Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə18/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   14   15   16   17   18   19   20   21   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
26 
sosial  faktorlardır.  Bio-sosial  faktorlar  –  insanın  fiziki,  psixi  vä  sosial  individuallığının  ätraf  insanlarla 
münasibätdä doğurduğu sosial disharmoniyalarla älaqädardır. 
Här  bir  käs  müräkkäb  bioloji  xüsusiyyätlärlä  onlardan  heç  dä  az  müräkkäb  olmayan  täbii-sosial  faktorlar 
käläfinin müräkkäb bir formada kombinasiyasından ibarätdir. Bu çarpazlaşmada häddän artıq çox täsadüfdä ola 
bilir  ki,  individ  özünün  sonrakı  häyatında  daxil  olacağı  ayrı-ayrı  insan  qruplarının,  kollektivlärinin  ümumi 
standartları  ilä  uyğun  gälmäyän  bir  sıra  bioloji,  sosial  älamätlärä,  xüsusiyyätlärä  malik  olmuş  olsun.  Mäs., 
şikästlik,  yetimlik  vä s.  bunun  patoloji  variantlarındandır.  Bu  defekt  onun  yaşamaq  uğrunda  mübarizä  aparma 
imkanlarını mähdudlaşdıraraq, psixikasını ekstremal gärginliklä işlämäyä vadar edir. Bu gärginliksä individin öz 
psixikasının xüsusiyyätlärindän asılı olaraq bir neçä variantda näticälär göstärä bilär. 
deal  variantında  bu  gärginlik,  konkret  bir  sferadakı  defektin  här  hansısa  formadasa  kompensasiya 
olunmasını  täläb  edäräk  bir  başqa  sferada  fövqälinkişaf  törätmäklä  näticälänir.  Nümunä  üçün,  mäs.,  fiziki 
şikästlik, o cümlädän, bu kateqoriyadan Adlerin çox tez-tez nümunä göstärdiyi cırtdanboyluluq – insanı yaşamaq 
uğrunda apardığı mübarizädä mütämadi olaraq problemlärlä üzläşdirib, onu çätinliklärä saldığından, bu, onu öz 
alämindä  unikal  özünümüdafiä  strategiyası  işläyib  hazırlamağa  vadar  edir,  onun  psixikasının  püxtäläşmäsinä, 
plastikläşmäsinä,  istänilän  ekstremal  gärginliyä  qarşı  davamlılığının  artmasına  gätirib  çıxarır;  Yaxud  psixi 
şikästlik – ätraf dünya vä insanlarla ünsiyyäti çätinläşdirdiyindän, individin özünä qapanmasına, onu därk edib, 
qäbul  edän  ideal  dünyanı  öz  xäyallarında  vä  ya  yaradıcılığında  reallaşdırmasına,  birbaşa  ünsiyyätdä  onu 
qavramayan,  qäbul  etmäyän  ätraf  dünya  ilä  dolayısı  metodlarla,  yäni  özünün  vä  onların  yaradıcılıq  mähsulları 
vasitäsilä ünsiyyät saxlaması värdişlärinä yiyälänmäsinä gätirib çıxarır ki, bu da dahilärin bir çoxunun psixi xästä 
kateqoriyasına  aid  olmasının  başlıca  säbäbidir;  Yaxud  sosial şikästlik  növlärindän  olan  yetimlik  – bir  täräfdän 
individi çox erkän yaşlarından sosial münasibätlärä daxil olmağa vadar edir vä onun çox tez vaxtdan özünüifadä, 
özünütäsdiq  strategiyasına  yiyälänmäsinä  säbäb  olur.  Digär  täräfdän,  äksär  uşaqlar  özünä  yalnız  öz 
valideynlärini  täqlid  obyekti,  ideal  seçib,  öz  davranış  vä  düşüncä  stillärini  onun  nümunäsi  timsalında 
formalaşdırdığından,  äksär  valideynlärinsä  «orta  säviyyäli»,  qeyri-yaradıcı  şäxslär  olmaları  säbäbindän,  uşağın 
özünä onu täqlid obyekti, ideal seçmäsi onun da orta säviyyäli bir şäxsiyyät kimi formalaşmasına gätirib çıxarır. 
Bu  säbäbdän,  valideyni  çox  erkän  yaşından  itirmäk,  uşağı  täqlid  obyekti  yerindä  öz  canlı  valideynini  äsas 
götürmäkdän mährum edir vä täqlid üçün onu, ya digär hansısa bir başqa ideal qähräman axtarışına vadar edir, 
ya da onun öz uşaq täsävvüründä ideallaşdıraraq ideal qährämana çevirdiyi ideal valideyn obrazını özünä täqlid 
obyekti seçmäsinä gätirib çıxarır vä s. 
Bir  sözlä,  daxili  vä  ya  xarici  baryerlärin  mövcudluğu  şäraitindä  adaptasiya  müäyyän  müdafiä 
mexanizmlärinin  kömäkliyi  ilä  häyata  keçir  ki,  bütün  bunlar  da,  än  son  halda  xarakterin  keyfiyyätinä 
transformasiya olunur (Adler konsepsiyası bizim variantın mähz bu bändindä fraqment kimi çıxış edir). Dahilärin 
bir çoxunun fiziki qüsurlu, psixi xästä vä ya yetim olması faktının başlıca säbäbi dä budur. Lakin insan här hansı 
baxımdansa  şikäst  olub,  lakin  özü  kimi  şikästlärin  kollektivindä  yaşasaydı,  bu  onda  heç  bir  natamamlıq 
kompleksi doğurmazdı. 
I.2.3.5.2. Biogen faktorlar 
Bununla  belä,  Adlerin  versiyasından  färqli  olaraq,  defekt  heç  dä  hämişä  qeyd-şärtsiz  olaraq  bir  başqa 
sferanın fövqälinkişafı ilä näticälänmir. Burada här şeyi psixikanın xüsusiyyätläri häll edir. Anomaliya o zaman 
fövqälkompensasiya  doğurur  ki,  psixikanın  buna  real  imkanları  çatır.  Äks  halda,  gärginliyä  tab  gätirmäyän 
psixikalar  bundan  hämişälik  zädä  alaraq  şikäst  olurlar  ki,  tibbi  ädäbiyyatda  da  bunlar  ruhi  xästälik  kimi 
definisiya edilir. Bu baxımdan, ätraf dünyanın (qrupun, kollektivin, cämiyyätin...) diktä etdiyi standartları özünün 
fiziki  vä  ya  psixi  mähdudluğu  ucbatından  heç  cür  qäbul  edä  bilmäyän,  ona  adaptasiya  olmağı  bacarmayan 
şäxslär, äsasän üç yoldan birini tuturlar: 
1)  Ya özünü mähv edir, yäni intihar edirlär; 
2)  Ya ätraf dünya ilä kontakt faktını mähv edir, yäni ondan täcrid olurlar; 
3)  Ya  da  ätraf  dünya  faktının  özünü  mähv  etmäk  yolunu  tutur,  yäni  onu  öz  standartlarına  uyğunlaşdırmağa  çalışırlar. 
Yaradıcı fäaliyyät bu son halın näticälärindändir. 
Lakin  bu  üç  yol  arasındakı  seçim  dä  özbaşına,  xaotik  olaraq  baş  vermir.  ndivid  o  zaman  ätraf  dünyadan 
täcridçilik yolunu seçir ki, onun digär sosial, fiziki, psixoloji parametrläri ona kimsädän vä ya konkret olaraq bu 
cämiyyätdän, qrupdan asılı olmadan müstäqil yaşamaq imkanı verir.  ndivid o zaman intihar edir, nä zaman ki, 
onun hämin parametrläri ona müstäqil yaşamaq imkanı vermir. Bu parametrlär kifayät qädär dayanıqlı olduqda 
isä  färd  qeyd-şärtsiz  olaraq  üçüncü  yolu  seçir.  Bütün  bunlarsa  psixoloji  proseslärin  heç  dä  ümumi  täbiät 
qanunlarından istisna hal olmayıb, tam şäkildä proqnozlaşdırıla bilinän hal olduğunu göstärir. 
 


www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
27 
 
   
 
 
   
 
 
 
 
II фясил.  
K
K
Ä
Ä
Ş
Ş
F
F
Y
Y
Y
Y
A
A
T
T
:
:
 
 
n
n
s
s
a
a
n
n
l
l
a
a
r
r
ı
ı
n
n
 
 
f
f
i
i
k
k
i
i
r
r
l
l
ä
ä
r
r
i
i
n
n
i
i
 
 
n
n
e
e
c
c
ä
ä
 
 
«
«
o
o
x
x
u
u
m
m
a
a
l
l
ı
ı
»
»
,
,
 
 
o
o
n
n
l
l
a
a
r
r
ı
ı
 
 
n
n
e
e
c
c
ä
ä
 
 
t
t
a
a
n
n
ı
ı
m
m
a
a
l
l
ı
ı
 
Käşfiyyat  räqibin  zäif  vä  güclü  cähätlärini  aşkara  çıxarmaq  üçün  zäruri  olan  märhälädir.  Bu  zäif  cähätlär  –  ona  haradan 
zärbä  vurmağı  bilmäk  üçün,  güclü  cähätlär  isä  –  onun  sizi  hämin  sahälärä  çäkib  aparmasına,  döyüşü  hämin  meydanlara 
keçirmäsinä  imkan  vermämäk  üçün  gäräkdir.  Räqibin  zäif  cähätlärinä  aiddir:  onun  problemläri,  arzuları,  istäkläri, 
tämännaları, täläbatları, äziz bildiyi şeylär vä şäxslär, motiv vä mäqsädläri, vä s. Onun güclü cähätlärinä aiddir – älaqäläri, 
imkanları, mütäxässis olduğu bilik sahäläri, vä s. Düşünmäk – biliklärlä ämäliyyat apara bilmäk demäkdir. Siz situasiyadan 
düzgün çıxış yolu tapmaq vä väziyyäti öz xeyrinizä häll edä bilmäk üçün räqibiniz barädä bütün zäruri informasiyaya malik 
olmalısınız.  Problemi  düzgün  häll  edä  bilmäk  üçün,  onu  törädän  situasiyaya  düzgün  diaqnoz  qoya  bilmäk  lazımdır. 
Ünsiyyätin käşfiyyat märhäläsi – räqibin hämin bu psixoloji müayinäsini näzärdä tutur. 
 
I
I
I
I
.
.
1
1
.
.
 
 
Ş
Ş
Ä
Ä
X
X
S
S
I
I
Y
Y
Y
Y
Ä
Ä
T
T
I
I
N
N
 
 
P
P
S
S
I
I
X
X
O
O
L
L
O
O
J
J
I
I
 
 
P
P
O
O
R
R
T
T
R
R
E
E
T
T
I
I
 
 
II.1.1. 
ŞÄXSIYYÄTIN INDIVIDUAL XARAKTERISTIKALARI 
 (Konkret färdlärä xas olan psixi älamätlär) 
 
Konkret olaraq, insanın ätraf alämä şüalandırdığı, göndärdiyi cämi informasiyaları, siqnalları formasına görä 
jest adı altında dörd kateqoriyada qruplaşdırmaq mümkündür: 
1)  somatik; 
2)  psixomotor; 
3)  koqnitiv; 
4)  evokativ. 
Bunlardan  birincisi  –  insanın  özünün  vä  ya  ayrı-ayrı  üzvlärinin  fäaliyyätindä,  davranışında  äks  olunan 
ideomotor  häräkät  vä  säsläri  (artikulyasiyaları),  ikincisi  –  täfäkkürünün,  buna  müvafiq  olaraq  isä  nitq  vä 
davranışının  sürätini,  üçüncüsü  –  täfäkkür  proseslärinin  formasını  vä  nähayät,  dördüncüsü  –  täfäkkürün 
mäzmununu ähatä  edir. Mähz bunlar da  şäxsiyyätin  dinamik  baxımdan olan  xarakteristikalarını täşkil edir. Bu 
xarakteristikalar aşağıdakılardır: 
II.1.1.1. Şäxsiyyätin fizioloji (vital) xarakteristikası 
  Bu kateqoriyaya aiddir: 
a)  Vizual parametrlär, başqa sözlä, görmä hissiyyatı vasitäsilä fiksiya oluna bilän parametrlär. Mäs., forma, räng, häräkät, 
şüa vä s. kimi. Konkret olaraq insanın bu kateqoriyadan ätraf dünyaya yaydığı informasiyalara aiddir: 
—  fiziki sima – yäni fizionomiya, qüvvä, köklük, boyun uzunluğu, yaş vä s. kimi cähätlär; 
—  zahiri görkäm – yäni paltar, saç düzümü, kosmetika, tatuirovka vä s.; 
—  müxtälif  ifadäli  häräkätlär  –  yäni  (1)  mimika,  (2)  pantomimika-jestikulyasiya,  (3)  vokal  mimika:  poza,  manera, 
yeriş, duruş, distansiya, yerläşmä qaydası, görüşlärin intervalı, gözqırpma, vä s.; 
b)  Audial (vokal) parametrlär, başqa sözlä, eşitmä hissiyyatı vasitäsilä fiksiya oluna bilän parametrlär. Mäs., musiqi, göy 
gurultusu, çay şırıltısı vä s.  nsanın bu kateqoriyadan ätraf dünyaya yaydığı informasiyalara aiddir: 
—  akustik sima: buraya aiddir – säsin amplitudası, tembri, tonallığı kimi xüsusiyyätlär; 
—  paralinqvistik elementlär: buraya aiddir – temp, ton, ucalıq, intonasiya, täläffüz, gärginlik, uzlaşma vä s. kimi nitq 
çalarları; 
—  ekstralinqvistik  elementlär:  buraya  aiddir  –  pauza,  näfäsalma,  ağlama,  gülmä,  öskürmä  vä s.  kimi  vokal 
diverigensiyalar; 
c)  Daktil (taktil) parametrlär, başqa sözlä, toxunma (lamisä hissiyyatı) vasitäsilä fiksiya oluna bilän parametrlär (Bu vä 
bundan  sonrakı  kanallarının  mälumat  obyekti  olan  jestlär  ünsiyyät  aktında  o  qädär  dä  böyük  rol  oynamadığından, 
burada  onlara  xüsusi  yer  ayrılmır  vä  diqqät,  äsasän  yuxarıdakı  iki  dominant  informasiya  mänbäyi  üzärindä 
cämläşdirilir). 
d)  Parfümer parametrlär, başqa sözlä, iybilmä hissiyyatı vasitäsilä fiksiya oluna bilän parametrlär; 
e)  Dequstral parametrlär, başqa sözlä, dadbilmä hissiyyatı vasitäsilä fiksiya oluna bilän parametrlär; 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   14   15   16   17   18   19   20   21   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə