Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011



Yüklə 15,16 Mb.
Pdf görüntüsü
səhifə18/35
tarix17.11.2018
ölçüsü15,16 Mb.
#80655
1   ...   14   15   16   17   18   19   20   21   ...   35

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
Ka pealesõjaaegses lastekirjanduses on kõige soositum teema loodus. Ühelt poolt on 
see  juba  eesti  lastekirjanike  traditsioon,  teiselt  poolt  andis  see  teema  võimaluse 
kirjutada vähem ideologiseeritud tekste. 
Loomadest, lindudest ja putukatest jutustas J. Kallak raamatutes “Tedrepoeg Pii-Pii” 
(1946), “Summ-Summ” (1947). 
Richard Rohult
 ilmus kaks valikkogu “Lapsed, linnud ja loomad”(1947) ja “Laaned 
ja veed” (1949), mis kuulusid oma aja kõige populaarsemate raamatute hulka. 
 
 
“Lapsed, linnud ja loomad. Jutustusi noortele”
 tiitelleht 
Autor(id): Richard Roht  
Illustraator: Evald Okas 
Kirjastus: RK Ilukirjandus ja Kunst 
Tallinn: 1947 
 
Loomadest,  lindudest  ja  putukatest  kirjutasid  J.  Kallak,  L.Kibuvits,  R.  Sirge,  E. 
Krusten, J. Piik. 
Omapärane oli August Jakobsoni eesti  folklooril  põhinev  loomamuinasjuttude  kogu 
“Ööbik ja vaskuss”. 
 
 
 
Ööbik ja vaskuss” tiitelleht  
Autor(id): August Jakobson  
Illustraator: Margarethe Fuks 
Kirjastus: RK Ilukirjandus ja Kunst 
Tallinn: 1947 
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Teine  traditsiooniline  teema  eesti  lastekirjanduses  on  olnud  ajalugu,  eriti  kauge 
ajalugu  ja  lähiminevik.  Meelisteema  oli  muistsete  eestlaste  vabadusvõitlus  Saksa  ja 
Taani  ristirüütlite  vastu.  Varem  järjejutuna  avaldatud  eestlaste  muistset 
vabadusvõitlust  käsitlev    Enn  Kippeli  “Lembitu  poeg”  anti  välja  1941.  aastal 
pealkirja  all  “Meelis”  ning  oli  ajakohastatud  eesti  ja  vene  rahva  “suure  ajaloolise 
sõpruse” motiiviga. 
 
 
 
 “Meelis”tiitelleht  
Autor(id): Enn Kippel  
Illustraator: Eduard Järv 
Kirjastus: Ilukirjandus ja Kunst 
Tallinn: 1945 
 
 
Aadu Hindi 
“Vesse pojas” (1948) käsitletakse Saaremaa alistamist ristirüütlite poolt 
ning saarlaste vaprat vastupanu sakslastest röövvallutajatele Saaremaa vanema Vesse 
poja Leho silmade läbi. 
Sakslase  kuju vaenlase rollis  sobis  ka  sõjajärgsesse konteksti. Autori sõnum noorele 
lugejale oli isamaa-armastus ja vastupanu osutamine võõrale võimule. 
 
 
 
Vesse poeg” tiitelleht  
Autor(id): Aadu Hint  
Illustraator: Evald Okas 
Kirjastus: Ilukirjandus ja Kunst 
Tallinn: 1948 
 
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Lähiminevikust,  koolielust  Eesti  Vabariigi  ajal  räägib  Lall  Kahase  (I.  Marani  ja  B. 
Lülle  ühine  pseudonüüm)  jutustus  “Sõbrad”  (1948).  Jutustuses  antakse  mõnusa 
huumoriga  pilt  poiste  tegemisest.  Minevikuainelisi  jutte  kirjutas  Tõnis.  Braks 
“Võitlusvennad”  (1946)  ja  “Punaoja  poisid”  (1947).

Võitlusvendade  “  tegevus  
toimub kahe maailmasõja vahelisel ajal ning kujutab konflikti vaeste tööliste linnaosa 
ehk  Karbiküla  ja  rikaste  kodanlaste  linnaosa  ehk  Valgelinna  poiste  vahel.  Jutustus 
lõpeb positiivsetes toonides 1940. a. juunirevolutsiooni saabumisega, mis toob suure 
rõõmu  Karbiküla  elanikele.  “Punaoja  poised”  jutustab  mõisnike  ebainimlikkusest  ja 
külaelanike vaesusest enne 1905. aasta revolutsiooni. 
 
Fasistliku  okupatsiooni  aega  puudutavad  mitmed  lastekirjanikud.  Pikemalt  jutustab 
sellest ajast Arnold Tuliku jutustus “Ja nad ei tule enam.” (1949). 
 
 
 
 
Arnold Tulik “Ja nad ei tule enam” tiitelleht                                                                                                         
Ilukirjandus ja Kunst 1949                                                                                                     
Illustratsioonid Aleksander Pilar 
 
Jutustus räägib 12-aastasest poisist, kelle vanemad on mõrvatud kui nõukogude 
aktivistid. Poiss püüab mõrvareile kätte maksta, abistades  haavatud kommunisti. 
Kirjanik räägib sõja-ja okupatsiooniaastate julmusest, põnevust lisab pingeline süžee 
ja ohtlikud olukorrad. 
 
Halvemini õnnestus lastekirjanikel kaasaja kujutamine. Pioneeritemaatika oli 
kirjanikele võõras, ka olid ette seatud reeglid ja raamid liiga jäigad. Aja nõuete 
kohaselt püüti kujutada koolielu ja laste tegevust väljaspool kooli. Selle ainestiku 
suhtes kehtinud ettekirjutuste tõttu oli tulemus konstrueeritud ja ebaeluline. 
Pseudorelistlikku jutukirjandust esindab näit. V. Läidustare “Pioneer Sulev” (1948). 
Vastuolu maaelu argipäeva ja pioneeriorganisatsiooni poolt laste tegevuseks pakutava 
vahel on suur.  
Aino Tigase
 (1912-1991) jutustused „Keerdsõlm“ (1948) ja „Meid kutsub signaal“ 
püüavad näidata pioneeride positiivset rolli koolielus, kuid vastuolu jutustuses 
kujutatu ja tegeliku elu vahel oli suur. Õnnestunum on Aino Tigase „Klassi noorim” 
(1950), mille tegevus toimub balletikoolis, mille miljöö oli autorile tuttav. 
 


Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 
Tigane, Aino; "Klassi noorim", Tallinn, 1950  
Illustreerinud Aleksander Pilar  
 
Aino Tigase "Klassi noorim" on lugu Hiljast, kes vaatamata raskustele pürib 
baleriiniks. Teos on ajale igati iseloomulik. Näiteks, kui tädi Anna kuuleb, et Hilja 
võeti koreograafilisse kooli vastu, on ta veidi skeptiline ning ütleb: ""Jah, kui suured - 
see on veel iseasi. /.../ Ja kas neilgi maksab sedasi... Võtame või su isa: ammus ta 
sõjast tuli, sai koha trükikotta. Oleks võinud rahul olla. Kus tema - vaja sinna 
poliitikaülikooli! Neljakümneaastane, aga jälle koolipoiss! Näis, kas peabki kaua 
vastu... Ema samuti. Harva, kui saad temaga sõna juttu ajada. Ühtepuhku tal need 
ametiühingu ja ei tea mis asjad. Kas seda kõike tarvis on? Eks saaks ka ilma läbi. 
Aime ja Endla jälle - pioneerid. Noh, nad küll ka suuremad, tugevamad. Aga sinul, 
väikesel - arvad, et sul jõudu jätkub? Väsid ära - vaata siis ei jaksa enam üheski 
koolis."  
Ei, ei väsi," hüüab Hilja tuliselt. "Pean saama hakkama.""
  
(Kumberg 2006) 
 
Sageli kujutati individualistist poisi või tüdruku ümberkasvatamist kollektiivi poolt. 
Kollektiiviks  on tavaliselt   klass, pioneeri- või oktoobrilaste salk ehk rühm või 
spordimeeskond. Aino Tigase (1912-1991) lasteaiajutus “Lugu väikesest Annest” 
kasvatab jonnaka tüdruku ümber  lasteaiakasvatajate ja lastekollektiivi õnnestunud 
koostöö.                                                                 Veera Saare (1912) “Sõit 
mustikametsa” on samuti lasteaialugu. Muidu elamusterohke ja lapsepilgulistest 
juhtumustest rikas jutt kannab endas negatiivse tegelase ümberkasvatamise ideed ja 
mudilaste mustikakorjamine toimub “sotsialistliku võistluse” korras.  
Mudilastele kirjutas ka Leida Tigane (1908-1983). Ta on üks nendest vähestest 
autoritest, kelle loomingus tuleb kodu temaatika järjekindlalt esile. Autor keskendub 
laste mängudele ning seetõttu mõjuvad humoorikad jutud neutraalsetena igas ajas. 
1946. aastal ilmus L. Tigase lapsepõlvemälestustest inspireeritud jutukogu “Vanaema 
maja”.  
 


Yüklə 15,16 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   14   15   16   17   18   19   20   21   ...   35




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©genderi.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə