Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə13/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   9   10   11   12   13   14   15   16   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
21 
imprintinq vä interyeksiyalarda, affiliasiya vä stratifikasiyalarda, sosiogenezlärdä, märasimlärdä vä s.  yaşadığından, indiyä 
qädär ölmäyib vä çox ehtimal ki, hälä neçä äsr dä öz mövcudluğunu qoruyub saxlayacaq. Bir sözlä, här käsin dünyagörüşü, 
häyata  baxışı,  zövqü,  xarakteri  vä s.,  digär  faktorlarla  yanaşı,  mänsub  olduğu  dinin,  irqin,  irsin,  sinfin,  millätin  vä s.-in 
(müxtäsär olaraq, daxil olduğu sosial mühitin) täsiri altında, onunla qarşılıqlı münasibätdä formalaşır ki, bu baxımdan, här 
käs  ölänä  qädär  dünyaya  öz  milli,  dini,  irqi,  irsi,  cinsi,  sinfi,  siyasi  vä s.  eynäyindän  baxır  («Sosial  tälim»  cäräyanının 
mövqeyi burada bu bändlä üst-üstä düşür). Vä şäxsiyyätin sosial strukturunu – insanların irqi, irsi, cinsi, dini, milli, sinfi, 
mähälli vä s. kimi mänsubiyyäti täşkil edir. 
Yuxarıda  deyildiyi  kimi  här  bir  käs  öz  valideynlärinin  bioloji  genläri  ilä  yanaşı  häm  dä  öz  dövrünün  vä 
cämiyyätinin  sosial  genlärinin  daşıyıcısıdır.  Ümumi  mädäni  däyärlär,  ümumi  peşä,  ümumi  sinfi  mänsubiyyät, 
ümumi ekoloji problem, ümumi tarixi yol vä s. gec-tez insanlarda oxşar psixologiyalar yaratdığı bugünkü elmdä 
aksiom  kimi  qäbul  edilir.  Psixologiyada  hälä  1906-cı  ildän  U.Samner  täräfindän  daxil  edilmiş  «etnosentrizm» 
adlı  bir  termin  dä  mövcuddur  ki,  bu  da  başqalarının  davranışını  öz  mädäniyyäti  prizmasından  qavramaq, 
interpretasiya  etmäk  tämayülünä  deyilir.  U.Samnerä  görä,  insanların  täfäkküründä  öz  qrupunu  ierarxiyanın 
zirväsindä  yerläşdirib  digär  qrupları  aşağıda  görmäk  vä  bunun  näticäsi  olaraq  isä  öz  qrupunun  standartlarını 
başqa  qrupların  qiymätländirilmäsindä  meyar  kimi  istifadä  etmäk  tämayülü  mövcuddur.  Här  bir  mädäniyyät 
«dünyanın  mänzäräsi»  deyilän  reallığı  qavramaq  üçün  öz  üzvlärinä  färqli  koqnitiv  matritsa  verir  ki,  bunun 
näticäsi olaraq, real  dünyanın mänzäräsi  ayrı-ayrı mädäniyyätlär  prizmasında bir-birindän  käskin färqli şäkildä 
görünmüş  olur.  Bütün  bu  säbäblärdän,  ayrı-ayrı  sosial  qruplarının  psixologiyasına  az-çox  bäläd  olmaq  vä 
müxtälif  adamlarla  ünsiyyätdä  onların  hämin  bu  sosial  xarakteristikasını  mütläq  näzärä  almaq  häqiqi  «qälb 
mühändisi»  olmaq  işinin  zäruri  elementlärindändir.  Bunsuz  ünsiyyät  –  däniz  ortasında  xäritäsiz  vä  kompassız 
oriyentasiya axtarmaq kimi bir şeydir. 
I.2.3.3. Sosial qrupların tipläri 
Sosial  qruplar  dedikdä  hansısa  aspektdän  oxşar  älamätläri  olan  insan  topluları  näzärdä  tutulur.  Vä  bu 
insanlarınsa  heç  dä  eyni  mäkan  vä  zamanda  yaşaması  mütläq  zäruri  deyil.  Aşağıda  sosial  qrupların  müxtälif 
parametrlär äsasında aparılan bäzi täsnifatları sadalanır: 
1)  Häcminä görä: böyük, orta, kiçik vä mikroqruplar; 
2)  ctimai statusuna görä: formal (räsmi) vä qeyri-formal (qeyri-räsmi); 
3)  Qrup  üzvlärinin  bir-biri  ilä  rabitäsinin  dayanıqlılığına  görä:  real  (kontaktlı)  vä  şärti  (hansısa  älamät  äsasında 
färqländirilmiş); 
4)  nkişaf säviyyäsinä görä: diffuz, assosiativ, korporasiya, kollektiv; 
5
5
)
)  Üzvlär üçün ähämiyyätliliyi baxımından: referent vä qeyri-referent; 
Vä s. 
Psixologiyada  ümumi  olaraq  belä  qäbul  olunub  ki,  hansısa  bir  aspektdän  ümumi  bir  cähäti  olan  insan 
bölümünün psixikasında da oxşar olan älamätlär olmalıdır. Belä ki, mäsälän, hansısa peşä hämin peşä ilä mäşğul 
olan bütün insanlarda zaman-zaman eyni reflekslär tärbiyä edir, yaxud hansısa din, hämin dinä etiqad edän här 
käsdä  bänzär  davranış  vä  düşüncä  modelläri,  yasaq  vä  häzz  täsävvürläri  formalaşdırır.  Aşağıda  bäzi  sosial 
qrupların psixologiyası barädä müxtäsär mälumatlar verilir: 
I.2.3.4. Bäzi sosial qrupların psixologiyası 
I.2.3.4.1. Qadın vä kişi psixologiyası 
«1970-ci  illärdä  alimläri  o  narahat  edirdi  ki,  gender  färqi  sahäsindäki  tädqiqatlar  qadınlarla  bağlı  stereotiplärin 
korlanmasına vä bunların qadınlara mänsub çatışmamazlıq kimi yozulmasına gätirib çıxaracaq (Jesse Bernard 1976). 1980-
ci illärdän başlayaraq gender färqini tädqiq edän alimlär özlärini daha särbäst hiss etmäyä başladılar (Ashmore 1990): ilkin 
märhälädä äsassız şişirdilmiş  stereotipläri täkzib etmäklä  «cinslärin bärabärliyi barädä olan täsävvürläri inkişaf etdirmäk» 
istäyirdilär (Eagly 1986). Bundan sonra 1990-cı illärdän başlayaraq bir çox tädqiqatçılar psixologiyanın digär sahälärindä 
öyränilänlärdän heç dä az ähämiyyät käsb etmäyän bir sıra ähämiyyätli gender färqläri aşkara çıxardılar (Alisa Eagly 1995). 
Bir  çox  elmi-tädqiqatlar  cinslär  barädä  olan  bir  sıra  stereotipläri  täsdiqlädi.  Mäs.,  kişilärlä  müqayisädä  qadının  daha  az 
aqressiv  olması,  onların  daha  çox  qayğıkeş,  himayädar  vä  hissiyyatlı  olmaları  vä s.  eksperimental  şäkildä  sübut  olundu 
(Swim, 1994)» (157 säh. 229). 
Ümumi halda, kişilärdä mäntiqi-rasional funksiya daşıyan sol vä qadınlarda hissi-atributiv funksiya daşıyan sağ beyin 
yarımküräsinin  dominant  aktivlik  täşkil  etmäsi  ilä  älaqädar  olaraq,  onların  istär  davranış  vä  düşüncä  modeli,  istärsä  dä, 
cämiyyätin etik  vä  estetik normalar sistemindäki  yeri hämişä biri-birindän  käskin  färqlänib  vä bütün bunlar  son näticädä, 
tarixän äks qadın-kişi stereotiplärinin formalaşmasına gätirib çıxarıb. 
Hälä uşaq yaşlarından oğlanlara – inadkarlıq, rasionalizm, öz qüvväsinä inam vä s. qızlarasa – qayğıkeşlik, hässaslıq, 
mülayimlik, zäriflik vä s. kimi keyfiyyätlär tälqin edilir. 
Sırf kişi davranış stili hämişä aktivlik, mäqsädyönlülük, qätiyyät vä rasionallıqla älaqädar täsävvür olunub. Qadınlarsa 
äksinä, hämişä intellektual vä iradi sferalardan känar,  yalnız emosiyalarla älaqädar bir mäxluq kimi qäbul edilib. Kişi adı 
bütün hallarda – qüvvä, qadın adısa – ismät, incälik, hässaslıq vä qayğıkeşliklä assosiasiya edilir. 
Kişilärdä  –  xarici  görkäm  (hündürboyluluq,  enliküräklilik...),  qüvvä,  kişilik,  ağıl,  müstäqillik,  qeyri-adilik,  istedad, 
vicdanlılıq vä s.; qadınlardasa – müxtälif davranış vä danışıq maneralarında, hätta duruşlarında üzä çıxan incälik, zäriflik, 
kömäksizlik, mehribanlıq, utancaqlıq, emosionallıq vä s. kimi xüsusiyyätlär äks cins üçün xüsusi cälbedici täsir göstärir. 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   9   10   11   12   13   14   15   16   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə