Ajaloo ja arheoloogia instituut

 

 

27 

 

tundi  peale  Avinurme  meeste  väljaminekut  alustati  rünnakut.  Maakuulajad  lasid  paremalt, 

Avinurme kaitseliitlased vasakult ning  1. rood tormas vaenlasele otse peale. Punased pistsid 

selle peale jooksu.

88

  

Samuti  kasutati  luurekomandosid  ründava  põhipingutusüksusena,  millele  määrati  juurde 

jalaväeüksuseid.  29.  oktoobril  läks  4.  jalaväepolgu  luurekomando  Lapina  mõisa  lähistele 

alaluurele, mille eesmärgiks oli vastase üksuste tuvastamine alas. Mõisa juures tekkis kontakt 

ning vastane üritas luurajaid tiivata, kuid ebaõnnestus. Siiski otsustas üksus tagasi tõmmata, 

kuna ülesanne oli täidetud.  Sama päeva õhtul mindi mõisa juurde tagasi, käsuga see ära võtta, 

kusjuures tugevduseks anti juurde pool jalaväeroodu ning üks kuulipilduja „Maksim“. Vastase 

tugeva kaitsetöö tõttu rünnak aga ebaõnnestus ning Lapina võeti ära hiljem suuremate jõudude 

poolt.

89

  Põhipingutusüksusena  kasutati  luurajaid  suve  algul  1919  ka  kuperjanovlaste  poolt 

Pihkva  operatsioonis,  Krasnaja  Repka  kandis,  kus  luurajad  puhastasid  kahel  pool  maanteed 

asuvaid külasid, võttes hulganisti vange.

90

  

Luurekomandod võisid rünnates tegutseda ka koos jalaväeroodudega, kuid täites seejuures enda 

spetsiifilist ülesannet. 15. novembril 1919 liikus 3. jalaväepolgu luurekomando luurekäigule 

Untino  külasse,  kusjuures  luurajatega  oli  kaasas  kolm  jalaväerühma  9.  roodust.  Üksuse 

ülesandeks  oli  külast  vastane  välja  suruda  ning  vange  võtta.

91

  Tsiviilisikute  küsitlemisega 

selgitati, et külas on umbes 50 vastase võitlejat. Küla lähedusse jõudes peeti nõu, kuidas see ära 

võtta.  Vastavalt  olukorrale  jaotati  luuregrupp  viieks  salgaks  eri  ülesannetega,  milleks  olid 

eelhoiatuspostide  mehitamine,  vastase  põgenemistee  sulgemine  ning  Untino  küla  ja  lähedal 

asuva  Kotleši  mõisa  vahel  oleva  telefonikaabli  läbilõikamine.  Pärast  kaabli  läbilõikamist 

alustasid  jalaväerühmad  rünnakuga  mõisa  poolt  ning  luuregrupp  vastase  selja  tagant. 

Tulemuseks oli vastase üksuse hävitamine Untino külas, kusjuures võeti 13 vangi.

92

  

Maakuulajad  võisid  teostada  rünnakuid  objektidele  olukorras,  kus  suurem  rünnak  ei  olnud 

võimalik. 25. mail teostas 2. jalaväepolgu III pataljon pealetungi Prädleva küla peale, kuid edasi 

liikuda  ei  saanud,  kuna  vastane  oli  seadnud  positsioonid  ümbruskonna  üle  valitseva  kõrge 

künka otsa kaevikusse. Küngas asus pataljonist umbes 400-500 meetri kaugusel. Maakuulajatel 

tekkis mõte mäeküngas oma jõududega vallutada. 200 meetri kaugusel künkast oli metsatukk, 

mida  sai  kasutada  lähenemiseks.  Patareid  kasutati  vastase  mahasurumiseks  ning  neli 

                                                           

88

 Mõttus, Kippel. 2. Jalaväepolgu ajalugu, lk 138-140. 

89

 4. jalaväepolgu jalamaakuulajate komando sõjapäevaraamat. – RA, ERA.2124.3.640, l. 12. 

90

 Grosschmidt. Pealuu märgi all, lk 70. 

91

 3. polgu jalamaakuulajate päevaraamat. – RA, ERA.2124.3.1920, l.18. 

