Microsoft Word diplomatiya az doc

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
127 
ähalisi arasında odlu silahın sayının artmasını täşkil etmäk yolu ilä); 
MÜHAR BÄ ZAMANI : 
Orduda  –  yeni  formalaşmış  vä  ya  ehtiyatda  olan  hissälärin  härbi  xidmätçiläri;  mühasiräyä  düşmüş  härbi 
xidmätçilär; härbi ämäliyyatlar zamanı böyük itki vermiş hissälärin şäxsi heyäti; hökumätin siyasi kursundan vä 
ölkäni  müharibäyä  gätirib  çıxarmasından  narazı  olan  härbi  xidmätçilär;  başqaları  ilä  müqayisädä  nisbätän  pis 
maddi-mäişät  tächizatı  olan  hissälärin  härbi  xidmätçiläri;  aralarında  sosial,  milli,  dini  vä s.  konfliktlärin  qeydä 
alındığı bölmälär; räqibin milli azlıqdan olan äsgär vä zabitläri (Müharibädä psixoloji metodların konkret tätbiqi 
ilä älaqädar älavä olaraq bax: burada, sähifä 53, 62, 64, 71, 71, 78-79, 118, 127 vä s.-ä); 
Mülki  vätändaşlar  arasında  –  özünün  hüquqi,  iqtisadi,  sosial  väziyyätindän  narazı  olan  qruplar,  klanlar, 
täbäqälär,  o  cümlädän,  väzifäsindän  getdiyinä  görä  incik  qalanlar;  äsgär  anaları  cämiyyätläri,  pasifistlär, 
nihilistlär, bir sıra dini qruplar vä b. räqibin normal müharibä apara bilmäk işinä daim mane ola bilän potensial 
qüvvälärdir vä aşkarlanıb dästäklänmälidir. Äksinä, sizin öz cäbhänizdä hämin kateqoriyadan olan qüvvälär, sizä 
äleyhdar olan istänilän dövlät, istär räqib cäbhäsindä vä istärsä dä xaricdä yüksäk rütbäli härbi personlar, silah 
istehsalı  vä  satışı  ilä  mäşğul  olan  täräflär  vä b.  sizin  qäläbänizä  mane  ola  biläsi  potensial  täräflärdir  ki,  bütün 
hallarda onların bu müharibä ilä älaqälärini näzarätdä saxlamağa çalışmalı. 
Kitabın  ümumi  qayäsindän  vä  Azärbaycanın  düşdüyü  hazırkı  väziyyätdän  iräli  gäläräk  räqib  dövlätä  qarşı 
fäaliyyät barädä nisbätän ätraflı: 
 V.4.1.a)  Räqib  dövlätin  äleyhdarı  olan  dövlätlär  axtarılıb  tapılır,  dästäklänir,  müdafiä  edilir  (bax: 
«Müsbät sanksiyalar» bölümünä [burada, säh. 80]). 
  1998-ci  ildä  Türkiyäyä  qarşı  onun  üç  äsas  räqibi  olan  Suriya,  Ermänistan  vä  Yunanıstan  birläşib  alyans  yaratdıqdan 
sonra, Türkiyä onların här üçünä räqib olan bir dövlät tapıb, onlara qarşı onunla härbi vä digär sahälärdä ittifaq bağladı 
ki, bu da  zrail dövläti idi; 
  Baxmayaraq ki,  kinci Dünya Müharibäsi dövründä ABŞ vä SSR  räsmi müttäfiq idilär, bununla belä ABŞ-ın Yaponiya 
cäbhäsindäki qäläbäsini çätinläşdirmäk vä itkilärini artırmaq mäqsädilä, SSR  mütämadi olaraq ABŞ-ın planları barädä 
Yaponiyaya gizli informasiyalar ötürürmüş («LIDER» t/v. 13.10.2000). 
  ABŞ-ın  kinci  Dünya  Müharibäsinä  qädär  –  Almaniyanı,  müharibä  äräfäsindä  –  onun  düşmäni  olan  SSR -ni, 
müharibädän sonra isä – SSR -nin räqib vä düşmäni olan dövlätläri (mäs., onunla türk xalqlarına görä ädaväti olan – 
Türkiyäni, Şimali Azärbaycana görä ädaväti olan –  ranı, Şimali Koreyaya görä ädaväti olan – Cänubi Koreyanı, Şärqi 
Almaniyaya görä ädaväti olan – Qärbi Almaniyanı vä b.) dästäklämäsi bu qäbildändir (hansında ki, bu birinci halda – o 
vaxtkı dünyanın än aparıcı dövlätlärinin cämläşdiyi Avropaya daxili iğtişaş salıb, ABŞ-ın äsas räqiblärini (o cümlädän, 
SSR -ni)  neytrallaşdırmaq,  zäiflätmäk,  sıradan  çıxarmaq;  ikinci  halda  –  burada  o  dövrün  iki  hegemon  derjavasının 
(Almaniya  vä  SSR -nin)  bir-birini  kifayät  qädär  gücdän  salmasından  sonra,  pis  vä  än  pis  arasında  seçim  edib, 
perspektivdä  daha  tählükäli  ola  biläcäk  Almaniyanı  oyundan  çıxarmaq  (älälxüsus  da  ki,  bu  müharibädä  SSR -nin 
başlıca räqibläri olan Almaniya,  taliya vä Yaponiya Latın Amerikasında ABŞ-ın geosiyasi zämindä räqibläri idi); Vä 
nähayät, üçüncü halda – rinqdä ABŞ-la täkbätäk qalmış vä bu tutaşmadan sonra özünü çätinliklä ayaq üstä saxlayan 
digär  derjavanı  (SSR -ni)  yer-yerdän  kiçicik  qälpälärlä  didib-parçalayaraq  zäiflätmäk,  son  olaraq  çökdürmäk 
strategiyası  güdülürdü  (yeri  gälmişkän,  bir  zamanlar  Türkiyänin  sıçrayışla  iräliläyäräk  Avropa  vä  NATO-nun  än 
qabaqcıl dövlätläri arasına çıxmasının, sürätlä çiçäklänmäsinin, däfälärlä Avropa Şurasına üzvlüyä dävät edilmäsinin, 
bugünkü  gündä  isä  bu  möcüzälärdän  heç  bir  äsär-älamät  qalmayıb,  här  vächlä  gerilämäsinin  vä  hamı  täräfindän 
unudulmasının,  täklänmäsinin  başlıca  säbäbi  dä  budur.  Belä  ki,  o  zaman  o,  SSR   ilä  birbaşa  särhädi  olan  yeganä 
NATO dövläti idi vä SSR  ilä antoqonist münasibäti, bu imperiyada türk xalqlarının «äsarätinin» davam etdiyi müddätä 
qädär  sığortalanmışdı. Bu  isä, «ağırlıq märkäzi» kimi  ABŞ vä Qärbi Avropadan  här il  ona  axan  milyardlarla  dollar 
«geosiyasi  dividentlär»  demäk  idi.  SSR -nin  dağılması  ilä  «bağda  ärik  vä  onunla  birlikdä  salam-äleyküm  dä  başa 
çatdı»  vä  Türkiyänin  «däyärlär  şkalasındakı»  ali  yeri  bölgädä  SSR   ilä  birbaşa  särhädi  olan  bir  başqa  geosiyasi 
cähätdän uğurlu dövlätä keçdi ki, bu da, Gürcüstan oldu. O säbäbä görä ki, Gürcüstan (1) kiçik olduğundan nisbätän 
daha  az  mäsräf  («divident»)  täläb  edir,  (2)  bölgädä  än  hündür  strateji  mövqeyä  malikdir,  (3)  azsaylı  xalqdan  (vä 
demäli,  azsaylı  xarici  diasporalardan)  täşkil  olunduğundan  vä  zäif  iqtisadiyyata  malik  olduğundan,  Qärblä  siyasi  vä 
iqtisadi  inteqrasiyaya  (vä  demäli,  ondan  birtäräfli  asılılığa)  daha  çox  meyllidir;  (4)  Stalin  faktoru  säbäbindän 
Gürcüstanla  Rusiya  arasında  real  vä  ya  potensial  ädavät  yaşamaqdadır;  (5)  Xaçpärästdir.  Älälxüsus  da  ki,  deyilän 
mäsälälärdä Rusiya burada Qärblä räqabätä girä biläsi iqtidarda deyil. 
Deyilän  metodla  kiçik  dövlätlärin  böyük  dövlätlärä  täzyiq  göstärdiyi  hal  üçün,  bu  mäqsädlä  öz  xarici 
iqtisadi,  siyasi,  härbi  vä s.  kursunun  ondan  onun  räqibinä  doğru  däyişdirilmäsi  hädäsi,  jesti  vä  ya  addımından 
istifadä edilir. 
  Mäsälän,  Azärbaycanın  Avropa  Şurasına  qäbul  olunması  faktının  mexanizmi  bu  siyasätä  nümunälärdändir. 
Azärbaycanın  indiyä  qädär  kimsäsiz  bir  väziyyätdä  olub,  imdad  diläyäcäyi  bir  käsinin  olmayacağını  görän  Qärb, 
indiyäcän onunla yalnız täzyiqlär dilindä danışıb, gündä bir şeyi bähanä edäräk onu özündän uzaqlaşdırdığı, ona şärtlär 
diqtä  etdiyi  halda,  Rusiyada  hakimiyyät  däyişikliyi  olması  ilä  burada  väziyyätin  180°  däyişdiyini  vä  bundan  därhal 
sonra  da,  Azärbaycanın  onunla  öz  münasibätlärini  sürätlä  isitmäyä  başladığını  gördükdän  sonra,  hämin  Qärb  artıq 
Azärbaycan  kimi  geosiyasi  vä  geo-iqtisadi  ähämiyyätli  bir  yağlı  tikänin  äldän  çıxmaq  vä  ya  räqib  cäbhäsini 
genişländirmäk tählükäsinin reallığını aydın hiss etmäyä başladı. Näticäsi isä hamıya  yaxşı mälumdur: Dünänä qädär 
Qärbin  gözündä  barbar,  qeyri-sivil,  qeyri-demokratik  bir  äyalät  kimi  görünän  Azärbaycan,  birdän-birä  onun 
näzärlärindä  Türkiyä  (hansını  ki,  hämin  AŞ  hälä  bir  neçä  on  il  ävväl  öz  standartlarına  tam  uyğun  bilib  özünä  daxil 
etmäk üçün hätta minnät edirdi) vä digär bu kimi säksän, yüz illik demokratiya täcrübäsi olan sivil dövlätlärdän daha 

---