Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə8/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   4   5   6   7   8   9   10   11   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
15 
I.1.6. EVOLYUSIONIZM 
Psixologiyada  täkamül  cäräyanı  deyilän  bir  cäräyan  da  mövcuddur  ki,  o  da  psixologiyadakı  bir  sıra 
problemlärä  ümumän  biologiyanın  täkamül  prinsipi  aspektindän  cavab  tapmağa  cähd  edir.  Bu  cäräyan  –  täbii 
seçmä qanunlarına äsaslanıb, bütün insanların qohumluğunu äsas götürän vä insan täbiätinin universallığını ön 
plana  çäkän  bir  näzäriyyädir.  Bu  cäräyan  täräfdarlarının  baxışlarının  äsasında  Darvinin  täkamül  näzäriyyäsi 
dayanır. Ta Darvin dövründän bäri äksär bioloqlar inanırlar ki, canlı orqanizmlär milyon illär ärzindä sağ qalmaq 
vä öz näslini qoruyub saxlamaq uğrunda räqabät aparıblar. Psixologiyada evolyusionistlär dä bu versiyanı inkişaf 
etdiräräk  iddia  edirlär  ki,  täbii  seçmä,  informasiyanın  o  cür  qavrayışına  vä  bu  cür  davranışa  aparır,  hansı  ki, 
müäyyän  şäraitdä  bu  vä  digär  genlärin  saxlanılması  vä  yayılmasına  xidmät  edir  (157 säh. 227).  Başqa  sözlä, 
täbiät  o  davranış  mexanizmlärini  dästäkläyir,  müdafiä  edir,  hansılar  ki,  ätraf  mühitin  münbit  şäraitindän  täkan 
alaraq meydana çıxmış konkret növün genlärinin qorunub saxlanılması vä yayılmasına xidmät edir. Bu davranış 
tipinä meylli olmayan növlär öz genlärini bugünkü populyasiyaya qoruyub saxlamaq şansına malik olmayıblar 
(157 säh. 227). Äksinä, yaşamaq şansını artıran genlär zaman keçdikcä daha çox nümayändälärdä tähkim olunur 
(157 säh. 236).  Ätraf  mühitin  täsirläri  täkamül  prosesindä  formalaşmış  davranış  mexanizmläri  ilä  qarşılıqlı 
täsirdä eynilä fizikadakı sürtünmä qüvväsi kimi fäaliyyät göstärir (157 säh. 227). 
Täkamülçülär cinslär arasındakı färqläri dä reproduktiv strategiya baxımından izah edirlär: Onların fikrincä, 
täkamül,  kişiläri  qadında  gänclik  vä  sağlamlıq,  vä  demäli,  daha  yaxşı  reproduktiv  potensial  axtarmağa  vä  ya 
qiymätländirmäyä  meylländirir.  Qadınısa  kişilärdä  daha  çox  qida  älä  gätirmäk  vä  mühafizäçilik,  müdafiäçilik 
kimi  xüsusiyyätlär  axtarmağa  proqramlaşdırır.  Bu,  qadınların  näyä  görä  yüksäk  sosial  statusu  olan  kişiyä  ärä 
getmäk  tendensiyasını  izah  edir  (157 säh. 548-549).  Yeri  gälmişkän,  näsilvermä  simvolu  olan  qadın  obrazının 
Yeni Eradan ävvälki XV äsrä qädär qädim dünyanın här yerindä ibadät obyekti olması faktı da, qädim tarixdän 
mälumdur (t/v.«Space», 15.11.01//17 : 50). 
Onların fikrincä, kişilärin daha çox seksual täşäbbüskarlıq göstärmäsinin başlıca säbäbi bundan ibarätdir ki, 
kişi orta hesabla öz ömrü boyu trillion spermatozoid istehsal edir ki, bu da bioloji baxımdan äks cinsin yumurta 
istehsalından qat-qat ucuz başa gälir. Qadın bir dölü inkişaf etdirib, sonra da doğulmuş körpäni qidalandırınca, 
kişi bir çox qadınları mayalandıraraq öz genlärini yaya bilär. Buna görä dä, qadın täräf-müqabilini sağlamlıq vä 
perspektivlik  älamätläri  äsasında  seçäräk  öz  reproduktiv  resurslarını  çox  ehtiyatla  xärcläyir.  Bu  zaman  kişi  öz 
genlärini  gäläcäk  üçün  qoruyub  saxlamaq  uğrunda  digär  kişilärlä  räqabät  aparır.  Beläliklä,  täkamülçülärin 
fikrincä, erkäk cins kämiyyätä, dişi cins isä keyfiyyätä can atır. Täkamülçülär daha sonra ehtimal edirlär ki, fiziki 
cähätdän  dominant  olan  erkäklär  dişi  cinsi  daha  asan  älä  gätirirlär  vä  bu  da  öz  növbäsindä  näsildän  näslä 
keçdikcä kişi aqressivliyinin vä dominantlığının artmasına gätirib çıxarıb. 
Täkamül cäräyanı bütün bunlara äsasän proqnozlaşdırır ki, kişilär äbädi olaraq täminat  vä fiziki qorunmuş 
olduqlarını göstärmäyä çalışası (hansı ki, qadınlar täräfindän yüksäk qiymätländirilir), qadınlarsa öz növbäsindä 
hämişä  kişilärin  yanında  gänc  vä  sağlam  görünmäyä  cähd  edäsidirlär  –  hansı  älamätlär  ki,  yaxşı  näsilvermä 
qabiliyyätinin älamätläridir. (157 säh. 241). 
Devid Bass  vä onun älli ämäkdaşlarının Zambiyadan Avstraliyaya qädär, 6  qitä vä 5  adada, müxtälif irqä, 
dinä  siyasi  sistemä,  37  mädäniyyät  tipinä  mänsub  10 000-dän  yuxarı  insan  arasında  apardıqları  sorğu  vä 
araşdırmaların materialları äsasında aparılan tädqiqatın näticälärinä görä: 
—  Här  yerdä  kişiläri  yaxşı näsilvermä xüsusiyyätläri,  yäni  gänc  sima  vä fiqura  kimi fiziki  älamätläri  olan qadınlar cälb 
edir. Qadınlarısa här yerdä kişilärdä näslin qorunmasını vä normal inkişafını tämin edä biläcäk xüsusiyyätlär, mäs., var-
dövlät, avtoritet vä vicdan kimi cähätlär cälb edir. 
Kişiläri mähz bädänin forması maraqlandırdığı säbäbindändir ki, onlar dünya üzrä vizual parnoqrafiyanın başlıca 
istehlakçısı, yaxud alıcısıdırlar (Buss, 1994). 
—  Äks  cinsdän  olan täräfdaşının  (arvadının, sevgilisinin,..)  bir başqası  ilä cinsi  yaxınlığına  kişilär  daha  käskin  reaksiya 
verir, daha çox qısqanırlar, näinki qadınlar. Äksinä, qadınlar o mäsälädä käskin reaksiya verir, ciddi qısqanır, nä zaman 
ki, täräfdaşı (äri, sevgilisi) olan kişi emosional cähätdän bir başqasına bağlanır, hätta onunla cinsi yaxınlıqda olmasa da 
belä. 
Täkamülçü-psixoloqlar  bu  mäsäläni  belä  izah  edirlär  ki,  burada  här  iki  cinsin  narahatlığı  –  kişinin  öz  atalığına 
äminlik mäsäläsi ilä, qadınınsa qarşı täräfin qayğısına olan täbii täläbatı ilä älaqädardır (Buss, 1994). 
—  Bütün dünyada kişilär özlärindän  yaşca kiçik olan  qadınla evlänmäyä meyllidirlär. Özü dä, kişinin hansı  yaşda olub-
olmamasından asılı olmayaraq, hämişä vä här yerdä kişilär gänc qadınlara meyl göstärirlär. Başqa sözlä, yaşı daha çox 
olan kişilär özlärindän yaşca daha kiçik olan täräfdar seçmäyä meyllidirlär: Statistikaya görä, bütün dünyada 20 yaşlı 
kişi özündän bir neçä yaş, 60 yaşlı kişi isä orta hesabla 10-15 yaş kiçik olan qadınla evlänir (Kenrick & Keefe – 1992). 
Qadınlarsa istänilän yaşda özündän bir neçä yaş böyük olan kişi ilä evlänmäyä üstünlük verirlär. 
Täkamülçülär  yenä dä burada kişilärin tähtälşüuri formada  näsilvermä qabiliyyätini qiymätländirdiklärinä diqqäti 
cälb edirlär (157 säh. 242). 
—  Bütün dünyada kişilär özlärindän boyca kiçik qadınla ailä qururlar vä ya äksinä, qadınlar boyca özlärindän kiçik olan 
kişiyä ärä getmirlär. Müxtälif mädäniyyät vä millätlärdän olan ailälärlä aparılan tädqiqat zamanı (eksperiment: Gillis & 
Avis 1980) yalnız 720 haldan birindä bu normanın pozulduğu aşkarlanıb. 
Adi psixoloqlar bunu kişinin qadın üzärindä tähtälşüuri hakimiyyät iddiası vä qadının da buna olan analoji täläbatı 
ilä izah edirlär (157 säh. 263). 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   4   5   6   7   8   9   10   11   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə