Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə5/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
11 
Burada  onların  «tabu»  qoyaraq  yasaqladıqları  hämin  o  düşüncälär,  räftarlar,  davranışlar  vä s.  cidd-cähdlä 
pislänib  gizlädilmir,  xeyr.  Äksinä,  onların  kütläviläşib  hamının  malına  çevrilmäsi  üçün  detallarına  qädär 
açıqlanmasına  säy  göstärilir.  Mäsälä  burasındadır  ki,  digär  növ  täsirlärdän  färqli  olaraq,  psixoloji  täsirläri 
neytrallaşdırmağın başlıca metodu – onun mövcudluğu faktını aşkarlamaqdır. Yäni manipulyasiyanın varlığını, 
tätbiqini  müäyyänläşdirmäk,  artıq  ani  olaraq  onun  zärärsizläşmäsi  demäkdir.  Bu  baxımdan,  ümumi  oyun 
qaydalarından  hamının  xäbärdar  olması,  işin  ziyanına  yox,  xeyrinädir.  Belä  ki,  bu,  kimlärinsä  mälumat 
çärçiväsindäki boşluğa istinad edäräk  spekulyasiya aparan neçä-neçä manipulyatorun äl-qolunun bağlanmasına 
gätirib çıxarır. Üstälik dä ki, bu variant, yuxarıda sadalanan säbäblärä görä, ziddiyyätlärin kökünün käsilmäsinin 
qeyri-mümkün  olduğu  bu  dünyada,  insanların  yaşamaq  uğrunda  apardığı  mübarizäsini  güc  sferasından,  ağıl 
sferasına keçirmäk üçün äväzolunmaz vasitädir. 
Kitabın bütün mahiyyäti bizim burada «Davranış vä düşüncälärin ‘‘Neyrostrateji proqramlaşdırılması’’ 
metodu»  adlandırdığımız  yeni  psixoloji  täsir  aparatının  yaradılması  ilä  tamamlanır,  ümumiläşir 
(kitabın  2-ci 
hissäsi tam şäkildä ona häsr olunub). 
Ümumi qayä baxımından, varislik mäsäläsinä gäldikdä isä, müäyyän mänada bu sahädä yalnız Makiavellinin 
(1469-1527) mövqeyi xüsusi qeyd oluna bilär. Belä ki, sosial dünyanın problemlärinä o da mähz bu prizmadan 
baxırdı. Lakin näzärä alınsa ki, Makiavelli dünyaya yalnız feodal dövrünün qayda-qanunları eynäyindän baxıb, 
ondan sonra bäşäriyyät iki formasiya, iki dünya müharibäsi vä neçä-neçä inqilablar şahidi olub, nä qädär siyasi-
härbi-psixoloji texnologiyalar işlänib hazırlanıb, o zaman bäşäriyyätin bu 500 illik dövrlük täcrübäsinin dä yeni 
aspektdän ümumiläşdirmäyä ehtiyacı olduğunu aydın därk etmäk mümkündür. 
Kitabda  yeri  gäldikcä  göstärilän  bu  yeni  konsepsiya  prizmasından,  «nümunä»  bähanäsi  ilä,  yaxın  dövrün 
tarixinä  bir  daha  näzär  salınır  vä  onun  metodları  ilä  XX  äsr  tarixinin  bir  çox  sähifäläri  yenidän  interpretasiya 
edilir  –  hansılar  baräsindä  ki,  demäk  olar  hamı,  o  cümlädän,  tarixçi,  siyasätçi  vä  politoloqlar  da  indiyä  qädär 
tamam özgä mövqedä olub, başqa cür düşünüblär vä düşünmäkdädirlär. 
Son olaraq bir daha qeyd edirik: Burada bütün bu «qadağan olunmuş» metodların müfässäl açıqlanmasından 
yeganä  mäqsäd  ondan  ibarätdir  ki,  onlar  onsuz  da  güclülärä  mälumdur  vä  onlar  onsuz  da,  bunlardan  zäiflärä 
qarşı heç bir mähdudiyyät  qoymadan istifadä  edirlär. Qoy  indi onlar hamının malına çevrilsin ki, heç olmazsa 
ümumi  oyun  qaydaları  hamıya  bälli  olduğundan,  aldanıb  bu  tora  düşänlärin  sayı  azalsın.  Digär  täräfdän  isä, 
onlara diqqäti cälb etmäklä, onlardan müdafiä variantlarının yaradılması da aktuallaşsın. 


www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
12 
   
1-C  H SSÄ 
   
I фясил.   
DAVRANIŞ VÄ DÜŞÜNCÄLÄR N DETERM NAS YA MEXAN ZM  
BARÄDÄ 
 
Näyä görä insanlar öz qarşılarına hansısa mäqsädläri qoyub, onların realizäsi üçün canlarından belä keçirlär? 
nsanı  fäaliyyätä  hansı  spesifik  motivlär  tährik  edir?  Nähäng  kütlälärin  davranış  vä  düşüncäsinin  istiqamätini 
nälär müäyyänläşdirir? Ümumiyyätcä, bäşäriyyäti qurmağa, yaratmağa, öyränmäyä, kosmoslara ucalmağa vä ya 
dağıtmağa, müharibälär etmäyä, özgä torpaqlarına göz dikmäyä nä vadar edir? 
Bu  kimi  sualların  cavabını  bilmädän  nähäng  kütlälärin  vä  ayrıca  färdlärin  davranış  vä  düşüncäsini  idarä 
etmäk qeyri-mümkündür. Bäşäriyyät tarixindä böyük rol oynamış dahi särkärdälär bu sualların cavabını qismän 
bildiklärindän dünya taleyindä äväzolunmaz rol oynaya bilmişdilär. Lakin onlar buna özlärinin keşmäkeşli häyat 
yollarında qazandıqları şäxsi täcrübäläri äsasında nail olmuşdular. Bu isä här adama näsib olmur vä üstälik dä ki, 
här käsin häyat yolu individualdır. Bäs, bu mäşäqqätli yolları keçmädän buna necä nail olmalı? 
Elm  mähz  bir-birindän  zaman  vä  mäkanca  älçatmaz  uzaqlıqlarda  yerläşmiş  min-min  insanın  täcrübäsini 
cämlämäk,  ümumiläşdiräräk  insan  beyninin  qavraya  biläcäyi  bir  formata  salmaq,  onlar  äsasında  gäläcäk  üçün 
proqnozlar  vermäk  vä  onlar  vasitäsilä  ätraf  dünya  vä  insanları  idarä  etmäyin  yollarını  müäyyänläşdirmäk 
mäqsädilä  yaranıb.  Färdi  vä  sosial  davranışların,  düşüncälärin,  meyl  vä  ähvalların  öyränilmäsi, 
modelläşdirilmäsi,  reqlamentläşdirilmäsi,  idaräçiliyi  mäsäläsi,  kütlälärin  vä  ayrıca  färdlärin  davranış  vä 
düşüncäsinin  häräkätverici  qüvväsinin  mahiyyäti,  tarixin  gedişatına  täsir  göstärmiş  böyük  şäxsiyyätlärin 
fenomenal  qabiliyyätinin  sirri  vä b.  bu  baxımdan  daim  elmin  diqqät  märkäzindä  olmuş  predmetlärdändir.  Bu 
müddätdä isä elm insanların davranış vä düşüncälärinin motivläri sırasından bir sıra faktorları müäyyän etmäyä 
nail olub ki, bu da ayrı-ayrı fälsäfi vä psixoloji näzäriyyälärin, cäräyanların yaranmasına gätirib çıxarıb. Bunların 
bir qismi aşağıdakılardır: 
     
I
I
.
.
1
1
.
.
 
 
M
M
O
O
T
T
I
I
V
V
L
L
Ä
Ä
R
R
 
 
B
B
A
A
R
R
Ä
Ä
D
D
Ä
Ä
 
 
M
M
Ö
Ö
V
V
C
C
U
U
D
D
 
 
N
N
Ä
Ä
Z
Z
Ä
Ä
R
R
I
I
Y
Y
Y
Y
Ä
Ä
L
L
Ä
Ä
R
R
 
 
I.1.1. PSIXOANALIZ NÄZÄRIYYÄSI 
Bu  cäräyanın  banisi  Ziqmund  Freydin  vä  onun  ardıcıllarının  fälsäfi  baxışlarına  görä  bütün  növ  bäşäri 
fäaliyyätin  äsasında  Freydin  Eros  vä  Tanatus  adlandırdığı  iki  äks  başlanğıcın  mübarizäsi  vä  vähdäti  dayanır. 
Freydä  görä  bunlardan  birincisi  –  häyat,  ikincisi  isä  –  ölüm  instinktidir.  Bu  birinci  kateqoriyaya  o  «öz 
mövcudluğunu  qoruyub  saxlamaq  täläbatını»  (yäni,  adi  fizioloji  täläbatları)  vä  «özünäbänzärläri  yaratma 
täläbatını»  (yäni,  cinsi  täläbatı),  ikinciyä  isä  –  aqressivlik,  sadizm,  mazoxizm,  özünäqäsd  vä s.  bu  kimi 
täläbatları  aid  edir.  Freydä  görä  kainat  lap  ävväldän  xaosa,  dağılmağa  meyllidir  vä  yeganä  olaraq  häyat  bu 
xaosun mütäşäkkilläşdiyi qısa  zaman käsiyidir. Lakin mütläq mänada yox. Belä ki, varlıqlar häyat boyunca da 
olumla  ölüm  arasında  qalır,  sabitliklä  xaos  arasında  çarpışırlar.  Sabitlik  halına  Freyd  –  orqanizmin  sağlam, 
normal väziyyätini, xaos halına isä – äsäbi, gärgin, qeyri-taraz väziyyätini aid edir. Freydä görä bu sonuncu halın 
başlıca  säbäbi  –  onun  Eros  adlandırdığı  hämin  o  birinci  instinktlärin  normal  ödänilä  bilmämäsidir.  Bunların 
ödänmäsinä  mane  olan  başlıca  baryerlär  sırasında  Freyd  xüsusi  olaraq  praktik  imkansızlığı  vä  mänävi 
imperativläri  vurğulayır.  Mäsälänin  mahiyyätini  daha  aydın  çatdırmaq  üçün  o  öz  näzäriyyäsini,  älälxüsus, 
şähvani duyğuların ödänmäsi timsalında izah edir. 
Freydä  görä  instinktiv  olaraq  insanda  mövcud  olan  cinsi  täläbatlar,  praktik  imkansızlıq  vä  ya  mänävi 
baryerlär («super-Eqo») säbäbindän ödänä bilmädikdä, itib getmäyäräk şüur sferasından («Eqo»-dan) tähtälşüur 
sferasına (« d»-ä) sıxışdırılır vä burada özünün realizä momentini gözlämäyä başlayır. Bundan sonra tähtälşüur 
onun ödänmäsi yollarını düşünüb tapmaq üçün mütämadi olaraq şüura «sifarişlär» göndärir. Onlara verilän här 
bir rädd cavabınısa, qeyri-mäntiqi prinsiplärlä işläyän tähtälşüur müstäqil bir sindrom kimi qäbul edäräk növbäti 
däfä bunların här biri ilä älaqädar şüura ayrıca sifarişlär göndärir, onların cavabı ilä älaqädar yenä dä beläcä vä s. 
Näticädä, orqanizmin başlıca idaräedici orqanını olan şüur eyni bir problemin analizi ilä händäsi silsilä üzrä artan 
häcmdä  yükländiyindän,  getdikcä  fäaliyyäti  tromblanır,  blokirovkalanır,  öz  normal  iş  funksiyasını  itirir. 




Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2019
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə