Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 
Karl August Hindrey “Lõhkiläinud Kolumats ja teised piltlood” tiitelleht  
Illustraator: Karl August Hindrey 
Kirjastus: Eesti Raamat 
Tallinn: 1979 
 
 

---

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
 
 

---

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Autori illustratsioon värssloole “Piripilli-Liisu” 
 
Üks viljakamaid 20. sajandi alguse lasteluuletajaid on Reinhold Kamsen (1871-
1952) 
 
 
Reinhold Kamsen,                                                                                                                                     
Foto: KM 
R. Kamseni luuletused ilmusid peamiselt perioodikas. Pärast Lastelehe 
ilmumahakkamist sai                   R. Kamsenist üks Lastelehe produktiivsemaid 
autoreid. R. Kamseni lastevärsside põhiteemaks on loodus. Üldtuntud on  
luuletus 
“Talvel”  (“Küll on kena kelguga”), mida laulab juba  mitu põlvkonda 
eesti lapsi. R. Kamseni luules on esikohal laps ise, tema mängud, suhted 
perekonnaliikmete ja mängukaaslastega, loomadega.  
Küll on kena kelguga                                                                                                                                       
R. Kamsen, 
Küll on kena kelguga  
hangest alla lasta!  
Laial luhal säravad  
jää ja lumi vastu!  
 
Lumehelbed helgivad,  
puiel ehted uued,  
kadakatel karjamaal  
seljas lumekuued!  
 
Tihane ja varblane  
toa ukse taga  
otsivad ja ootavad  
et saaks iva aga.  
 
Langeb mõni raasuke,  
üks kui teine varmas;  
iga kehvem kestake  
näljasele armas.  
 
Küll on kena kelguga  
hangest alla lasta!  

---

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
Laial luhal säravad  
jää ja lumi vastu!                                                                                                                                  
(1904) 
Proosa 
 
Sajandi esimesel kümnendil ilmus lastele umbes 50 proosaraamatut.  Suurem osa 
sellest oli vaimulik kirjandus. Ilmaliku kirjanduse paremiku moodustasid 
rahvajuttude töötlused
.  Tol ajal ilmus lastele ka kaks “Kalevipoja” 
proosaümberjutustust, üks T. Uustalult ja teine P.Orgilt. Jätkuvalt tutvustas 
rahvaluulet M. J. Eisen. 
 
Muinasjutumeistrina on tuntud Ernst Peterson –Särgava(1868-1958), kellelt ilmus 
1909. aastal kolmest palast koosnev “Ennemuistsed jutud lastele”, mõne aasta pärast 
lisandus “Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest” (1911), kus eesti muinasjuttude 
kõrval on kasutatud ka teiste rahvaste folkloori. Mõlemad jutukogud on püsinud 
loetavatena tänapäevani. 
 
  
 
Ernst Peterson-Särgava 
Foto:Eesti Filmiarhiiv 
 
 
Ennemuistsed jutud lastele.  
E.Petersoni jutustatud.  
Tallinnas 1909 
 
 
 

---

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
  
 
E. Peterson-Särgava 
“Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest” tiitelleht 
Tallinn 1912 
 
Peäro August Pitka 
(Ansomardi, 1866-1915) kasutas motiive rahvajuttudest, mida 
oli kuulnud lapsepõlves kodukohas Jalgsemaa külas nõiaks peetud Krõõt Nabbali 
(Kitse-eide) suust ja kirjutas muinasjutte, mida võib käsitleda esimeste eesti 
kunstmuinasjuttudena
.  
Kogudes «Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud» (1901) ja «Lastejutud» (1911) ning 
ajakirjas Lasteleht avaldatud palades lähtub Ansomardi valdavalt rahvajuttudest, 
avardades neid omapoolselt looduspiltide, kirjelduste ja selgitustega. Oma ajastu eesti 
lastekirjanduse kehvast üldpildist kerkivad Ansomardi lood selgesti esile küllaltki 
ladusa stiili, sisemise soojuse, jutustamise siiruse, hea huumoritunnetuse ja 
fantaasiarikkusega. Tähelepanu väärib tema hoiak ja üldine positiivne suhtumine 
rahvaluulesse. 
 
 
 
 
Peäro August Pitka (Ansomardi) 
KM A-37-3376 
 
 
 
 

---

Maret Annuk (Tartu Ülikool), 2011 
 
 
 
Ansomardi “Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud” tiitelleht 
Tallinn: 2008 
 
 
 
Sajandi esimese kümnendi tuntumaid lastekirjanikke oli Jaan Lattik (1878-1967), 
kes  kirjutas lastest humoorikaid memuaristlikke murdekeelseid lugusid, mis olid 
adresseeritud nii väikestele kui suurtele. Nendes juttudes tekkis nali lapse loogika ja 
täiskasvanu mõttemaailma vastandamisest. 1907. aastal ilmus Jaan Lattikult jutukogu 
“Meie noored”, mis sai kiiresti väga populaarseks. Raamat on välja kasvanud autori 
lapsepõlvemälestustest, sisaldab 13 võrumurdelist juttu. Jaan Lattik kirjeldab 
möödunud sajandi alguse maaolustikku, ajastu kombeid ja kultuuri. Autor mõistab 
laste psühholoogiat, tema juttudes  ei ole didaktikat, juttude kesksel kohal on laps, 
kuid suhtes täiskasvanute ja nende eluga. Jaan Lattiku juttudes on võrratu sõna-ja 
situatsioonikoomika. Küllap sseetõttu olid tema jutud kaasajal väga populaarsed ja 
said kriitika poolt rohkesti kiitust. Kordustrükid ilmusid juba 1908 ja 1913. 
 
 
 
Jaan Lattik 
Foto
 : TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum 
 
 
 
 
“Meie noored” tiitelleht 
Valimik raamatutest “Meie noored”, “Mets” ja “Minu kodu”.  
llustratsioonid Karl August Hindrey ja Edmond Vallot. Canopus 2009 
 
Tekstinäide. 

---