Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə109/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   105   106   107   108   109   110   111   112   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
135 
alınmış», äslindä isä provakasiya mäqsädilä quraşdırılmış saxta informasiyalar (o cümlädän, täkcä birbaşa liderin dili 
ilä deyil, eyni zamanda, partiyanın, qurumun vä s. näzarätindä olan mätbu orqanı vasitäsilä) yaymaları bu qäbildändir. 
Hansının  ki,  näticäsindä  istär-istämäz  adı  hallandırılan  şäxs  psixi  diskomfort  väziyyätä  düşüb,  väzifäsinä  vä  liderinä 
şübhä ilä yanaşmağa başlayası, onunla bağlı ätrafındakılar arasında müäyyän dedi-qodu yaranası, vä son olaraq, burada 
hansısa bir diskriminasiya formalaşasıdır. 
 V.5.2) Täbii olaraq belä ziddiyyätlär, problemlär yoxdursa, onlar süni yolla formalaşdırılır. 
 V.5.2.1)  Bu  mäqsädlä  ideoloji  metodlardan  (bax:  «Täbliğat»  bölümünä  [burada säh. 52])  gen-bolluqla 
istifadä edilir. O cümlädän: 
 V.5.2.1.1) Räqib cäbhäsi ixtiyari müştäräk älamätlär äsasında (mäs., oxşar zövqlärä, baxışlara, maraqlara, 
ümumi  däyärlärä,  ideallara,  peşäyä,  keçmişä  vä  hätta  ümumi  färqlärä,  problemlärä,  därdlärä  vä s.  maliklik 
äsasında)  täsnif  edilir  vä  här  bir  täräf  üçün  färqli  täbliğat  apararaq  onların  mähz  bu  älamät  üzrä 
qruplaşmasına vä digärläri ilä öz arasında demarkasiya görmäsinä nail olunur; 
  Mäşhur  Hind  abidäsi  olan  «Kälilä  vä  Dimnä»nin  äsas  personajlarının  aqibäti  yäqin  ki,  oxuculara  mälumdur.  Burada 
meşälär şahı şirlä onun än yaxın dostu vä väziri olan Şätraba adlı öküzü bir-birläri ilä düşmän salmaq üçün Dimnä adlı 
çaqqal  onların  här  biri  ilä  ayrılıqda  dostluq  edib  här  birinin  yanında  digärinin  qeybätini  edir,  här  birinä  digärinin 
eyiblärini vä onun baräsindä olan äks fikirlärini çatdırır. Bununla da, getdikcä onların münasibätinin soyumasına vä än 
sonda da bir-biri ilä ölüm-dirim vuruşuna çıxıb, bir-birini parçalamasına nail olur. 
  ABŞ-ın här bir millät üçün mähz  onun öz dilindä radio verilişläri  yayımlamasının, düşmän düşdüyü dövlätä  qarşı ilk 
tädbir kimi därhal onun här bir milli azlığının dilindä ayrıca radioyayıma başlamasının başlıca säbäbi mähz budur. 
 V.5.2.1.2) Här bir täräf üçün onun özünün müsbät – yäni onun öz zövqü, baxışı vä maraqları (norma vä 
däyärläri)  ilä  uyğun,  äks  täräfinsä  mänfi  –  yäni  onun  hämin  meyarları  ilä  uyğun  gälmäyän  cähätlärini 
qabardan  täbliğat  aparmaqla,  onların  här  birindä  yalançı,  qürrä,  täkäbbür,  özünäinam,  äks  täräfä  qarşısa  – 
häqarätli münasibät formalaşdırılır ki, eqoizmdän doğan antoqonistik meyl, gec-tez öz işini görüb münasibätlärä 
‘‘virus salsın’’. 
  Nümunä  üçün,  mäs.,  Qärbin postsosialist  mäkanında SSR   dağılana  qädär  millätçilik,  ondan sonra  isä  kosmopolitik 
ähval-ruhiyyäni täbliğ etmäsi bu qäbildän olan täsirlärdän idi; 
Deyilänlärä  äks  olan,  yäni  hämin  täräflärin  näzärindä  müsbät  kimi  xarakterizä  oluna  biläcäk  cähätläri  ört-
basdır edilir, gizlädilir, yaxud  aşkardırsa  adiläşdirilir, däyärsizläşdirilir, artistlik mähsulu kimi,  hamıya mäxsus 
adi hal kimi interpretasiya ediläräk ikinci-üçüncü däräcäli bir mäsälä säviyyäsinä endirilir vä s. (bir daha qeyd 
edirik  ki,  burada  bütün  hallarda  deyilänlär  bir  täkcä  ayrıca  färdlärä,  o  cümlädän,  kiminsä  nüfuzunu  öz 
cäbhäsindä  aşağı  salmaq  mäsäläsinä  yox,  eyni  zamanda,  beynälxalq  arenada  hansısa  dövlätin  äleyhinä 
kompaniya aparmaq mäsäläsinä dä aiddir). 
 V.5.2.1.3)  Deyilän  tipli  faktlar  tapmaq  çätindirsä  vä  ya  olanlara  dästäk  mäqsädilä,  bu  cür  faktlar  süni 
olaraq quraşdırılıb yayılır, täräflärin näzärinä şayiälär, informasiya «sızdırmaları», eyhamlar vä s. kanalları 
ilä çatdırılır. Kämiyyät däyişikliyi isä keyfiyyät däyişikliyi törädib, gec-tez sosial partlayışa gätirib çıxarasıdır. 
  Nümunä  üçün,  mäs.,  Almaniya  kinci  Dünya  Müharibäsi  dövründä  ngiltärä  ilä  ABŞ  arasındakı  ittifaqa  xäsarät 
toxundurmaq  mäqsädilä,  ABŞ-ın  burada  daha  çox  zähmät  vä  xärc  çäkib,  itkilär  vermäsi,  ngiltäräninsä  SSR -nin 
arxasında gizlänib, ABŞ vä SSR -dän bir alät kimi istifadä etmäsi, qäläbäläräsä bärabär hüquqla şärik çıxması barädä 
yalançı statistik faktlar quraşdırıb yayırdı. («LIDER»t/v. 15.10.2000). 
  Bugünkü  gündä  Azärbaycanda  yayımlanan  xarici  radiostansiyaların  öz  verilişlärindä  mütämadi  olaraq,  buradakı 
işsizlik,  täqaüdlärin  azlığı,  müxtälif  kateqoriyadan  olan  veteran  vä  älillärä  sosial  diqqätin  olmaması  vä s.  kimi 
problemläri  qabartmaları  bu  qäbildän  olan  faktlardandır.  Hansı  ki,  hämin  Qärb  keçmiş  SSR -yä  qarşı  «Soyuq 
Müharibä»  yürüdändä,  Qorbaçov  «Yenidänqurma»sının  näzäri  iqtisadi  bazası  kimi  «Şok  terapiyası»  metodunun 
tätbiqini  täkid  edändä,  o  cümlädän,  «500-gün»  proqramını  räsmi  şäkildä  ekspertizadan  keçirib  müsbät  räy  verändä, 
guya,  bütün  bunların  mähz  bu  cür  näticälärä  gätirib  çıxaracağını  bilmirdi.  Hämçinin,  böhran  väziyyätindä  olan 
iqtisadiyyatı dirçältmäyin başlıca metodu olan «Konyunktur siyasät»in qeyd-şärtsiz olaraq sosial xärclärin azaldılmasını 
täläb etdiyini, bu siyasäti Azärbaycanda tätbiq etmäyin zäruriliyinin Qärbin näzarätindä olan beynälxalq qurumların özü 
täräfindän  israr  olunduğunu  vä  F.Ruzveltin  dä,  hälä  30-cu  illärdä  ABŞ  iqtisadiyyatını  mähz  bu  yolla  xilas  etdiyi, 
hämçinin mäşğulluğun azalmasının iqtisadi tänäzzüllä qırılmaz rabitädä olması vä tänäzzüldän täräqqinin ilk pillälärinä 
qädäm qoyan bütün dövlätlärdä müşahidä olunduğu da, guya, onlara mälum deyil. 
Bütün  bunların  äväzindä  isä  müxtälif  adamların  şikayätlärini  säsländiräräk  ölkädäki  problemläri  qabartmaq  vä 
emosiyaları qızışdırmaqdansa, bu problemlärdän konkret çıxış yolları göstärmäk, ümumän Azärbaycan vä onun här bir 
kasıb täbäqäsi üçün daha konkret yardım olardı; 
Ümumi  olaraq  deyilänlärlä  bağlı  bir  zäruri  formulu  yadda  saxlamalı:  nsanlar  arasındakı  ümumiliklär, 
oxşarlıqlar  onları  yaxınlaşdırır,  färqlär  –  uzaqlaşdırır.  ndividual  aspektdän  –  ümumi  dost  vä  ümumi  düşmän, 
ümumi  mäqsäd,  ümumi  xarakterioloji  xüsusiyyät,  ümumi  därd,  ümumi  problem,  hämçinin  sosial  baxımdan  – 
irqi, irsi, cinsi, dini, sinfi, milli, ideoloji, siyasi, mädäni vä s. müştäräklik vä i.a. insanları bir-birinä bağlayan bu 
cür  tellärdändir.  Hansısa  qrup  vä  ya  iki  insan  arasına  nifaq  salmaq  üçün  dä  mähz  onlar  arasındakı  bu  telläri 
qırmaq vä gäläcäkdä dä yaranmasına imkan vermämäk gäräkdir. Bunun üçünsä, näinki hamıda eyni bir obyektä 
(şäxsä  vä  ya  mäqsädä)  qarşı  eyni  däräcädä  simpatiya,  häm  dä,  deyildiyi  kimi,  eyni  däräcädä  antipatiya 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   105   106   107   108   109   110   111   112   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə