Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə104/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   100   101   102   103   104   105   106   107   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
130 
  A.Dümanın dä äsärlärindän birindä buna oxşar epizod var: Burada birisi hücum edäräk özünün än qatı düşmänlärindän 
birini zindandan azad edir. Hämin şäxs bu tämännasız yaxşılığın säbäbini ondan soruşduqda cavabında bildirir ki, säni 
mäğlub  edib,  zindana  salan  şäxs  mänim  dä  düşmänlärimdändir  vä  indi  onun  säni  mäğlub  edib  zindana  salmasından 
sonra  isä  sän  tapdanmış  şäräfini  qaldırmaq  üçün  ölüncä  ondan  qisas  almaq  yanğısı  ilä  alışıb-yanmağa  mähkumsan. 
Sänin artıq geriyä yolun yoxdur vä mänä dä sän mähz buna görä lazımsan... 
     
Bura  qädär  deyilänlär  räqibä  äleyhdarların  mövcudluğu  şäraitindä  ähämiyyät  käsb  edän  mäsälälär  idi. 
Äleyhdarları  yoxdursa  vä  ya  olanların  cäbhäsini  genişländirmäk  mäqsädi  ilä,  hämçinin  daha  çox  täräfin  onun 
äleyhinä köklänib, qalxıb ona täzyiq göstärmäsi üçün vä ya digär täräflärdän dä ona qarşı bir alät kimi istifadä 
edä  bilmäk  üçün,  deyilänlärä  paralel  olaraq,  süni  şäkildä  ona  äleyhdarların  yetişdirilmäsi  istiqamätindä  iş 
aparılır, bunun üçün: 
 V.4.2)  Räqibä  loyal  münasibät  bäsläyän,  neytral  vä  ya  mötädil  müttäfiq  olan  täräflärin  onun  äleyhinä 
köklänmäsinä, qalxmasına, müttäfiqläri ilä aralarının vurulmasına çalışılır. Bunun üçün: 
 V.4.2.1) Äleyhinä ideoloji fäaliyyät aparılır. O cümlädän: 
 V.4.2.1.1) Onun äleyhinä olan faktlar axtarılıb tapılır, üzä çıxarılır, geniş reklam etdirilir, şöhrätlänmäsi, 
yayılması üçün här cür tädbirlär görülür. 
Äleyhtäbliğat üçün xammal rolu oynaya biläcäk belä mäqamlara qismän aid ola bilär: 
  Onunla  täbliğat  hädäfi  olan  täräflär  arasında  olan  här  növ  ziddiyyätläri,  o  cümlädän,  keçmişdä  yollarının 
ayrılması  vä  hätta  toqquşması  kimi  – tarixi;  hazırkı  etnik,  dini,  sinfi,  mähälli,  ideoloji,  siyasi  vä s.  kimi  – 
sosial färq vä problemläri; 
  Onun  cılız,  yazıq,  fağır,  miskin,  qorxaq,  özünäinamsız  vä s.  väziyyätlärä  düşdüyü,  uduzduğu,  mäğlub 
olduğu, alçaldığı, tänä, tähqir, gülüş, rişxänd, mäsxärä obyektinä çevrildiyi, pärt olduğu, yaxınlarına xäyanät 
etdiyi, riyakar dona girdiyi, şäxsi prinsiplärini mänävi däyärlärdän, şäxsi marağını ümumi maraqlardan üstün 
tutduğu  –  bir  sözlä,  onların  zövqü  baxımından  eyibli,  qeyri-etik,  qeyri-mäqbul,  anormal,  säviyyäsiz  vä s. 
hesab olunan vä ya oluna biläcäk bütün mäqamları, xüsusiyyätläri, deyimläri; 
  Qabiliyyät  vä  imkanlarındakı  här  cür  qüsurları,  naqislikläri,  o  cümlädän,  tähsilindäki,  iş  stilindäki, 
biliyindäki,  täcrübäsindäki,  elmi  vä  digär  növ  fäaliyyätindäki,  imkan  arsenalındakı  vä s.  mähdudiyyäti, 
köhnäliyi,  bäsitliyi,  monotonluğu,  çatışmamazlıqları,  naşılığı,  paradoksallığı,  durğunluğu;  qocalıq  vä  ya 
gäncliyinin,  yaxud  şikästliyinin,  xästäliyinin,  ifrat  alçaqboy  vä  ya  hündürboyluluğunun,  digär  här  hansısa 
fiziki qüsurunun ona gätirdiyi diskomfortluğu, bundan iräli gälän uğursuzluqları vä s. 
  Onların  özünün  vä  ya  yaxınlarının  häyatına,  malına,  mülkünä,  rifahına,  asayişinä,  rahatlığına,  ämin-
amanlığına,  mänliyinä,  mänäviyyatına,  şäxsiyyätinä,  nüfuzuna,  namusuna,  väzifäsinä,  statusuna  vä s.  hädä, 
tählükä törädän vä ya törädä biläcäk (başqa sözlä, onların marağına toxunan), onları incidib, ağrıda biläsi 
här cür xüsusiyyätlärini, älamätläri, davranış vä deyimläri, älaqäläri vä s. 
Onun  häyat  vä  fäaliyyätindän,  xüsusiyyätlärindän,  bioqrafiyasından  täbliğat  hädäfi  olan  täräfin  (milli  vä 
färdi) zövq, baxış  vä maraqları (o cümlädän, idealı, änänäsi, stereotipi, amalı, istäyi, ehtiyacı vä s.), hämçinin 
sosial (irqi, irsi, dini, sinfi vä s.) mänsubiyyäti ilä uzlaşmayan vä hätta ziddiyyät täşkil edän bu vä digär bu kimi 
här  bir  (real  vä  ya  qurama)  addım,  deyim,  plan,  xüsusiyyät  vä  ya  älaqäläri  axtarılıb  tapılır,  seçilib  xüsusi 
koloritlä  onların  näzärindä  qabardılır,  geniş  reklam  etdirilir (bax:  «Täbliğat»  bölümünä  [burada, säh. 52]), 
portretini bu cür ştrixlärdän tärtib edib, bütün bunların onun maskaaltı häqiqi siması kimi qavranılmasına cähd 
olunur. 
Deyilänlärä  äks  olan,  yäni  hämin  täräflärin  näzärindä  müsbät  kimi  xarakterizä  oluna  biläcäk  cähätläri  ört-
basdır edilir, gizlädilir, yaxud aşkardırsa, adiläşdirilir, däyärsizläşdirilir, artistlik mähsulu kimi, hamıya mäxsus 
adi hal kimi interpretasiya ediläräk ikinci-üçüncü däräcäli bir mäsälä säviyyäsinä endirilir vä s. (bir daha qeyd 
edirik  ki,  burada  bütün  hallarda  deyilänlär  bir  täkcä  ayrıca  färdlärä,  o  cümlädän,  kiminsä  nüfuzunu  öz 
cäbhäsindä  aşağı  salmaq  mäsäläsinä  yox,  eyni  zamanda,  beynälxalq  arenada  hansısa  dövlätin  äleyhinä 
kompaniya aparmaq mäsäläsinä dä aiddir). 
  Nümunä: Mätbu orqanları ABŞ härbi qüvvälärinin qärargah räisläri komitäsinin rähbäri general C.Şalakaşvili barädä 
bäzi  sänädlär  därc  etdirdilär.  Bu  sänädlärä  äsasän  hämin  bu  C.Şalakaşvilinin  atası  Dmitri  Şalakaşvili  kinci  Dünya 
Müharibäsi  dövründä  alman  ordusunda  formalaşdırılmış  xüsusi  gürcü  batalyonunun  zabiti  väzifäsindä  xidmät  edib. 
Özlüyündä bu fakt başa düşüländir. Belä ki, o vaxt bäzi azsaylı xalqların nümayändäläri SSR -ni zäiflätmäk vä öz kiçik 
xalqlarının  müstäqilliyinä  nail  olmaq  mäqsädilä,  Almaniya  täräfindän  anti-SSR   aksiyalarında  könüllü  surätdä  iştirak 
edirdilär.  Mäs.,  M.Ä.Räsulzadä  vä  digär  o  vaxtkı  mühacirlärin  dä  kinci  Dünya  Müharibäsi  dövründä  alman 
düşärgälärindäki azärbaycanlı äsirlärdän ibarät xüsusi legion täşkil edib, SSR  äleyhinä fäaliyyät göstärdiyi mälumdur. 
Hansının  ki,  cavabını  Stalin  ävvälcä  bütün  Azärbaycan  millätini  Sibirä  sürgün  etmäklä  vermäk  istämiş,  sonra 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   100   101   102   103   104   105   106   107   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2019
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə