaxt»,  «daim»,  «här  yerdä»,  «här  işdä»,  «ömrü  boyu»  vä s.)  ilä  ifadä  olunan  bütün  tänqidlär  bu  kateqoriyaya  aiddir. 
Äksinä,  bütün  hallarda  «indi-burada»  vä  ya  «filan  vaxt-filan  yerdä  (vä  yaxud  konkret  olaraq  filan  mäsälä  ilä  bağlı)» 
prinsipinin qorunması mäsäläni 180° däyişir; 
c)  Publika  (kollektiv,  qrup,  kütlä  vä s.)  qarşısında  tänqid  yolverilmäzdir.  Täräfdaş  täkbätäklikdä  edilän 
hansısa  tänqidi  qäbul  edä  biläcäyi  halda,  bir  başqalarının  yanında  deyilän  hämin  tänqidä  istär-istämäz  mänfi 
reaksiya vermäyä mäcburdur. Yäni şahidlär belä vaxtda güclü provakasion täsirä malikdirlär vä onların yanında 
öz «simasını xilas etmäk» üçün här käsin tänqidä dözümsüzlük nümayiş etdirmäsi, hätta haqsız olduğunu başa 
düşsä dä, mövqeyini axıra qädär müdafiä etmäsi qaçılmazdır. Täkbätäklikdä isä güzäşt üçün dä, kompromis üçün 
dä,  heç  bir  baryer  yoxdur  vä  bu  halda  faktlarla,  obyektiv  arqumentlärlä  razılaşıb  haqsız  olduğunu  boynuna 
almaq, geri çäkilmäk, ona bayaqkı miqyasda itki bahasına başa gälmäyäcäk. 
  Nümunä  üçün,  mäs., räislärin adätän  tänqidä  qarşı  dözülmäz  olub,  älälxüsus  iclas zamanı  onların  ünvanına säslänän 
tänqidlärlä,  sözlärinin  qarşısında  söz  deyilmäsi  kimi  mäsälälärlä  barışa  bilmädikläri  mälumdursa  da,  äksinä,  iclasdan 
sonra täkbätäklikdä onlara yaxınlaşıb vä ya kabinetinä gälib öz iradlarınızı bir-bir sadalamaq väziyyätin tonunu däyişir, 
bayaq  yaranmış  gärginliyi  aradan  götürür  vä  hätta  mümkündür  ki,  gäläcäk  münasibätlärinizin  ahänginä  bäzi  müsbät 
notlar älavä  edir. Hansı  ki,  bir qädär ävväl, camaat  yanındakı  bu cür  särbästliyiniz,  başqalarına da ibrät  olması  üçün 
istär-istämäz, hätta can-cigäri olmuş olsanız da belä, onu sizä qarşı särt davranmağa mäcbur edäcäkdi. 
Hämin  säbäbdän,  oğlana  qızla  gedärkän  vä  ya  kimäsä  ailäsi,  uşaqları  yanında  sataşmaq,  tähqiramiz 
münasibät  göstärmäk,  tänqid  demäk  tählükäli  mäsälädir.  Çünki  başqa  vaxt  onun  buna  reaksiya  vermämäsi 

---