92

 Mõrd. 3-da jalaväe polgu jalaluurajad. – RA, ERA.2124.3.795, l. 69-70. 

---

 

 

28 

 

maakuulajat liikusid mööda metsatukka mäe poole, jõudes mäe alla. Vaenlaste kuulipildurid ei 

aimanud ohtu ning olid varjanud end mürskude eest kaeviku põhja. Maakuulajad ronisid mäe 

otsa ja kadusid kaevikusse. Varsti saabus teade, et mägi on maakuulajate poolt vallutatud, nad 

on  võtnud  vastastelt  korras  kuulipilduja  „Maksimi“  ja  11  vangi.

93

  Seega  võis  väikese 

luureüksuse  hästi  läbimõeldud  rünnak  objektile  olla  märksa  tõhusam,  kui  suure 

jalaväeahelikuga sama objekti rünnates. Esiteks ei oleks jalaväepataljoni või roodu rünnakul 

võimalik olnud suurtükiväe kasutamine kattena, mille abil varjatult objektile läheneda. Teisalt 

tekkis  väikese  üksuse  eelis  nende  kiiruses  ning  varjatuses,  millega  kirjeldatud  operatsioon 

edukalt läbi viia.  

Jalaväeroodude liikumisel kasutati piilurpaare külgjulgestusena, kelle eesmärgiks oli vastase 

tuvastamisel kas anda signaal omadele üksustele või avada vastase pihta tuli, et omadel üksustel 

oleks võimalik reageerida võimalikule haaramisele. Piilurpaaride kaotsiminek võis kaasa tuua 

äärmiselt  ohtlikke tagajärgi.  Nii  tekkis 27. jaanuaril 1919 Kikka lahingus olukord, kus kaks 

Kuperjanovi  partisanide  roodu  liikusid  üksteise  järel  ahelikus,  tiibadelt  julgestatuna 

piilurpaaridega.  Kohalike  elanike  äraandlikkuse  tõttu  aga  said  vastased  piilurpaarid  kätte. 

Tekkis olukord, kus kuperjanovlased nägid enda küljelt metsast välja tulemas suurt ahelikku 

ning nad pidasid seda enda 1. rooduks. Ka vastane pidas nähtud üksust omaks, kuna partisanid 

kandsid lahtiselt samal hommikul ära võetud punaste polgu lippu. Eksitusest aru saanud, avasid 

partisanid  vastase  pihta  tule,  mille  peale  vastased  metsa  tagasi  tõmbusid.  Probleem  tekkis 

asjaolust,  et  tagapool  olnud  teine  rood  avas  tule  vastaseid  rünnanud  roodu  pihta.  Ehk  omad 

üksused  lasid  omasid  üksuseid.  Olukorra  lahendas  Kuperjanov  ise,  kuid  segadus  roodude 

hulgas oli suur.

94

 Piilurpaari olemasolu korral saanuks roodud eelhoiatuse, mis võimaldanuks 

neil vältida selliseid vigu.  

Õnnestunud piilurpaaride kasutamise näite saab tuua 2. jalaväepolgu tegevusest. 14. veebruaril 

pidas Pihkva rindel 2. jalaväepolgu I pataljon ägedaid lahinguid Krabilova, Zabolotje, Vašina-

Gora ja Podgorje külade joonel. Krabilova külas asuv vaenlane avas meie pealetungiva roodu 

pihta  tiibtule,  püüdes  seejuures  tungida  talle  seljataha.  Roodu  ahelikust  eemal  liikus  aga  8-

meheline piilkond nooremallohvitser Johannes Süti juhatusel. Nähes vaenlase üritust, tungisid 

piilurid hoogsalt omakorda küljelt vaenlasele kallale ning sundisid ta põgenema.

95

  

                                                           

93

 Mõttus, Kippel. 2. Jalaväepolgu ajalugu, lk 296. 

94

 Pirn. Ülevaade Kuperjanovi partisanide ajaloost. – RA, ERA.2124.3.1004, l. 40.

 

95

 Mõttus, Kippel. 2. Jalaväepolgu ajalugu, lk 163. 

---