Zaza anCabaZe evropuli saqarTvelo



Yüklə 4,48 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə28/218
tarix24.12.2017
ölçüsü4,48 Mb.
#17345
1   ...   24   25   26   27   28   29   30   31   ...   218

78

Tavi 


suflad gasuliyvnen sparseTsa da indoeTSi, radgan zRviT 

gadasvlis  SesaZlebloba  ar hqondaT.  ruseTis mefem gadawyvita, 

qaliSvili irina misTvis mieTxovebina. es advili ar iyo. irinas 

TiTqmis erTaderTi dadebiTi mxare is iyo, rom ar svamda bevr arays. 

ufliswulma kategoriuli uari Tqva, amitom daatyveves, magram dacvis 

mokvlis Semdeg gaqceva moaxerxa. daniaSi princTan gagzavnil iqnen 

diplomatebi mosalaparakeblad da holSteinis kampaniaze uflebebiT 

mas SantaJi mouwyves. dapirdnen, rom religiis Secvla aucilebeli ar 

iyo, mxolod bavSvebi unda yofiliyvnen marTlmadideblebi. 1643 wels 

ufliswuli gaemgzavra 300 mxlebelTan erTad ruseTis sazRvarze, 

sadac igi pirvelive dRes gaqurdes. am droidan dinastiebs Soris 

gansakuTrebuli urTierToba Camoyalibda da yvela romanovis meuRle 

oldenburgis holStainis ojaxidan iyo. 

karlos  XII­m  Charles (Karl) SvedeTis samefo gvirgvini miiRo 1697 

wels  15 wlis asakSi. 3 welSi, 1700 wels daniis, ruseTisa da poloneTis 

koaliciam ieriSi miitana SvedeTze. magram karlosma erTmaneTis 

miyolebiT daamarcxa jer dania, Semdeg poloneTi da ruseTi. ruseTma 

Zalzed sastiki damarcxeba iwvnia, rodesac man datova mTeli Tavisi 

artileria qarTvel ufliswul aleqsandresTan erTad. karlos XII­m 

gaanTavisufla yvela rusi tyve, imis sademonstraciod, rom ar scem­

da pativs ruseTis armias, garda ufliswul aleqsandresi. 1707 wels 

SvedeTisa da osmaleTis imperiam Seqmnes aliansi da karlosi SeiWra 

ruseTSi. SvedeTma didi danakargi ganicada ruseTSi zamTris dros, 

romelic aseve fataluri aRmoCnda napoleonisa da hitlerisTvis, 

da daWrili karlos XII damarcxda poltovas brZolaSi 1709 wels. igi 

Tavis darCenil meomrebTan erTad gadavida Soreul samxreTSi da 

osmaleTs Seafara Tavi. rusulma armiam daarRvia TurqeTTan dadeb­

uli xelSekruleba da gadakveTa sazRvari Svedebis devnis dros. isini 

azovis zRvis napirebze miadgnen Svedebs da maTi didi nawili amoxoces. 

SvedeTis mefem SeZlo Tavis gadarCena da stambolSi wavida, sadac 

igi pativsacemo stumari iyo da yvela misi xarji osmaleTis imperiis 

xazinidan ifareboda. karlos XII iq 5 weli darCa da 1714 wels, 15 ofi­

cerTan erTad, SvedeTSi dabrunda, sadac mas daxvda ganadgurebuli 

saxelmwifo. ase rom, yvelaze sastik mtrad ruseTisTvis osmaleTis 

imperia iqca. 

petres strategiuli geopolitikuri gadawyvetileba iyo, rom 

gaWriliyo zRvisken (yvelaze axlos baltiis zRva iyo) da mis napirze 

daearsebina saporto qalaqi peterburgi (germanuli JReradobis 

peterburgi patriotulad gadarqmeul iqna 1914 wels rusul 

petrogradad, radgan `berg~ `qalaqi~ iyo germanuli sityva, xolo 




79

`grad~ rusuli). amis gareSe ruseTi moklebuli iyo SesaZleblobas 

imperiis statusi moepovebina. Semdegi bunebrivi strategiuli svla 

iyo gaeWra gza Tbili samxreT zRvebisken. samwuxarod, azovis zRvidan 

okeaneSi gasasvleli bosfori kontroldeboda Turqebis mier. 

samxreTisken svla iTvleboda petresSemdgomi imperiis oficialur 

politikur doqtrinad. 

Zlevamosili zaporoJies kazakebi gaanadgura ekaterine II­m  1775 

wels. rusulma armiam, piter tekel poroviCis Peter  Tekel­Porovitch 

(warmoSobiT serbi) meTaurobiT, ieriSi kazakebze SuaRames miitana da 

gasaocrad, isini winaaRmdegobis gareSe Cabardnen, magram, miuxedavad 

amisa, umetesoba moklul iqna. maTi atamani kalniSevski da misi 

leitanentebi daapatimres da is savaraudod 112 wlis gardaicvala 

soloveckis monasterSi. danarCeni ganaiaraRes da neba darTes, 

TurqeTSi wasvlis da Semdeg Cumad dabrundnen.

ruseTi da saqarTvelo

pirvelad rusebi saqarTveloSi me­15 saukuneSi gamoCndnen, 

rodesac kaxeTis mefeebma gagzavnes elCebi ivane mrisxanesTan moskovSi, 

romelmac saqarTveloSi pirveli razmi gamogzavna. magram qarTveli 

mefe, iranis zegavleniT, iZulebuli iyo, eTxova ruseTis jarisTvis, 

romelic ganlagda kaxeTis cixesimagreSi, daetovebinaT qveyana. 

1594 wels rusulma jarma, xvorostinis meTaurobiT, Tergisa da 

Samxal tarkovskis winaaRmdeg gailaSqra. fiodor ivanoviCma, ruseTis 

ukanaskneli riurikelma mefem (1584­1598 ww.), Tavisi saxeli ase Seamko 

`iveriis miwis xelmwife, qarTveli mefe da yabardo, Cerqezi da mTis 

ufliswuli~, Tumca simbolurad, magram mogvianebiT faqtobrivad. 

mefe Teimuraz I­ma, kaxeTis mefem, romelsac iranis winaaRmdeg 

brZolis dros wamebiT moukles deda da sami vaJi, misi erTaderTi 

gadarCenili SviliSvili gagzavna moskovSi 1653 wels. igi cnobili iyo, 

rogorc careviC nikolas davidoviCi (nikoloz daviTisZe) (erekle I). 

ufliswuli nikolozi dedasTan erTad Cavida moskovSi mefe 

aleqsei mixailoviCTan 1653 wels. mas didi pativiT dahvdnen, rogorc 

qristianuli qveynis warmomadgenels, romelic ruseTisgan aTasobiT 

milis daSorebiT saukuneebis manZilze ebrZoda maxmadianur iransa 

da TurqeTs. man iswavla rusuli, mTel dros kremlSi atarebda da 

sazogadoebriv RonosZiebebze ruseTis mefis gverdze Cndeboda. litvis 

da poloneTis winaaRmdeg laSqrobas 1654 wels win uZRvoda qarTul­

iberiuli RvTismSoblis xati. ufliswulma nikolozma monawileoba 




80

miiRo ruseTisa da ukrainis gaerTianebaSi. mas ukvirda, rom ruseTis 

mefe arasdros iRebda monawileobas brZolebSi, es ki ufliswulis 

xasiaTisTvis Seusabamo iyo. male misi babua Teimuraz I iZulebuli 

iyo emigrirebuliyo ruseTSi da 1658 wels isic aseve didi pativiT da 

sixaruliT miiRes moskovSi. mas dapirdnen jariT mxardaWeras, rogorc 

ki poloneTis omi dasruldeboda. rodesac Teimurazma daaskvna, rom 

misi Sansebi samefo gvirgvinis dabrunebisa ruseTis jarTan erTad 

nulis toli iyo, dabrunda iranSi, sadac Sah abasma daapatimra da 1663 

wels igi gardaicvala. nikolozi agrZelebda warmatebul cxovrebas 

ruseTis dedaqalaqSi da didi siyvaruliT sargeblobda ruseTis 

samefo karze. igi iyo mefe aleqsei mixailoviCis mejvare, rodesac 1671 

wels colad SeirTo natalia nariSkina. mxolod mas hqonda patarZlis 

oTaxSi Sesvlis neba. Semdeg wels ki momavali petre didi daibada. 

cnobili legendis Tanaxmad, swored igi iyo petre didis namdvili mama. 

amiT damTavrda romanovebis degeneracia da `kavkasiuri garegnobis 

adamiani~ gamoCnda

1

.



ramdenime rusi mwerlis mixedviT, kremlSi Camdinare wylebma 

gamoiwvia romanovebis mowamvla da bavSvebi ibadebodnen munjebi 

da fizikurad sustebi. marTlac, sabWoTa periodis ganmavlobaSi, 

mefeebis saflavis eqsgumaciis dros, SeimCneoda mowamvlis kvali. 

aleqsei mixailoviCi iyo pirveli romanovis, mixail fiodoroviCis 

vaJi, romelic ukve avad iyo sisxlZarRvovani daavadebiT, rac ar 

aZlevda ganZrevis saSualebas. Tavidan aleqsei mixailoviCi Zalzed 

janmrTeli iyo, magram 40 wlis asakSi, rodesac misi pirveli coli 

miloslavskaia gardaicvala, igive daavadeba aRmoaCnda masac da igi 

xanSiSesuls daamsgavsa. 40 wlis asakSi 5 vaJi hyavda, magram yvela maT­

gani unarwarTmeuli, mentalurad CamorCenili da sisxlZarRvovani 

daavadebiT iyvnen avad. ucnauri iyo isic, rom misi 10 qaliSvilidan 

arc erTi ar gaTxovila. 1671 wels patriarqma nikonma da boiarebma 

gadawyvites, sxva coli SeerToT misTvis, radgan aravin iyo jer mzad 

memkvidreobiT mieRoT samefo gvirgvini. axal dedoflad arCeul 

iqna natalia nariSkina. qarTveli ufliswuli da natalia erTmaneTs 

manam icnobdnen, sanam mefeze miaTxovebdnen. misi mSoblebi mzadac 

ki iyvnen qaliSvili mieTxovebinaT uZveles bagrationTa dinastiis 

warmomadgenlisTvis. yvelam icoda maTi intimuri kavSiris Sesaxeb, 

magram es iseTive SemTxveva iyo, rodesac ekaterines ar SeiZleboda 

1

  inglisur vikipediaSi petre pirvelze statiaSi weria, rom popularuli 



legendis mixedviT, petre didis biologiuri mama iyo kaxeTis mefe erekle 

I (careviC nikolas davidoviCi).




Yüklə 4,48 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   24   25   26   27   28   29   30   31   ...   218




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə