Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə7/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   2   3   4   5   6   7   8   9   10   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
14 
1) Ya  psixi  cähätdän  xästä  olublar:  mäs.,  Petrarka,  Molyer,  Flober,  Dostoevski,  sgändär,  Sezar, 
Napoleon – epilepsiyadan; Jorj Sand, Mikellancelo, Bayron, Höte – psixopatiyadan; Platon, Dekart, Paskal, 
Nyüton, Faradey, Kant, Emerson, Darvin, Niçşe, Spenser vä b. – şizofreniyadan äziyyät çäkib vä ya birbaşa 
olaraq bu mäqsädli xüsusi xästäxanalarda müalicä olunublar (bax:  59 säh. 606;  124 säh. 357;  143 säh. 172...); 
2) Ya hälä çox erkän yaşlarından yetim qalıblar: mäs.,  .Nyüton – hälä doğulmamışdan ävväl, V. .Lenin – 
hälä  körpä  ikän,  Q.Leybnis  –  6,  Humboldt  –  9,  N.Kopernik  –  10,  D.Mendeleyev  –  14,  Napoleon  –  15, 
Bethoven – 16 yaşında atasını itirib vä s. (Ätraflı bax:  124 säh. 168-169); 
3) Ya  da  onların  häyatının ilk  illäri  vä  ya  elä  bütün  ömürläri  bu  vä  ya  digär  formada  çox  ağır  keçib  (bax: 
burada, säh. 28). 
Bir sözlä, Adler vä onun ardıcıllarının qänaätinä görä, istänilän davranış – bu vä ya digär formada insanların 
öz natamamlıqlarını tamamlamaq cähdi vä ya zäifliklärinä qalib gälmäk säyi ilä älaqädardır. 
I.1.4. BIHEVIORIAL-TÄLIM CÄRÄYANI 
Bu  cäräyanın  yaradıcısı  D.Uotson  hälä  20-ci  äsrin  ävvällärindän  belä  müddäa  ilä  çıxış  etmäyä  başladı  ki, 
psixologiya  şüur  fenomeni  ilä  deyil, davranışla  mäşğul  olmalıdır.  D.Uotsona,  eläcä  dä,  onun  ardıcıllarına görä 
istänilän  növ  fäaliyyät  xarici  stimullara  qarşı  cavablar  silsiläsindän  savayı  özgä  bir  şey  deyil  (reaktivizm 
prinsipi).  Başqa  sözlä,  här  bir fäaliyyät,  müstäsna  olaraq  ätraf  dünyanın  impulslarına  qarşı  orqanizmin  verdiyi 
şärti vä şärtsiz reflekslär kompleksidir. D.Uotson bunu, sonradan psixologiyada mäşhurlaşmış aşağıdakı formulla 
ifadä  etdi:  S  –  R,  yäni  ki,  här  bir  reaksiya  mütläq  hansısa  stimuldan  doğur.  D.Uotsonun  bu  düsturu  sonradan 
onun ardıcılları (älälxüsus, E.Tolmen, E.Torndayk vä b.Skinner) täräfindän bir qädär täkmilläşdiriläräk aşağıdakı 
varianta salındı: S – V – R. Bu aralıq märhälä, burada känar däyişänlärin dä rola malik olduğunu göstärirdi. Bu 
cäräyanın än görkämli nümayändälärindän olan Skinner bu aralıq märhälänin mahiyyätini tam açaraq göstärdi ki, 
istänilän  davranışı  formalaşdıran  stimulların  hamısı  heç  dä  bir-birinin  eyni  olmayıb,  bir-birindän  färqlänirlär. 
Skinner iki növ stimul növünü göstärir: mövcud vä gözlänilän (ümidedilän) stimullar.  nsan öz evindä oturarkän 
evin soyuq olduğunu hiss etdikdä därhal qalxıb sobanı yandırır. Äksinä, isti olduğunu gördükdä sobanı söndürür, 
kondisioneri qoşur vä s. Bu, ätraf dünyanın birbaşa täsirlärinä qarşı insanın verdiyi reaksiyalardır. Lakin heç dä 
bütün  stimullar  hämişä  bu  cür  aşkar  görünmäyä  bilär  vä  insan  vä  ya  bir  başqa  canlı,  heç  bir  xarici  stimul 
olmadan da müäyyän addımlar ata, reaksiyalar verä bilär. Mäsälän, çox vaxt ola bilir ki, insan özü istämädän dä 
sähär tezdän güclä yuxudan qalxır, işä gedir vä iş üräyincä olmasa da belä, yenä dä axşama qädär bu işlä mäşğul 
olub,  axşam  geri  qayıdır.  Nä  onu  yuxudan  durmağa  mäcbur  edän  olur,  nä  dä  işdä  başının  üstündä  durub  onu 
işlädän. Bununla belä, o bunları edir. Mäsälä burasındadır ki, burada onu fäaliyyätä tährik edän stimullar onun 
hämin bu davranışlarından ävväl yox,  sonra  yerläşir  vä o da bunları görür, därk edir.  Belä  ki, o  yaxşı bilir ki, 
yuxudan çätinliklä dä olsa durub işä getmäsä vä ya gedib iş görmäsä nä itirär, gedib işlärini yerinä yetirmäklä nä 
qazanar: bunları etmädikdä işdän qovula bilär, mävacibi käsilär, o da öz növbäsindä ona xeyli älavä problemlär 
gätirär, etdikdä isä ailäsinin, özünün dolanışacağını tämin edär, bir sıra älavä problemläri häll etmäk üçün imkan 
qazanar. Skinner bu iki növ stimulun (yäni, reaksiyanı qabaqcadan, yoxsa sonradan formalaşdıran stimulların) 
törätdiyi  davranışları  da  bir-birindän  färqländirir  vä  o,  bu  birincini  respondent,  ikincini  isä  operand  davranış 
adlandırır.  Adi  häyatda  insanın  äli  isti  bir  şeyä  toxunarkän  qışqırıb  älini  çäkmäsi,  soyuq  havada  titrämäsi, 
acarkän  yemäk  axtarması  vä s.  –  bu  birinci,  qarşısına  hansısa  mäqsäd  qoyub  ona  çatmaq  üçün  can  atması, 
xeyirxah  motivlärdän  iräli  gäläräk  kimdänsä  hansısa  bäd  xäbäri  gizlätmäsi,  övladlarını  pis  ämällärä  görä 
cäzalandırması,  siyasi  mübarizälärä  qoşulması  vä s.  –  bu  ikinci  növ  davranışlara  nümunälärdändir.  Yäni  bu 
sonuncu hallarda insan, qabaqcadan işin näticäsini göz önünä gätirib hansısa addımı atır vä ya ondan çäkinir. 
I.1.5. HUMANIST PSIXOLOGIYA 
20-ci äsrin 60-cı illärindä bir qrup amerikan psixoloqu, tanınmış amerikan psixoloqu Abraham Maslounun 
rähbärliyi ilä, psixoanaliz vä biheviorizmä alternativ olan häyataqabil bir näzäriyyä yaratmağı qarşısına mäqsäd 
qoydu.  Müäyyän  mänada  ekzissensial  fälsäfäyä  äsaslanan  bu  yeni  cäräyan,  adı  çäkilän  här  iki  psixoloji 
cäräyandan  färqli  olaraq,  insanın  taleyinin  hansısa  irrasional  häväslärdän  vä  ya  ätraf  dünyanın 
däyişkänliklärindän  asılı  olmayıb,  tam  şäkildä  insanın  öz  ağlı  vä  düşüncäsindän  asılı  olduğunu  iddia  edirdi. 
«Humanist  psixologiya»  adlandırılan  bu  yeni  cäräyana  görä,  insanı  fäaliyyätä,  onun  daxilindä  mövcud  olan 
müxtälif növlü täläbatlar vadar edir. Lakin insan bu täläbatları ödämäk yollarını seçmäkdä azaddır. Başqa sözlä, 
insan  «seçim  azadlığı»na  malikdir  vä  mäqsädin  häyatakeçmä  vasitälärini,  mexanizmini  seçmäk  mäqamında  o 
iradi  bir  mäxluqa  çevrilir,  täbiätin  diqtäsindän  känara  çıxır.  A.Maslou  insanda  adi  bioloji  täläbatlardan  älavä, 
häm  dä  daha  ali  täläbatların  olduğunu  qeyd  edir.  Buraya  inkişaf  arzusu,  yeni  stimul  axtarışları,  özünürealizä 
täläbatları  vä s.  kimi  sırf  insana  mäxsus  olan  täläbatlar  aiddir  (heterostaz  prinsipi).  Maslouya  görä,  insanı  öz 
qabiliyyätini,  potensialını  nümayiş  etdirmäyä  mähz  bu  sonuncular  tährik  edir.  xtiyari  bir  fäaliyyät  mähz  bu 
täläbatdan meydana çıxır. 




Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   10   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə