Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011
Yüklə 15,16 Mb. Pdf görüntüsü
|
- Bu səhifədəki naviqasiya:
- “Lapsed, linnud ja loomad. Jutustusi noortele”
- Ööbik ja vaskuss”
- Meelis”
- Vesse poeg”
Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 Ka pealesõjaaegses lastekirjanduses on kõige soositum teema loodus. Ühelt poolt on see juba eesti lastekirjanike traditsioon, teiselt poolt andis see teema võimaluse kirjutada vähem ideologiseeritud tekste. Loomadest, lindudest ja putukatest jutustas J. Kallak raamatutes “Tedrepoeg Pii-Pii” (1946), “Summ-Summ” (1947). Richard Rohult ilmus kaks valikkogu “Lapsed, linnud ja loomad”(1947) ja “Laaned ja veed” (1949), mis kuulusid oma aja kõige populaarsemate raamatute hulka. “Lapsed, linnud ja loomad. Jutustusi noortele” tiitelleht Autor(id): Richard Roht Illustraator: Evald Okas Kirjastus: RK Ilukirjandus ja Kunst Tallinn: 1947 Loomadest, lindudest ja putukatest kirjutasid J. Kallak, L.Kibuvits, R. Sirge, E. Krusten, J. Piik. Omapärane oli August Jakobsoni eesti folklooril põhinev loomamuinasjuttude kogu “Ööbik ja vaskuss”. “Ööbik ja vaskuss” tiitelleht Autor(id): August Jakobson Illustraator: Margarethe Fuks Kirjastus: RK Ilukirjandus ja Kunst Tallinn: 1947 Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 Teine traditsiooniline teema eesti lastekirjanduses on olnud ajalugu, eriti kauge ajalugu ja lähiminevik. Meelisteema oli muistsete eestlaste vabadusvõitlus Saksa ja Taani ristirüütlite vastu. Varem järjejutuna avaldatud eestlaste muistset vabadusvõitlust käsitlev Enn Kippeli “Lembitu poeg” anti välja 1941. aastal pealkirja all “Meelis” ning oli ajakohastatud eesti ja vene rahva “suure ajaloolise sõpruse” motiiviga. “Meelis”tiitelleht Autor(id): Enn Kippel Illustraator: Eduard Järv Kirjastus: Ilukirjandus ja Kunst Tallinn: 1945 Aadu Hindi “Vesse pojas” (1948) käsitletakse Saaremaa alistamist ristirüütlite poolt ning saarlaste vaprat vastupanu sakslastest röövvallutajatele Saaremaa vanema Vesse poja Leho silmade läbi. Sakslase kuju vaenlase rollis sobis ka sõjajärgsesse konteksti. Autori sõnum noorele lugejale oli isamaa-armastus ja vastupanu osutamine võõrale võimule. “Vesse poeg” tiitelleht Autor(id): Aadu Hint Illustraator: Evald Okas Kirjastus: Ilukirjandus ja Kunst Tallinn: 1948 Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 Lähiminevikust, koolielust Eesti Vabariigi ajal räägib Lall Kahase (I. Marani ja B. Lülle ühine pseudonüüm) jutustus “Sõbrad” (1948). Jutustuses antakse mõnusa huumoriga pilt poiste tegemisest. Minevikuainelisi jutte kirjutas Tõnis. Braks “Võitlusvennad” (1946) ja “Punaoja poisid” (1947). ” Võitlusvendade “ tegevus toimub kahe maailmasõja vahelisel ajal ning kujutab konflikti vaeste tööliste linnaosa ehk Karbiküla ja rikaste kodanlaste linnaosa ehk Valgelinna poiste vahel. Jutustus lõpeb positiivsetes toonides 1940. a. juunirevolutsiooni saabumisega, mis toob suure rõõmu Karbiküla elanikele. “Punaoja poised” jutustab mõisnike ebainimlikkusest ja külaelanike vaesusest enne 1905. aasta revolutsiooni. Fasistliku okupatsiooni aega puudutavad mitmed lastekirjanikud. Pikemalt jutustab sellest ajast Arnold Tuliku jutustus “Ja nad ei tule enam.” (1949). Arnold Tulik “Ja nad ei tule enam” tiitelleht Ilukirjandus ja Kunst 1949 Illustratsioonid Aleksander Pilar Jutustus räägib 12-aastasest poisist, kelle vanemad on mõrvatud kui nõukogude aktivistid. Poiss püüab mõrvareile kätte maksta, abistades haavatud kommunisti. Kirjanik räägib sõja-ja okupatsiooniaastate julmusest, põnevust lisab pingeline süžee ja ohtlikud olukorrad. Halvemini õnnestus lastekirjanikel kaasaja kujutamine. Pioneeritemaatika oli kirjanikele võõras, ka olid ette seatud reeglid ja raamid liiga jäigad. Aja nõuete kohaselt püüti kujutada koolielu ja laste tegevust väljaspool kooli. Selle ainestiku suhtes kehtinud ettekirjutuste tõttu oli tulemus konstrueeritud ja ebaeluline. Pseudorelistlikku jutukirjandust esindab näit. V. Läidustare “Pioneer Sulev” (1948). Vastuolu maaelu argipäeva ja pioneeriorganisatsiooni poolt laste tegevuseks pakutava vahel on suur. Aino Tigase (1912-1991) jutustused „Keerdsõlm“ (1948) ja „Meid kutsub signaal“ püüavad näidata pioneeride positiivset rolli koolielus, kuid vastuolu jutustuses kujutatu ja tegeliku elu vahel oli suur. Õnnestunum on Aino Tigase „Klassi noorim” (1950), mille tegevus toimub balletikoolis, mille miljöö oli autorile tuttav. Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 Tigane, Aino; "Klassi noorim", Tallinn, 1950 Illustreerinud Aleksander Pilar Aino Tigase "Klassi noorim" on lugu Hiljast, kes vaatamata raskustele pürib baleriiniks. Teos on ajale igati iseloomulik. Näiteks, kui tädi Anna kuuleb, et Hilja võeti koreograafilisse kooli vastu, on ta veidi skeptiline ning ütleb: ""Jah, kui suured - see on veel iseasi. /.../ Ja kas neilgi maksab sedasi... Võtame või su isa: ammus ta sõjast tuli, sai koha trükikotta. Oleks võinud rahul olla. Kus tema - vaja sinna poliitikaülikooli! Neljakümneaastane, aga jälle koolipoiss! Näis, kas peabki kaua vastu... Ema samuti. Harva, kui saad temaga sõna juttu ajada. Ühtepuhku tal need ametiühingu ja ei tea mis asjad. Kas seda kõike tarvis on? Eks saaks ka ilma läbi. Aime ja Endla jälle - pioneerid. Noh, nad küll ka suuremad, tugevamad. Aga sinul, väikesel - arvad, et sul jõudu jätkub? Väsid ära - vaata siis ei jaksa enam üheski koolis." Ei, ei väsi," hüüab Hilja tuliselt. "Pean saama hakkama."" (Kumberg 2006) Sageli kujutati individualistist poisi või tüdruku ümberkasvatamist kollektiivi poolt. Kollektiiviks on tavaliselt klass, pioneeri- või oktoobrilaste salk ehk rühm või spordimeeskond. Aino Tigase (1912-1991) lasteaiajutus “Lugu väikesest Annest” kasvatab jonnaka tüdruku ümber lasteaiakasvatajate ja lastekollektiivi õnnestunud koostöö. Veera Saare (1912) “Sõit mustikametsa” on samuti lasteaialugu. Muidu elamusterohke ja lapsepilgulistest juhtumustest rikas jutt kannab endas negatiivse tegelase ümberkasvatamise ideed ja mudilaste mustikakorjamine toimub “sotsialistliku võistluse” korras. Mudilastele kirjutas ka Leida Tigane (1908-1983). Ta on üks nendest vähestest autoritest, kelle loomingus tuleb kodu temaatika järjekindlalt esile. Autor keskendub laste mängudele ning seetõttu mõjuvad humoorikad jutud neutraalsetena igas ajas. 1946. aastal ilmus L. Tigase lapsepõlvemälestustest inspireeritud jutukogu “Vanaema maja”. Yüklə 15,16 Mb. Dostları ilə paylaş:
|