Microsoft Word diplomatiya az doc



Yüklə 4,87 Kb.

səhifə20/124
tarix17.09.2017
ölçüsü4,87 Kb.
1   ...   16   17   18   19   20   21   22   23   ...   124

www.uemu.birolmali.com
                                                   
Urmu Kitabxanasi
 
30 
öyränilmäsi prosedurasını aid edirik ki, bunu da müşahidä vä eksperiment olmaqla iki qrupa ayırırıq (diaxroniya 
vä sinxroniya terminlärini linqvistikadan äxz etmişik).  ndividlärin bu ikinci metodla tädqiqi psixologiyanın äsas 
problemlärindän olduğuna görä, burada ona xüsusi yer ayırırıq. 
 
II.2.2. SINXRONIK TÄDQIQ ÜSULU 
II.2.2.1. Müşahidä 
Yuxarıda diaxronik tädqiqatın bir neçä növü sadalandı: şäxsi işlärä, kartoteka göstäricilärinä, xatirä däftärinä, 
köhnä  mäktublara,  yazışmalara  vä s.  äsasän  aparılan  araşdırma.  Sinxronik  tädqiqatınsa,  äsasän  iki  növü 
mövcuddur: Müşahidä vä eksperiment. Bunlardan birincisi – bilavasitä, ikincisi isä, dolayısı tädqiqat üsuludur. 
Gündälik ünsiyyätdä insanların bir-birinin daxili dünyasına nüfuz etmäk üçün istifadä etdikläri çoxsaylı fändlär 
dä mähz izah edilän bu iki variantın ayrı-ayrı növmüxtälifliyindän ibarätdir. 
Müşahidä  dedikdä  göz  önünä  ilk  növbädä  görmä  vasitäsilä  aparılan  tädqiqat  gälir.  Lakin  näzärä  alınsa  ki, 
insanın ätraf alämdän informasiya alması onun beş äsas vä iyirmiyä yaxın kömäkçi hiss kanalları vasitäsi ilä baş 
verir,  o  zaman  görmänin  insan  häyatında  rolunun  yüz  faizli  xarakter  daşımadığını  därk  etmäk  mümkündür  vä 
burada digär hissiyyatların da rolu därhal näzärä çarpasıdır. 
Ümumi halda, ätraf dünyada baş verän här bir däyişiklik dildir, här bir titräyiş öz mänasına malikdir. Sadäcä 
olaraq, onların şifräsini aça bilmäk vacibdir. Näyin näyä görä baş verdiyini bildikdän sonra isä ätraf dünyanı bir 
kitab kimi oxumaq, täbiätä «sän» deyä müraciät etmäk mümkündür. Qocalar quş vä heyvanların, cücü vä otların 
davranışından  havanın  necä  olacağı  barädä  näticä  çıxarır,  häkimlär  simptomlara  äsasän  xästäliyin  gedişini 
proqnozlaşdırırlar.  Çünki  onlar  täbiätin  jest  dilini  adi  insanların  danışıq  dilindäki  formaya  tärcümä  etmäyi 
öyräniblär. Adi insan da täbiätin bir parçasıdır  vä  onun  bütün älamätlärini özündä  gäzdirib, här an daxilindäki 
bütün  däyişikliklär  barädä  ätrafa  sonsuz  sayda  informasiyalar  göndärir.  Ätraf  insanlarsa  bunlardan  yalnız  çox 
cüzi birini – danışıq dili ilä dediklärini qavrayıb, därk edirlär. Özü dä, hätta bu dillä ifadä olunan mänalardan da 
hamısını  yox.  Belä  ki,  nitqin  forma  vä  mäzmunundakı  emosional  çalarlar,  demäk  olar  ki,  äksär  adamlar 
täräfindän  qavranılmamış  qalır  vä  dillä  deyilänlärin  doğru,  yoxsa  yalan,  sämimi,  yoxsa  qeyri-sämimi  vä s. 
olduğunu ayırd etmäyä onların konkret heç bir vasitäsi olmur. Jest, mimika, poza  vä s.-in mänasını «oxumaq» 
baräsindä isä heç danışmağa däymäz.  nsanların daxili aläminä sinxronik tädqiqat vasitäsilä müdaxilä mähz bu 
alternativ dillärlä işlämäk mäsälälärini ähatä edir. 
Aşağıda bu yolla insanların daxilindä gedän bir sıra psixi prosesläri aşkar etmäyin nümunäläri sadalanır: 
Bunlar  insanın  psixi  sferasında  cäräyan  edän  proseslärin  müäyyän  qismini  izlämäyä  imkan  verän  başlıca 
zahiri  älamätlär  (‘‘indikatorlar’’)  idi.  Bunlardan  älavä,  müxtälif  assosiativ  reaksiyalar,  ehtiyatsız  deyimlär 
(çaşmalar),  sayıqlamalar,  mäntiqsizliklär,  ayrı-ayrı  intonasiya  vä  räftar  mimikaları,  beyin  biocäräyanlarında, 
därinin  elektrik  müqavimätindä,  orqanizmin  damar  reaksiyalarında,  äzälälärin  titräyişindä  vä b.-da  baş  verän 
däyişikliklär dä, insanın fikir apparatına müdaxilä etmäyä imkan verän vasitälärdändir. 
Göstärilän  älamätlär  täräf-müqabilin  fikirlärinin  mäcrasını  müäyyänläşdirmäk  üçün  bir  indikatordur  ki, 
onların  vasitäsilä  onu  lazımi  diapazona  köklämäk  vä  ondan  känara  çıxmağa  qoymamaq  mümkündür:  täräf-
müqabil sizä maraqla, yoxsa «xala xätrin qalmasın» qulaq asır, onu hansı mövzu maraqlandırır, näyä meyl edir, 
dedikläri  sämimidirmi  vä s.?  Ägär  maraqsız  qulaq  asırsa,  demäli,  näsä  yerindä  deyil  vä  mövzunu  tez-tez 
däyişmäklä  «indikatorların»  qırmızı  işığının  «yandığı»  mäqamı  axtarıb  tapmaq  olar  vä  bununla  da,  daim onun 
üräyinin «sarı simindän» vurmağı öyränäcäksiniz. Bu, eynilä täzä tanış olanların bir-birindä özlärinä qarşı maraq 
oyada  bilmäsi  üçün,  eynilä  yol-yoldaşlarının  hämsöhbäti  bezdirmämäsi  üçün,  eynilä  mäclisdä  mäclisin  ruhunu 
tuta bilmäk üçün, eynilä müällimin täläbä vä şagirdlärin üräyinä yola tapa bilmäsi üçün, eynilä, müsahiblärin bir-
birinin  sämimi,  yoxsa  qeyri-sämimi  olduğunu  müäyyän  edä  bilmäläri  üçün,  kimisä  ram  edärkän  ona  üsyan, 
qiyam,  inciklik  şansı  vermämäk  üçün  vä  eynilä  dä,  köhnä  tanışların  bir-birinin  üräyini  «oxuya»  bilmäläri, 
därdlärinä şärik ola bilmäläri, başa düşän dost olduqlarını nümayiş etdirä bilmäläri vä s. üçün ähämiyyätlidir. 
 
II.2.2.2. Eksperiment 
 
nsanın daxili alämini müxtälif situasiya vä münasibätlär üzä çıxarır. Mähz, bu halında insanın psixi tarazlıq 
halı  pozulur  vä  o,  debilliyin,  infantilliyin,  däliliyin  hüdudlarında  längärlämäyä  başlayır.  Lakin  bäs,  ägär  insan 
xoşa-xoşluqla, täbii surätdä belä hala düşmürsä, onda nä etmäli? Gözlämälimi ki, «nä zaman yaz gälär, onda da 
yonca bitär?». 
nsanın  eksperiment  vasitäsilä  tädqiqi,  mähz  belä  mäqamlarda  situasiyanı  süni  surätdä  yaratmaq 
(«modelläşdirib»),  täräfdaşı  bärkä-boşa,  çäk-çevirä  salmaqla  onun  barädä  hansısa  näticä  çıxarmaq  mäsäläsini 
ähatä edir. Eksperiment zamanı eksperimentin näticäsinä täsir göstärä biläcäk bütün digär däyişänlär vä şärtlär 
aradan qaldırılmalı vä ya elä edilmälidir ki, onlar axıra qädär sabit säviyyädä qalsın. 
nsanı  nisbätän  yaxından  tanımaq  üçün  on  illärlä  vaxt  lazımdır.  Yalnız  bu  müddätdä  müxtälif  situasiya  vä 




Dostları ilə paylaş:
1   ...   16   17   18   19   20   21   22   23   ...   124


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə