Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə17/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   13   14   15   16   17   18   19   20   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
25 
futbol  komandasının  vä  Azärbaycanın  «Bakılı  oğlanlar»  [KVN]  komandasının  son  dövrlärdäki  müäyyän  uğurları, 
buradakı  çox  az  istisnalardandır).  Yenä  dä  mähz  hämin  säbäbdän,  dünyanın  istänilän  ölkäsindä  türk  millätlärinin 
kifayät qädär nümayändäsi olmasına baxmayaraq, dünyanın heç bir ölkäsindä sayılan türk (Türkiyä, Azärbaycan, Özbäk 
vä s.) diasporası yoxdur
3

b)  Elmä  laqeydlik:  skändärin,  Sezarın  vä b.  yürüşlärinin  här  addımı  barädä  hälä  öz  dövründä  qalaq-qalaq  kitablar 
yazılıbsa, Sakit okeandan Atlantik okeanına qädär bir ärazidä qazandıqları qäläbälär barädä türk xalqları ällärinä qäläm 
götürüb  bir cümlä belä  yazmayıblar. Vä buna  görä dä,  bugünkü  gündä  öz qädim tarixlärini  onun-bunun  mänbälärinä 
äsasän  öyränir, mäsälälärin tarixi sänädlär üzrä  müzakirä  olunduğu  mötäbär mäclislärdä  isä  dili  qısa qalırlar.  Ermäni 
kimi  bädxahlarısa,  bundan  istifadä  edib,  onların  ärazisindä  yaşayan  bütün  qädim  xalqların,  o  cümlädän,  ärmänlärin, 
albanların  vä b.  yazı  nümunälärini  öz  adına  çıxır.  Çünki  türklär  ömür-billah  yazı  yazmağı  xoşlamayıblar,  o  ki  qaldı, 
yeni  eradan  ävväl  ola.  Yazmağa  başlayıblarsa  da  bu,  islamın  täsiri  ilä,  çox  sonralar  mäcburi  baş  verib  ki,  indi  tarixi 
sänädin olmaması, bir çox dairälärdä bütövlükdä tarixin olmaması kimi yozulur. 
Türk xalqlarında elmä qarşı bu antipatiya vä ya belä deyilsä, laqeyd münasibät sonrakı dövrlärdä dä mövcud olub 
vä  bugünkü  günä  qädär dä  yaşamaqdadır.  Bu da  milli  psixologiyanın  bu  qädär  tarixi  vaxt ärzindä  vä bu  qädär tarixi 
hücumlar,  täsirlär  qarşısında  heç  bir  äsaslı  transformasiyaya  uğraya  bilmämäsinin  nümunäsidir.  Bu  qädär  çoxsaylı 
olmalarına  baxmayaraq,  onların  ärazisindä  tarixän  elä  bir  tanınmış  alimin,  elm-mädäniyyät  xadiminin  yetişmämäsi, 
yetişsä  dä  bunun  mühacirätdä,  yäni  türk  dövlätlärindän  xaricdä  baş  vermäsi,  öz  ärazilärindä  täk-täk  yetişänlärinsä 
ölüncä  kölgädä  qalıb,  ayaqlar  altında  tapdanması,  etirafınınsa  mäcburi  baş  vermäsi,  yäni  başqalarının  ona  hörmät 
etdiyini görüb, çox sonra öz vätänindä qäbul edilmäsi deyilän psixologiyanın täzahürlärindändir (o cümlädän, konkret 
olaraq Azärbaycan timsalında: bu millätin sağlığında öz Füzulisinin salamını «rüşvät deyildir deyä almaması», Sabir, 
Vahid kimi ädiblärini värämlädib öldürmäsi, Cavid, Müşfiq kimi ädiblärini öz äli ilä güllälämäsi vä däyärini çox sonra 
başa düşüb, çox-çox sonra onlara qızıldan heykäl ucaltması bu qäbildändir); 
c)  Siyasätä  laqeydlik:  nsanları  bütläşdirän,  avtoritar  Misir  sivilizasiyası,  bäşäriliklä  ilahilik  arasında  qäti  sädd  qoyan, 
daha  müasir  vä  daha  demokratik  xaçpäräst  (xristian)  sivilizasiyası  ilä  kontaktda  räqabätä  davam  gätirmäyib  tänäzzül 
etdiyi  kimi,  Türk  millätlärinin  hegemon  dünyävi  mövqeyinin  dä  sonu,  siyasät  deyilän  anlamın  meydana  gälmäsi  vä 
türklärin  onu  özlärinin  cängavärlik  prinsipläri  ilä  bir  araya  sığışdıra  bilmädiyi  dövrdän  etibarän  başlamağa  başladı. 
Mähz  hämin  dövrlärdän  etibarän,  bu  xalqların  «Män  Qazandan  dönmäräm!»,  «Män  sevgilimdän  dönmäräm!»  vä s. 
äqidäsi  ilä  yaşayan  är  beyräklärinin  gäncliyi  äsirlikdä  keçib,  çıxandan  sonra  da  başına  ämud  çırpılıb,  elä  gänc  ikän 
ömürläri  yarımçıq  käsilmäyä  başlandı;  tüfäng  vä  siyasäti  igidä  yaraşdırmayan,  bir  näräsi  ilä  dağları  silkäläyän 
koroğlularını  hansısa  keçäl  hämzälär  äli-qolu  bağlı  väziyyätdä  bir  küncä  atmağa  başladı  vä s. Özüsä,  mähz  bütün bu 
säbäblärä  görä,  o  vaxtdan  bäri  dönä-dönä  öz  qonşuluğundakı  keçäl  hämzälärin  toruna  düçar  oldu.  Elä  mähz  hämin 
säbäbdän,  bu  millätlär  bugünkü  gündä  dä,  öz  rähbärlärinin  hansısa  diplomatik  manevrlärini,  onların  öz  hisslärini 
diplomatlara xas mäharätlä gizlätmälärini, sätiraltı deyimlärini vä s. heç vädä qavraya bilmir, qavrasa da buna patoloji 
allergiya  ilä  reaksiya  verir,  bunları  bugünkü  dünyada  çoxdan  bärqärar  olan  diplomatik  etiket,  siyasi  normalar  vä s. 
meyarı  ilä  yox,  özünün  äski  cängavärlik,  kişilik,  sözübütövlük,  «olduğun  kimi  görünmäk»  vä s.  meyarları  ilä  ölçüb 
qiymätländirir. 
Yekunda  bir  daha  qeyd  edirik  ki,  türk  millätlärinin  psixologiyası  ilä  bağlı  bütün  bu  deyilänlär  bizim 
subyektiv mülahizälärimiz idi vä här hansı obyektiv, ciddi tädqiqata äsaslanan eksperimental näticä kimi qäbul 
etmämäli;
 
  Ermänilärin milli psixologiyasınısa müxtäsär formada belä xarakterizä etmäk olar ki, sadalanan türklärä xas älamät vä 
xüsusiyyätlärin  hamısının  tam  şäkildä  äksi  onlara  xasdır.  lkin  märhälädä  sgändär  imperiyasının  yerindä  formalaşan 
äyalätlärin birindä – rähbäri türk särkärdäsi Artaş olan Ärmänzämindä milli azlıqlardan vä ya äsir kaloniyalarından biri 
kimi mövcud olan vä «Hay|k|»lar adlanan hazırkı ermänilär, sonrakı dövrlärdä qonşu ärazilärdä elä yaşadıqları ölkänin 
adı ilä dä adlandırılaraq ärmänlilär, ärmänilär vä s. kimi tanındılar. Sonradan Artaş dövlätinin süqutundan sonra da bu 
adı qoruyub saxlayaraq onu bir növ özälläşdirdilär. Bununla belä, heç vaxt xüsusi dövlät şäklindä mövcud olmayıblar 
ki, bunu da onların tarixdä heç bir dövlät atributlarının (pul, gerb vä s.-in) qalmaması faktı da isbatlayır. Yalnız XIX-
XX  äsrlärdä  Osmanlı  imperiyasını  daxildän  parçalamaq  istäyän  qonşu  dövlätlärin  planı  vä  dästäyi  sayäsindä  türk 
dövlätlärinin  «düz göbäyinin ortasında» tarixdä ilk ermäni dövläti yaradıldı ki, sonradan da Türkiyäyä äleyh olan här 
yeni dövlät (XIX äsrdä ingilislär, XX äsrdä ruslar vä b.) bu ermäni kartını oyundan çıxmağa qoymayıb, növbä ilä dönä-
dönä  oyuna  daxil  etdi.  Mövcudluğunun  missiyasından  asılı  olduğunu,  missiyasının  isä  Türkiyäni  aradan  götürmäkdä 
böyük  dövlätlärä  alät  olmaq  olduğunu  därk  edän  ermäni  xalqı  isä  ölmäyib  sağ  qalmaq  üçün  bu  «Killer»  väzifäsi  ilä 
razılaşmaq  mäcburiyyätindä  qaldı  vä  insafän  dä  väzifäsinin  öhdäsindän  layiqincä  gäldi.  Üstälik  dä,  bütün  bu  tarixi-
psixoloji proseslärin sayäsindä bu millätin beyni davamlı olaraq planlı şäkildä anti-türk ähval-ruhiyyäsinä kökländirildi, 
hansının ki, ağrı-acısını Azärbaycan vä Türkiyä hälä dä çäkmäkdädir
4

Bu  millätin  milli  şüuru  türklärin  äsir  kaloniyalarında  formalaşdığından,  bugünkü  gündä  dä  onlarda  kaloniyal 
düşüncä sistemi patoloji säviyyädädir. Onlarda sänätkarlığın (äsirlik peşäsinin) geniş yayılması, patoloji kollektivçilik, 
özgä millätlärä, mädäniyyätlärä, dinlärä qarşı dözümsüzlük vä s. bu mänşädän qidalanır. Türk cängavärliyi qarşısında 
gücsüzlük tarixän onlarda «natamamlıq kompleksi» kimi patoloji hiylägärlik, yaltaqlıq psixologiyası meydana çıxarıb. 
Kaloniyal  täbäqä  kimi  türklärin  onların  qadın  vä  qızlarından  lazım  olanda  heç  bir  icazä  istämädän  götürüb  istifadä 
etmäsi,  getdikcä  onlarda  bu  mäsälä  ilä  barışmaq  psixologiyası  formalaşdırıb  vä  onlar  üçün  namus  mäsäläsinin  arxa 
plana keçmäsi ilä näticälänib. Üstälik dä ki, qadın onlarda öz milli vä ya şäxsi maraqlarını häyata keçirmäk üçün bir alät 
yerindä  qavranılmağa  başlanıb  (Yeri  gälmişkän,  öz  dövründä  Engels  dä  fahişäliyin  tarixinin  mähz  Ermänistandan 
başladığı versiyasını söylämişdi). 
 
I.2.3.5. Bio – sosial ontogenez motivlär 
I.2.3.5.1. Komplekslär 
Yuxarıda qeyd  edilmişdi ki, şäxsiyyätin formalaşmasında rolu olan ontogenez faktorlardan daha birisi bio-




Dostları ilə paylaş:
1   ...   13   14   15   16   17   18   19   20   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə