Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə4/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 

Başlayıram rähimli vä märhämätli Allahın adı ilä 
 
   
M Ü Q Ä D D   M Ä 
   
 

Yäqin, çoxları häyatda elä insanlarla rastlaşıb ki, onlar düşdüyü mühitdä därhal başqalarından seçilir, nüfuz, 
hörmät, özgäläri üzärindä hakimiyyät qazanır, onların dünyagörüşünä, häyat tärzinä, düşüncäsinä vä s. maneäsiz 
müdaxilä edib, täsir göstärir, onların idealına çevrilirlär. Belä adamlar, sanki, «hipnoz qabiliyyätli», «maqnitli» 
şäxsiyyätlärdir. Onların här sözündä bir hökm, qüvvä hiss olunur, ätrafdakılar özlärindän asılı olmayaraq onların 
iradäsinä tabe olur, istäyini, täläblärini yerinä yetirmäk, ardınca getmäk mäcburiyyätindä qalır, onların äleyhinä 
çıxmağa  cürät  etmirlär.  Hamı  onlarla  ünsiyyätä,  dostluğa  can  atır,  sözlärinä  bir  ehkam  kimi  inanır, 
mübahisälärdä,  konflikt  mäqamlarda  onların  üstünlüyü  därhal  näzärä  çarpır,  baxmayaraq  ki,  onlar  azdanışan, 
fiziki  cähätdän  başqalarından  az  seçilän  olurlar,  danışdıqlarında  isä  çox  az  vaxtda  nä  isä  müäyyänlik,  mäntiqi 
ardıcıllıq, därin mälumatlılıq vä s. olur. 
Tarixin gedişatına täsir göstärib, dünya nizamını müäyyän  edän hämin liderlär – mähz bu tipli insanlardır. 
Onlar bir sözü ilä milyonları ayağa qaldırmağa, ardınca aparmağa, ölümä sürüklämäyä, mähv etmäyä qadirdirlär. 
Onlarda  daim  yuxarıda  dayanmaq,  başqaları  üzärindä  hökmranlıq  etmäk,  ätraf  mühiti  öz  istäyinä  uyğun 
däyişmäk vä s. kimi keyfiyyätlär mövcuddur. Onların bu fenomenal xüsusiyyäti daim filosofların, psixoloqların, 
politoloqların,  tarixçilärin  vä b.  diqqät  märkäzindä  durub,  tarix  boyu  liderlik  fenomeninin  sirrini  açmaq  üçün 
milyonlarla düşünän beyin cähd edib. 
Burada mähz bu fenomenin şifräläri açılır. 
Yer üzündä bütün cähätläri ilä biri-birinin täkrarı olan iki eyni insan tapmaq mümkün olmadığı kimi, onlar 
arasında  yaranan  ünsiyyät  növläri,  münasibät  formaları  da,  özünün  forma  vä  mäzmununa,  mäqsäd  vä 
xarakterinä,  vasitälärinä  vä s.  görä  bir-birindän  färqlänir.  Här  bir  ünsiyyät  növündä  onun  müälliflärinin 
temperament,  intellekt  vä  xarakterindän  tutmuş,  onların  dini,  milli,  irqi,  irsi,  cinsi,  sinfi,  siyasi  vä s. 
mänsubiyyätinä  qädär  elementlärin  cizgiläri  häkk  olunur.  Buraya,  hämçinin  müälliflärin  emosional  väziyyäti, 
onların  tähsil  säviyyäsi,  peşä  yönümü,  ictimai  statusu,  yaşı,  bir-birinä  münasibäti,  istäkläri  vä s.,  eläcä  dä, 
söhbätin täklikdä, yoxsa publika qarşısında, öz cinsinin, yoxsa äks cinsin nümayändäsi ilä aparılması vä s. kimi 
cähätlär dä daxildir. Eyni zamanda, söhbätin ittiham, yoxsa müdafiä, sorğu vä ya mäslähät, täsälli, yaxud da ki, 
provakasiya,  vä s.  mäqsädi  daşıması,  dövrün  iqtisadi,  siyasi,  härbi,  mädäni,  sosial  durumu  vä b.  da,  ünsiyyätin 
näticäsinä täsir göstärän amillärdändir. 
Bütün bu ziddiyyätlärä, müräkkäbliyä, çoxşaxäliliyä, çoxplanlığa vä s. baxmayaraq, här halda, ünsiyyät aktı 
müäyyän qanunauyğunluğa malikdir vä bu qanunauyğunluqları därk edän şäxslär onun bu cür, göründüyü qädär 
dä, xaotik proses olmayıb, äslindä çox däqiq riyazi sälisliyä, sistemli daxili quruluşa, särrast mexanizmä malik 
gözäl bir psixoloji apparat olduğunu bilirlär. Bu apparatın «dili»ni bilän şäxslärsä insanlar üzärindä hakimiyyätä 
malikdirlär. 
Bu kitabda mähz bu apparatın mexanizmi izah edilir. 
Burada – qädim Şärq älbäyaxa döyüşlärindä vä ümumän härb texnikasında olduğu kimi, ünsiyyät aktının da, 
özünämäxsus taktika vä strategiyaya, hücum vä äks-hücum mäqamlarına, käşfiyyat, diversiya elementlärinä vä s. 
malik olduğu göstärilir, räqibin zäif cähätlärini necä  aşkar etmäk, onlara zärbäläri necä  endirmäk, qarşı täräfin 
hücumlarından necä qorunmaq, fikirlärini necä «oxumaq», ünsiyyät zamanı täşäbbüsü necä älä almaq, liderliyä 
necä nail olmaq, räqibä här hansı bir fikri necä tälqin etmäk, onu necä inandırmaq, fäaliyyätä necä tährik etmäk 
vä  ya  bundan  necä  çäkindirmäk,  räyini  necä  döndärmäk,  iradäsini  necä  qırmaq,  öz  mövqeyini  ona  necä  qäbul 
etdirmäk,  onda  hansısa  bir  ähval-ruhiyyäni,  halı,  meyli  necä  formalaşdırmaq  vä  ya  necä  neytrallaşdırmaq, 
müxtälif  xarakter  vä  statuslu  adamlarla  müxtälif  şäraitlärdä  ünsiyyäti  necä  qurmaq,  söhbätin  maraqlı  keçmäsi 
üçün  hansı  nüansları  näzarätdä  saxlamaq,  istär  ayrıca  färdlärin  vä  istärsä  dä,  nähäng  qrupların,  kütlälärin, 
xalqların beyninä lazımi lozunqları, inamları, baxışları, motivläri necä  yerläşdirmäk, räqib cäbhäsinin äsgär vä 
ähalisinin  mänävi  vä  härbi  ruhunu  necä  qırmaq,  onların  öz  qüvväsinä,  öz  härbi-siyasi  rähbärliyinin 
kompetentliyinä inamını necä itirmäk, onların döyüş qabiliyyätini necä aşağı salmaq, müqavimät iradäsini necä 
qırmaq,  härbi  ämäliyyatlarda  iştirakdan  vä  ya  säfärbärlikdän  boyun  qaçırmağa,  dezertirliyä,  komandirlärä  tabe 
olmamağa,  äsir  düşmäyä,  satqınlığa  vä s.  necä  tährik  etmäk,  onları  özlärinin,  öz  yaxınlarının  vä  ya  öz 


www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
10 
dövlätlärinin, vätänlärinin, rähbärlärinin vä b. äleyhinä olan addımlara, fäaliyyätlärä necä meylländirmäk, siyasi 
mübarizädä bütün bunlardan necä istifadä etmäk vä s. barädä söhbät açılır, bunların realizäsi üçün konkret fänd 
vä vasitälär göstärilir. 
Bu metodika – özünämäxsus psixoloji dzyü-do, xüsusi bilik, fänd vä värdişlär toplusudur ki, o, räqibin täbii 
zäif  cähätlärindän  öz  mäqsädläri  üçün  istifadä  etmäk,  onun  psixikasını  bir  alät,  cihaz  kimi  idarä  etmäk, 
dünyagörüşünä,  häyat  tärzinä,  davranışına,  düşüncäsinä  vä s.  müdaxilä  edib,  täsir  göstärmäk,  ümumilikdä, 
müräkkäb insan münasibätläri laboratoriyasında rahat işlämäk üçün konkret resept, tälim, instruksiyadır. 
Ondan  müstäqil  olaraq  «psixoloji  silah»  yaratmaq  işindä,  insan  beyninin  proqramlaşdırılmasında,  düşünän 
yeni  näsil  robotlarının  (süni  şüurun)  yaradılmasında,  cämiyyätlärin  davranışının  kibernetik  modelinin  işlänib 
hazırlanmasında,  eläcä  dä,  ritorikada,  diplomatiyada,  pedaqogikada,  kriminalistikada,  reklam  işindä,  ideoloji 
müharibälärdä, linqvistika vä informasiya näzäriyyälärindä vä digär yerlärdä istifadä oluna bilär. 
O,  eyni  zamanda,  gücsüzlärin  özlärini  güclülärin  täsirindän,  täzyiqindän,  hücumundan,  istismarından  vä s. 
qoruması üçün dä äväzedilmäz silahdır, çünki täsir – mexanizminin därki ilä öz qüvväsini itirir. 
Metodika, dünya psixologiyasında analoqa malik deyil. 
II 
Necä etmäli ki, bir anda milyonlarla insan küçälärä çıxıb bir-birinä hücum çäksin, bir-birinin qanına susayıb 
ata-oğlunu,  ana  –  qızını,  övlad  –  valideyni,  qardaş  –  qardaşı  tikä-tikä  doğramaqdan  läzzät  alsın,  dünänä  qädär 
can bir qälbdä olan şäxslär bu gün bir-birinä qänim käsilsin, beläcä milyonlarla insanın beyninä bir andaca iblis 
hakim  olsun  vä  sonra  sizin  istädiyiniz  bir  vaxtda  bu  iblis  onları  buraxıb  getsin  vä  hämin  insanlar  yenidän  bir 
araya  gälib,  bir-biri  ilä  deyib-gülmäyä  başlasınlar?  Necä  etmäli  ki,  hüdudsuz  nifrät  hissi  ilä  üstünüzä  hücum 
çäkän düşmän äsgärläri bir andaca silahı yerä tullayaraq evlärinä dağılışıb getsinlär vä ya kütlävi surätdä sizin 
täräfinizä  keçsinlär,  yaxud  silahı  bir-birlärinä,  öz  komandirlärinä,  hökumätlärinä  vä  ya  öz  ähalilärinä  qarşı 
çevirsinlär? 
Fantastika vä ya vähşilikdir, deyilmi? 
Här  halda,  insanların  radioaktiv,  bakterioloji  vä  kimyävi  silahlarla  kütlävi  mähv  edilmäsindän  o  qädär  dä 
artıq  vähşilik  deyil  vä  insanların  «zombiläşdirilmäsi»  üzrä  bu  säpkili  tädqiqatlar  çoxdan  bir  sıra  nähäng 
dövlätlärin gizli härbi laboratoriyalarında sınaqdan keçirilmäkdä vä praktikaya tätbiq edilmäkdädir. Bu kitabdan 
mäqsäd,  mähz  hämin  tädqiqatların  üzärindän  «mäxfilik»  qrifini  götüräräk  onların  sirrini  nähäng  dövlätlärin 
monopoliyasından  çıxarmaq  vä  kiçik  dövlätlärin  dä,  özünümüdafiä  mäqsädilä  bu  cür  maksimum  ucuz  vä 
maksimum effektli «silah»a malikliyini tämin etmäk üçün onun än ümumi konturlarını müäyyänläşdirmäk, sirri 
üzärinä müäyyän işıq salmaqdır. 
III 
Mähdud miqdarda olan qiymätli şeylärin bölüşdürülmäsi ilä bağlı konfliktlärin meydana çıxması labüddür. 
Hakimiyyät, nüfuz, var-dövlät vä s. kimi qıt däyärlärdän daha çox pay götürmäk räqabäti dä, tarix boyu mövcud 
olmuş bütün bäşäri münaqişäläri meydana çıxarıb. Nä iqtisadi münasibätlärin dinamikası ilä şärtlänän formasiya 
täbäddülatları, nä bäşär täfäkkürünün inkişaf dialektikası ilä hämahäng däyişän sivilizasiya täkamülläri, nä dä bir 
başqa nä isä min-min il ärzindä bu qırğınların qarşısını ala bilmäyib ki, bu da onun insan xislätinin därinlikläri ilä 
bağlı bir hal olduğunu düşünmäyä äsas verir. Häqiqätdä dä bu belädir. Belä ki, täbii seçmä vä yaşamaq uğrunda 
mübarizä  deyilän  –  bioloji,  dialektik  ziddiyyät  deyilän  –  fälsäfi  qanunauyğunluqlar  bu  konfliktläri 
legitimläşdiräräk,  onlara  äzäli  vä  äbädi  mövcudluq  statusu  verir,  bununla  sosiumun  dinamik  vä  dialektik 
mövcudluq halını tämin edir. Digär mänada isä, istär zehni vä istärsä dä praktik sferada bäşäriyyätin fäth etdiyi 
här  bir  yeni  pillä,  äldä  etdiyi  här  bir  yeni  nailiyyät  –  özlüyündä  yeni  norma  vä  däyärlär  sistemi,  o  da  öz 
növbäsindä  yeni-yeni  münasibätlär  täläb  edir,  meydana  çıxarır  ki,  bu  münasibät  islahatları  da,  lokal  çärçivädä 
ayrı-ayrı  färdlärin,  qlobal  miqyasda  isä  ayrı-ayrı  dövlätlärin  täräqqi  vä  süqutu  şäklindä  täzahür  edir.  Bu  isä 
özlüyündä, inkişafın heç dä hämişä bir täkcä täkamül xätti üzrä cäräyan etmädiyini göstärir. 
Bäs,  bu  konfliktlärin  käskinliyini  az  da  olsa  zäiflädib,  özünü  bu  ağrılı  proseslärdän,  qismän  dä  olsa,  necä 
sığortalamalı? 
Min-min il ärzindä bäşär filosofları bu problemin färqli häll variantlarını täklif ediblär: kimisi bunun hällini 
Atlantida  kimi  ideal  dövlät  quruluşunu  täbliğ  etmäkdä,  kimisi  şahları  ädalätä  çağırmaqda,  kimisi  «qızıl  era» 
fantaziyası  ilä  insanları  şirnikläşdirmäkdä,  kimisi  bäşäriyyätä  biosferada  unikuum  statusu  veräräk  onlara  vähşi 
instinktlärin  täzahürünü  yasaqlamaqda,  kimisi  ali  etik  vä  estetik  däyärlärin  täntänäsindä,  kimisi  utopik 
cämiyyätlär  yaradaraq  insanları  mäcburän  onun  kazarmalarında  yaşatmaqda,  bir  başqaları  isä  sair  bu  kimi 
yollarda  görüblär.  Fäqät,  bütün  bunların  min-min  il  ärzindä  Yer  üzündä  tökülän  qanların  qarşısını  almayıb, 
äksinä,  yalnız  bir  qrup  üräyitämiz,  sadä  insanın  äl-qolunu  bağlayaraq,  onları  bu  yolu  tutmayan  digärlärinin 
qarşısında  äliyalın  väziyyätdä  qoyduğundan  vä  onları  Allahın  onlara  verdiyi  bütün  imkanlardan  maksimum 
istifadä edib, yaşamaq uğrunda normal mübarizä apara bilmäkdän mährum etdiyindän, demäk mümkündür ki, bu 
variantların  heç  biri  problemä  adekvat  yanaşma  metodu  olmayıb  vä,  bir  para,  täbii  seçmä  prosesinin  normal 
mäcrasını  pozub.  Buna  görä  dä,  mäsälänin  yeni  häll  variantları  hälä  dä  axtarılmalıdır.  Bu  kitab  mähz  bu 
cähdlärdän biri kimi meydana çıxır. 




Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə